Just niisamuti nagu singeri õmblusmasinas kasutati ratast  jõu ülekandmiseks kõiksugustes, mehhanismides näiteks potsepakedras. Kui aga rattad ka vankrile alla pandi ning loomad ette  rakendatavakski Lahti toopöörane värk, mida me nüüd nimetame progressiks. Enne toda progressi oli inimene ja tema eellased sadu  tuhandeid aastaid, vaid korilane ja kütt. On seda kohati veel praegugi, näiteks uus neal? Me oleme seda näinud ka osoonist. Kui seente, marjade või ravimtaimede korjamisse suhtutakse  tänapäevalgi igati soosivalt siis küttimist peetakse  pahatihti jõhkraks barbaarsuseks. Eriti kui loomi jahitakse osalt ka nende koheva kasu. Kes just niimoodi tunneb, teeb targasti,  kui läheb nüüd mõneks minutiks kööki head teed keetma. Sest meie suundume nüüd nugisejahile. Eestis on kahte liiki nugist kivinugis ja metsnugis,  neile mõlemale peetakse jahti novembrist kuni veebruari lõpuni. Koos Mati ja Vahuriga. Proovime täna tabada metsnugise. Öösel tuli värsket lund ja nugisejäljed oleme leidnud. Üritame nüüd piirata sisse selle metsaosa,  kus nugis päeval peatub ja siis üles otsida tema päevane magamiskoht. Mis eesmärgil me tegelikult üldse nugiseid kütime? Tarvis on hoida metsas tasakaalu. Kui inimene on endale sellise rolli juba võtnud,  siis ta peab seda ka täitma. Ja kui me lugise küttimise järgi jätaksime,  siis läheks nende arv äraütlemata suureks  ja loodus peaks ise leidma vahendid selle reguleerimiseks. See tähendaks seda, et tuleks mingisugune haigus,  mis võtab nugise üldse ära ja läheb siis pikalt aega,  ennem kui. Nende arvukus uuesti taastuks, samas kui nugist on liiga palju,  siis kaovad meil kanalised, kaovad sooja,  veelinnud nii maas kui puu otsas pesitsevad lendorav musttoonekurg. Kõiki neid metsnugis ohustab, aga metsas peab olema,  sest see on meie, Eestimaa rikkus. Mitmekesine loodus võimaldab meil olla uhke oma jahinduse üle. Sellist looduslikku rikkust, et on võimalik küttida niivõrd  paljusid ulukiliike mujalt Euroopast ei leia. Meie ulukipopulatsioonide hea tervis näitab,  et meie jahindus käib õiget jätkusuutliku rada. Esimese nugise ülesse siis siit nugise jäljed esialgu  ja vaata, kus tal on hüppepikkus. Siit kohast on ta hüpanud ja astu ander sinna,  sa vaata, ei usuks, et väike loom suudab sellise pikkusega. Vahepeale ta kuskil puudutanud ei ole, tagumised jalad on  korra siin vuhti tõmmanud. See on selline pika hüppega pika hüppega tulnud siin puu all  on ta nüüd natuke plaani pidanud. Et kas ronida üles või minna edasi. Ja sellised paarisjäljed on tüüpiline nugise liikumine. Praegu me küll alles otsime nugist tema jälgede järgi,  aga kui me ta peaks leidma, siis on meil plaanis taga küttida. Nii et kellele see vaatepilt ei sobi. Teil on viimane aeg telerite eest lahkuda. Siia läks kaks looma, jah, sealtpoolt tuli kaks looma sisse,  siit ta läks, tuli sisse ja läks välja, need on needsamad jälle. See jaht, mida meie nüüd nugisele peame,  on traditsiooniline nugisejaht. Jah, see on traditsiooniline jälgipidi nugisejaht,  see mees, kes oskab nugise jälgi pidi üles otsida. See saab hakkama iga looma piiramisega jälgede lugemisega. Ta õpib hästi palju loodust tundma. Enamasti