Ilmselt on igale nutiseadme või sülearvuti omanikule tuttav
pilt kotis omavoliliselt sõlme keeranud juhtmetest.
Ehkki tekkinud pusad võivad võhikule näide juhuslikud
ja suvalised, peitub sõlmede taga terve matemaatiline süsteem.
Näiteks võtsidki 2008. aastal füüsika pila-Nobeli kaks
Ameerika teadlast, kelle uurimistöö keskendus just
liikuvasse anumasse asetatud paelal tekkinud sõlmede uurimisele.
Tallinna tehnikaülikooli küberneetika Instituudi professor
Jaan Kalda sõnul on sõlme teadus päris keeruline omaette valdkond,
millega tegeleb matemaatiline topoloogia. Sõlminud teadus on ka päris keeruline teadus nagu topoloogia valdkonda,
et kui me hakkame juhet või nööri, siis niimoodi sõlme panema,
et millised topoloogilised, erinevad moodused
ja neid klassifitseeritakse selle alusel,
et mitu korda mingi nööri osa teise nööri osa ka sellest üle läheb. Kõige lihtsam võimalik sõlm on mõistagi kolme ristumisega
meenutades rõngasse keeratud palmiksaia.
Seega pole näiteks kahest ristumistega juhtme pusad mitte
sõlmed maid moodustavad hoopis mittesõlmi.
Millised parameetrid aga siis koti poetatud juhtme
sõlmeminekut soodustavad? No mida pikemalt me keerutame, seda rohkem sõlmesid tekib.
Mida suurem on see karp, mille sisse panna,
seda rohkem sõlmisid, tekib ja mida painduvam nöör on,
seda rohkem sõlmesid tekib, kui üritada neid asju niimoodi
praktika keelde panna, et mida siis silmas pidada,
et kui me võtame mingi nööri näiteks paneme lihtsalt lõdvalt
laua peale, et kui suure raadiuse kaasad sinna tekivad,
et kui on hästi jäik nöör või noh, mingi traat,
eks ole, siis tekivad väga suured aasad. Aga kui on siin hästi nõtke nöör, siis tekivad väiksed aasad.
Sõlmede arv sõltubki sellest, et kui suurde kohta me paneme
selle nööri võrreldes loomuliku aasa diameetriga Lisaks juhtmi, aasa vahekorrale mõjutavad professor Kalda
sõnul sõlmede moodustumist juhtme pikkus
ja materjal.
Mida pikem on nöör või kaabel, seda keerulisemad sõlmed tekivad.
Materjali puhul tuleks eelistada aga mitte kleepuvaid
eelistatavalt libedaid tekstuure.
Kokkuvõtvalt tulekski sõlmede vältimiseks valida endale kaabel,
mis oleks pigem jämedam ja libe. Tühja seljakoti põhjaviskamise asemel võiks juhtmeid
transportida neid tihedalt kokku surudes,
karbis või taolises anumas, mis piiraks nende vaba liikumist.
Nõnda toimides ei pea muretsema, millise sõlmega kõrvaklapid
teid järgmisel korral üllatada suudavad.
