Kohtumistel tõid omavalitsused välja kitsaskohti,
mis on seni takistanud koolivõrgu ümberkorraldamist.
Peamised murekohad olid ühistranspordi korraldus,
lisakohtade vajadus riigigümnaasiumites ja õpilaskodudes
ning investeeringutoetuste vajadus, et näiteks
koolikeskkonda kaasajastada.
Igal kohtumisel jäi kõlama murekoht, et gümnaasiume saavad
pidada nii kohalikud omavalitsused kui ka riik,
räägib haridusministeeriumi asekantsler Henri Kattaga. Toodi välja, kui see võimalus mõlemal osapoolel on,
senikaua on ka keeruline teha selliseid pikaajalisemaid
selgemaid plaane, et soonitaksid selget sõnumit sassis
tulevikus läheb see keskvalitsuse vastutus riigile
või ei läheks.
Kui ta läheb, siis saab ühtemoodi planeerida oma koolivõrku
ja kui ei lähe, siis tuleb teistmoodi planeerida oma koolivõrku. Ministeerium plaanib Kattaga sõnul ettevalmistada
hariduskeskuste pilootprojekti, kus nii gümnaasium kui ka
kutsekool toimiksid ühes keskuses. Hariduskeskuste pilootide rakendamine meie vaates võiks
esmajärjekorras toimuda Räpinas, säreveres Olustveres,
Hiiumaal ja Ida-Virumaal, kus siis akadeemia
gümnaasiumiharidus ja siis kutseõppe oleksid siis ühe mütsi
all ja ligipääsetav siis piirkonna põhikoolinoortele. Kattaga sõnul võiks vaatluse all olnud väikegümnaasiumite
sulgemise või jätkamise otsuse teha hiljemalt 2029.-ks aastaks.
Kohtutud 18-st omavalitsusest on seitse koolivõrgu
korrastamise plaane tegemas või neid juba ellu viinud.
Nende regioonide elanikud saavad olla kindlad,
et põhikooli lõpetajatele tagatakse head võimalused
gümnaasiumi või kutsehariduse omandamiseks,
ütles Kattaga.