on ta üpris ettevaatlik, kui ta tee peale tuleb,  et siin ei oleks mingisugust liikumist. Ja näed, siin on näha nugise ekskremendid. Praegu nad on juba veits külvanud, näed,  päris ei ole ka, ega see nugis meist eriti kaugel ei ole,  aga ma arvan, et raibe ja hiirekarvad on need,  mis, millest need junnid praegu koosnevad. Nugise kohta võib ütelda, et ta on ka kõigesööja näituseks  suvisel ajal ta sööb palju marju. Kui on mustika aeg, siis on nugiseekskremendid suisa sinised. Nugise eluviisi ja käitumise tundmine on Vahuri südame asi  kogenud jääkeri ja looduse sõber teab täpselt,  kuidas kaval loom liigub või ennast varjab. Nugisele meeldib alati joosta mööda lamapuid  ja siin on näha, et et ta on siit kogu aeg varem  ka käinud. Et ära sadanud tema jäljed ja nüüd värske rada läheb. Ja nüüd lähme talle mööda, jälgi edasi, tõenäoliselt jõuame  varsti tema. Päevasesse peatuspaika. Just sellistes surnud puutüvedes armastab nugis varjuda. Päevasel ajal võib ta seal väga vabalt magada. Aga jäljed ütlevad, et praegu teda seal ei ole. Koer siin toimetab midagi. Me läheme nüüd tee peale tagasi, see nugis ei ole paika jäänud,  vaid liigub päeval ja. Ja ei ole üldse uimatu, et, et koer teab sellest nugisest  juba rohkem kui meie. Isegi kui meile tundub vahepeal, et koer on ära eksinud,  siis tegelikult ei ole ja GPSi pealt saame täpselt teada,  kus ta parasjagu liigub. Nüüd peab lootma, et et mustu mustu leiab Vot siin need on küll uued, need on uued või. Mustu pani ka neid mööda minema ja neid siin enne polnud. Aga lähme sellele järgi. On ta puus või kännu all. Kas seesama noorendik, mille servas meiegi olime? Jah? Tuleb juba. Meie suunas nugis jookseb. Tuleme nüüd võtnud, kuulake, mis koera ja koera näeb meile märkuse. Läks puu otsa, me oleme kohe. Nüüd ainult koera järgi koera hääl on see,  mis annab meile märku, kus nugis on. Üleval on nuis. Noore lepa otsas. Ta jäi kahe arulise selle oksa vahele. Proovime nüüd selle nugise siit ülevalt kätte saada. Aga kõigepealt pean siit kuidagi ülesse ka saama. Klassikaline oleks sedamoodi, et nugis on päevaks endale  peidupaiga leidnud ja, ja seal ta siis kuulab  ja me otsime selle üles, proovime ta sealt välja peletada. Aga täna juhtus sedamoodi, et kaks nugist tegelesid  territooriumi jagamisega ja nad ei jäänudki paika,  vaid ajasid üks-ühte taga. Ma olen igatahes praegu nii väsinud, et ma arvan,  et enne, kui see nugis siit puu otsast alla kukub,  kukun mina. Ja miks me teda siis kütime? Vast mitte sedavõrd karusnaha pärast, aga kui nugist saab  metsa liiga palju, siis nad ei mahu sinna hästi ära. Toimuvad võitlused territooriumi pärast ega nugis ennast ise  ka hästi ei tunne. Ja teine asi, mis on linnud, ütleme näituseks kanaliste arv  langeb tublisti, kui nugiseid on metsas palju. Sellised värvuliste pesad, need, ta sööb kohe ära. Aga kui ta leiab juba, ütleme, rästapesa  või sellest suurema pesa tedre metsise laanepüü,  pardi, siis nugis jätab selle pesa meelde. Ta viib sealt pesast ära kaks-kolm muna,  viib need munad kusagile kuuse alla, kaevab sinna augu,  ajab kuuseokad peale ja jätab omale järgmiseks talveks. Samas ei tee ta mitte kunagi pesa