Kuigi ka praegu on patsiendil võimalik elu lõpu
tahteavaldust teha, ei ole sugugi kindel,
et see jõuab kriitilisel hetkel meditsiini töötajateni.
Samuti vajavad arstid kindlust, et nad talitavad ikka nii,
nagu patsient tahaks.
Lisaks pole tahteavalduse esitamine ühiskonnas kuigi levinud
tahteavaldust ehk peti saaks hakata esitama nii elektrooniliselt,
terviseportaalis ja ka suuliselt. Kui patsient arvutiga toimetada ei oska.
Enne avalduse esitamist tuleb nõu pidada arstiga,
kes kinnitab, et patsient on otsustusvõimeline.
Avaldust saab jagada oma lähedastega, kuid sõnaõigust
arstiabi andmise või mitteandmise üle neil pole asja,
selgitab tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik
Kristina-Valeria Tobias. Me soovime luua peti koostamise võimaluse igale Eesti
täisealisele inimesele, sealhulgas ka piiratud teovõimega inimesele,
aga seda teatud tingimuste bet saab olema tähtajatu dokument,
kergesti muudetav ja iga hetk patsiendi soovil tühistatav. Eetikaprofessor Margit Sutrop rääkis, et kindlasti ei ole
tegemist eutanaasia ka See on lihtsalt nii-öelda patsiendi nagu soovi austamine olukorras,
kus ta enam ei saa, ise siis ei ole otsustusvõimeline,
ei saa ise enam öelda, missuguse nii-öelda ravida keelaks
ja see tähendab siis nii-öelda pigem kasutu ravi lõpetamist
ja nii-öelda teatud meditsiinilistest protseduuridest hoidumist. Meditsiinieetikas on rohkem kui 2000 aasta jooksul püütud öelda,
mis on eetiline.
Need arusaamad on aga muutumas taas kord.
Margit Sutrop. Sellisest nii-öelda nagu ikkagi paternalistlikust meditsiinist,
kus siis arst teab, mis on patsiendile hea,
oleme me liikunud siis peale teist maailmasõda
patsiendikesksest meditsiini, kus inimõigused muutusid hästi
tähtsaks ja keskseks väärtuseks sai patsiendi autonoomia. Valitsuseni peaks eelnõu jõudma detsembris.
Eelnõu jõustub eeldatavasti ülejärgmise aasta jaanuaris.