tühjaks. Kui nugisteks pesa tühjaks, siis juhtub selline asi,  et lind teeks uue pesa ja ta peaks jälle. Hakkame otsima, kui ta ei saanud talvel saaki,  et kõht on tühi, siis ta läheb, otsib selle muna üles,  mis ta on peitnud. Muna on muidugi mädaneinud, aga nuga e meelest ainuõige  munade valmistamise viis ongi lasta muna mädaks,  siis ta hakkab talle alles korralikult maitsma. Ausa küti ja loodusest lugupidava inimesena on Vahur veendunud,  et nugis pole mitte ainult eriline jahiuluk,  vaid ka Eestimaa faunat rikastav väikekiskja. Tema põhitoit on ikkagi närilised. Hiired ja nugis on mõnus loom, ta peab metsas olema,  aga kuna inimene on võtnud Tasakaalureguleerimise enda peale, siis siis tuleb nugiseid  nugiseid küttida. Jahimehed peavad sellest aru saama, et ainult sõralised ei  ole need loomad, kelle pärast tasub metsa minna,  vaid väikekiskjad ka, et nende arvu tasakaalus hoida. Ma näiteks saan küttida ainult seda looma  kelle liha ma söön või kelle nahka ma kannan  või kasutan. Sest kui ma tabaksin lõbu pärast, siis ma kaotaksin  lugupidamise iseenda vastu. Ja umbes sedamoodi mõtlevad kõik jahimehed. Kõigepealt olid rattad vaid puust kettad kodaratega rattad  võeti Egiptuse sõjavankrite juures kasutusele 2000 aastat  enne Kristust, kuid läks veel ligi 4000 aastat kuni leiutati jalgratas. Sellel viguril on vanust vaevu 200 aastat. Kui jalgratas sai enam-vähem tänapäevase teo  ja näo, muutus ta ülimalt populaarseks. Maailmas asutati hulgana erinevaid rattaseltse  ja hakati pidama võistlusi. Muide, Tour de France kestab juba aastast 1903. Jalgratas võeti kasutusele ka erinevate riikide sõjavägedes. Eesti sõjaväes oli suusa ja jalgratta eeskadron. Tänapäeval lisandub jalgrattasõidule veel üks joon. Sellega väljendatakse oma tervislikku ja loodushoidliku eluhoiakut. Kas seda saab teha ka keset suurt talve? Mina küll täna eriti siia sadulasse. Aga mis me minust mõõtu võtame? Talvine jalgrattaliiklus on Eestis tõeline ekstreemsus,  et mitte öelda väga harv nähtus. Siiski leidub mõni eestlane, kes külma ja libedust trotsib  ning tööle sõitmiseks rattasadulat mugavale autotoolile eelistab. Mul on isegi tänaval jalutades libe, et kas veidi  hullumeelne riskivõtmine ei ole rattaga niimoodi kihutada  mööda tänavaid. Põhimõtteliselt, eks ta ohtlik on, nagu sa harjunud oled,  siis siis väga ei ole ja muidugi peab olema neli rida naelu all. Ega muud moodi selliste ilmadega ei sõida  ja ei soovita mitte kellelegi. Et see peab ikka olema niimoodi turvatud maastikuratas,  et linnas siin üldse hakkama saada. Milline on Tallinna kesklinna jalgrattateede? Kui me Tallinnas vaatame rattateid, siis  siis põhimõtteliselt on ehitatud siis Pirita poole Õismäe poole,  Mustamäe poole. Isegi siin lillekülas on, on ümber staadioni täitsa okeid  juba aga, aga ütleme nii, et, et kui ma tahan sõita nüüd  siis kesklinnast vanalinna, vanalinnastuudiosinna,  Pirita poole, kui ma töötan kesklinnas ja mulle kontor on  jälle kodu natuke ärilinnas, siis põhimõtteliselt on,  on võimatu sõita nii, et kas see rikuks punkt üks  liikluseeskirju ei paneks ohtu iseennast,  jalakäijaid või autosid. Et see on noh, tiba absurdne olukord, mis mõtet on vedada  kas või võtame liivalaia, mis mõtet on vedada see valge joon  sinna tee äärde. Kui liivalaia tegelikult kõnnitee on enam-vähem kuus meetrit lai,  sinna peale teha kas ekstra teekatte või ära märgistada  siis ratta rattatee ja oleks geniaalne, ei ole mõtet vedada  seda katkendlikku joont sinna kõige elavama liiklusega tee ärde,  kus ma segan autojuhte ja olen Kõigil teistel ka pinnuk silmas. Liivalaia tänav on talviseks jalgrattaliikluses praktiliselt läbimatu,  seda kinnitab Renee eheda näite. No näed, siin me siis nüüd oleme ratta teel. Tagamisratas peaks olema siin, kus autod sõidavad. Siin on joon, vaatan alla. Noh, näeme, joon Eesti vabariigi pealinn Tallinn  ja hakkame sõitma, poisid. Ma ei riskiks siin sõita Jalgrattateede arendamine ja ohutuks muutmine võiks olla iga  kaasaegse keskuse prioriteet. Et aga näha, kuidas on korraldatud jalgrattaliiklus talvel  meie põhjanaabrite juures külastame hüvinkäe linna,  mis asub Helsingis 60 kilomeetrit põhja pool. Põhjusi, miks Soomes valitakse talviseks liiklusvahendiks  jalgratas on rohkem kui üks. Ärgem süüta. N nopeus ja kunn on parandamine lisama keelekin. Siinkohal on tähtis, et riigil on tugev soov kergliiklustee arendada. Seitse 10 talu, alustas, oli ta helistamismoodi,  sa Euroopa ja. Muskin poliitikat innusta. Minister ja tegi. Olema 90. kolme. Jalgrattureid võib hüvin käes näha igas ilmakaares mööda  linnatänavaid vurab jalgrattaga ringi ka usin Postimees. Ta pole erand, kogu hüvinkäepost toimetati se sihtpunkti  jalgratast ja nii ka talvel. Veelgi suurema ja meeldivama üllatuse osaliseks saan aga raudteejaamas. Hüvinge raudteejaamas on parkimiskohad 800-le jalgrattale  ja nagu näha isegi talvel, on enamus kohtadest hõivatud. Inimesed tulevad hommikul jalgrattaga, raudteejaama,  sõidavad näiteks Helsingisse tööle. Õhtul töölt tagasi tulles võtavad oma ratta  ja sõidavad koju. Tänaseks on hüvinkäes välja arendatud ühtekokku 215  kilomeetrit rattateid. Läbimõeldud liikluskorraldus pole aga ainus vahend,  millega tagatakse ratturite turvalisus. Elementaarne on ka teede hooldus, seda eriti talvel. Tuleb tunnistada, et talvine jalgrattateede korrashoid pole  mingi raketiteadus tuleb vaid teed puhastada  ja libedust tõrjuda. Pole põhjust arvata, et jalgrattaliikluse edendamine peaks  olema vaid väiksemate linnade huvi. Oluline on teadmine, et tehakse õigeid valikuid  ning pikas perspektiivis võidavad sellest kõik. Kui me soovime, et meie keskkond oleks puhtam,  inimeste tervis parem ja liikluses oleks vähem müra,  siis tuleb meil vastu võtta poliitiline otsus rajada  ja arendada kergliiklusteid, küll siis jalgratta olenemata  aasta ajast need ka üles leiavad. Igasuguseid ratastega riistapuid leiutab meie  tsivilisatsioon aina juurde ja juurde. 1999. aastal ehitasid kallaste kalurid esimesed niisugused sõidukid,  mida nad hakkasid nimetama karakatiteks. Eesti keeles on seda riistapuud hakatud nimetama  ka kummijukuks. Kuid tähtis pole ju asja nimi, vaid see,  et karakat pakkus lahkesti küüti ka osooni võttegrupile. Päikese käes sillerdava jääkaanega kaetud Peipsi järv näib  kaldalt vaadates tühi ja rahulik. Tegelikult käib jäätunud veekogul aga usin töö. Sellest aimu saamiseks tuleb suurte ratastega masina  ehk karakatiga kaldast mõne kilomeetri jagu vene piiri poole sõita. Siin sikutavad kalamehed paksu jää sisse puuritud aukude  kaudu võrke välja lootuses, et need päris tühjad pole. Siis kontrollima katteneid, noh, nüüd on väga harva  siis kuskil siin juba üle 10 päeva, siis. Kala ei liigu, siis ei ole mõtet, tõstad üles  ja kala ei ole ja kohe tunda, kas et raputab  või raputa, siis ikka jätame tagasi midagi teha. On see ootuspärane, et kala ei ole või, või praegu tekkis  selline aeg tavaliselt niimoodi, nagu nimetavad need tuleb  talvine kalaUnt. Et ta ikka magab, et seisab niisama liikumata. Et veebruari lõpp ja märtsikuu kõige-kõige vaesemalt kalapüügil. Aga kas tuleb, hakkab, tuleb, tunnen juba,  haug on sees. Varsti hai tunne, kohe näed. Hau tänavu aasta haugu, palju tuleb. No võrreldes eelmise aastaga See kala liigub siin kohe jää all, kuskil see  ka ei. Tavaliselt ta ikka põhja juures ikka liigub. Siin võrgus oli nüüd paar haug ja mõni latikas. Kas see on siuke tavapärane saak? See on väga vilets saak. Palju alla võiks rahule jääda, selle saagiga ei saavuta  mitte kuskil, sest laadika ei maksa midagi  ja siis, mis haumis saab? Ise saab vähemalt kõhu täis, ainult. Järgmise augu juures võtan algaja õnnele,  lootes ka ise võrgusabast kinni. Lihtsalt tõmban ja ja, ja ma vaatan, kas ma tunde järgi aru saan. Mõne koha pealt läheb raskemalt küll, aga ma ei tea,  kas ta lihtsalt jääb kuskile kinni. Ujukid natuke hoiavad kinni, aga ma. Ise kinni? Mul on vahed, kindad. Ahah, midagi tuleb ikkagi. Natlik oli, on nii kauge, no näed. Väga väike ei olegi. Mis kala üldse praegu liikvel on, ongi auk põhiliselt  latikas enamasti? Jah, kohe tuleb väga harva. Ka Fjodori noorem kolleeg tunnistab, et tühja võrku tõmmates  läheb meel mõruks. Aga mis teid selle võlub? Alguses hakkasime, nagu see homne töötas,  meie teist nii tegelema. Näed ikka, koha tuli ka. Lõpuks. Nagu me teeme ikka turu puhtaks Nüüd ilus juba. Mis see praegu kõige väärtuslikum kala on? No ikka kohe koha. Jah. Noh, põhimõtteliselt koha haug on kõigi niimoodi Kui üldse kala liigi vaadata, siis ahvena ka,  aga võrguga ahvena ei saa kätte saada. Kui varem tuli kalameestel varustust ilma trotsides näiteks  tõukekelgul kaasa vedada, siis nüüd on meeste enda  leidlikkus toonud neile märksa mugavamad töötingimused. Kalamehe varustuse hulka kuulub nüüd ka kallaste tuntud  vaatamisväärsus hiigelsuurte kummidega. Auto ehk karakat. See masin ikka ilusti hüppab praost üle. No näiteks mina olen selle oma karakatiga pannud  kolmemeetrise praod. Jah, nagu filmis nagu filmis, nagu konn hüppab üle,  mitte midagi häda ei ole. Karakatide ehituse algus olid, et igaüks mõtles välja,  et kuidas kergendada selle ja, ja ka liikumine,  mismoodi seda teha. Et eks meil oli algus ka lahtised kaherattaga suusk,  siis tegime kolme rattaga nagu mootorratta mootori peal  ja vanasti oli ilma Liivi käruteed, neid kasutasime. Kombel ta ikka rahuldab selle kaluritöö ja see on  ka meie nõudmisi, mis meile vaja Peipsi peale. Teha siis teeme selle gragatidega, me võime ikka kala tuua,  me võime sinna panna, nina, võin üle tonni kala ära tuua. Karakatiga mul hirmu ei ole, et ma ikka upun sellega,  nagu sõidan kuskile vette või praos van libi  või ei tea. Võibolla homme sõidan, tekitab ragu ja homme tuiskab lumeka ära,  et ma siis ma ikka jään pinna peale. Selline naljakas nimi, see karakat. Kuna ta alguses oli väga inetu vägimisega,  siis nimetame noh, inetu riis, see on. Kummikon ei saagi nimetada, imetas karakat. Fjodor on oma suguvõsas juba neljas kalameeste põlvkond. Terve elu kala püüdnud mees mäletab hästi  ka varasemaid aegu. Vanasti oli palju lihtsam siis tänapäevane,  selle kalapüügile teeb piirangud, esiteks,  et kalapüügiseadus. Teine see, et piir selle Peipsi peal piiri olemasolu  ja piirivalve, kuna tal on päästefunktsiooni,  et ta ei lase. Et näiteks jääga minna, enne kui jää kasvab kuskil 20 25 senti. Mina näiteks mäletan hästi seda, et me oleme  siis omal ajal püüdnud, kui jää ka kuskil 10 senti juba  sõidame ja siis selle sellel ajal ikka saame ikka ilusat  saagid ja igasugust kala ja rohkesti kala. Ja kui ja kasvab ikka paksemaks, siis kala ei hakka liikuma,  ta jääb seisma nagu praegugi, ise nägite,  et ei ole. Kevadel, et varem panevad ja selle kalapüügi kinni seoses sellega,  et ja laguneb, no katsusime, et, et taotleda niimoodi,  et noh, pikendada selle kaluri et järvel käimine,  aga vastus selline, et ei saagi eraldada kutseline kalur,  näiteks harrastuskala kalamees. Mikspärast siis kutselised kalurid peavad vastutama  selle eest, et noh, mõni praegu istub auto peale,  sõidab praku, järg kinni, kutselise kalur teab,  kuhu sõita ja mida teha. Järve peal. Aga sama nutikad kui kalurid on masinaehituses,  on nad ka probleemide lahendamises. Kalamehe tarkus võib ju olla seegi, et igat nippi ei pea  kohe välja rääkima. Kui võtame kaks kalurit Ja õhtul saavad kokku üks sai kala, teine ei saanud. Võrguaru on sama, kuidas siis niimoodi, aga üks on,  vot mulle vedas küll, et ma sain kala, aga  kus sa said kunagi ta ütleb, kus ta sai. Omavahel omavahel ja see ikka hoiatakse või hoitakse saladuseks,  seda ei saa nimetada ahnesuks, aga seda oleks niimoodi,  et noh Laskalur nagu kajakas, et otsib ise kala. Siis, kui järv ikka jäässe läheb või ikka kevadel sulab,  siis ilusti vaadata, kui kalurid koguvad  selle ranna peale ja siis vaatavad, et millal see näiteks,  et kevadel ära läheb, et pääseb peale, ma kõik ütlevad,  et nüüd kaekad lendavad, nüüd kalurid ikka koguneb kogune  see niisugune kaluri elu ja omaette, kuidas töövõtjad  või kommed. Saade hakkab läbi ja tarkus otsa saama. Seepärast küsin ma nüüd vaid, et kes ma üldse õieti olen. Kas tilluke rattake tohutus masinavärgis  või olen ma hoopiski kõiksuse tüürimees,  kes keerutab universumi rooliratast? Vastust ma ei tea ja ega ei tahagi teada. Küll aga ei saa ma jätta nimetamata, et ratas on peaaegu  kõikides kultuurides olnud maailma kõiksuse  ja päikese sümboliks. Ratas on ilmamudel, mille kodarate lõikumispunkt on maailma  sakraalseks keskpunktiks, kus ühinevad maa  ja taevas. Idamaades on kaheksa või 16 kodaraga ratas aga buda  ja tema õpetuse sümbol. Mida selle teadmisega peale hakata? Eks veereme ikka edasi. Kolm osoon.
