Vikerraadios algas nüüd lastesaade ammused teada on saate pealkiri ja see on ajaloosaade ajaloohuvilistele lastele. Ja tänases saates on Kadrioru Saksa Gümnaasiumi kuuenda klassi õpilased Mariliis Tael ja Heiko sica ja loolane Vahur Made ja see muusika, mis nüüd kõlab meie saate alguse juures juba sõna raha, pea muusika ja see näitab, et selles ajaloosaates me läheme seekord araabiamaale sellisesse põnevasse paika nagu vana Egiptus. Araabia vanasõna on öelnud, et kõik inimesed kardavad aega, kuid aeg ise kardab ainult ühte asja. Ta kardab püramiide. Ning selle vanasõna taga peitub kindlasti tõdemus, et Egiptuses tänapäevase Kairo lähedal asuvad raamiidid kolme vaarao suured hauakambrid, mälestusmärgid nende võimule ning neid püramiide on pidanud nii araablased kui ka teised rahvad. Rändurid, kes neid ehitisi näinud, on tõelisteks ime näiteks ja selliseks aukartust äratavateks ehitisteks. Vanad kreeklased leidsid enda lähedastest maadest ja oma kodumaalt seitse sellist ehitist või kunstiteost, mida nad hakkasid kutsuma seitsmeks maailmaimeks. Päevaks on nendest seitsmest maailmaimest alles jäänud ainult Egiptuse püramiidid ning igal aastal külastavad neid kümned ja kümned tuhanded turistid kes peavad tõepoolest alati tõdema, et tegu on selliste väga mõistatuslikke ja vahest isegi sellist hirmu ja aukartust äratavate ehitistega. Muideks prantsuse keiser, Napoleon, kelle sõjaretked viisid teda ka Egiptusesse ja kes pidas lahingupüramiidide jalamil olevat oma sõduritel enne lahingusse minekut, on öelnud, et sõdurid 40 sajandit vaatavad teie peale alla, et käituge väärikalt. Kuid kuidas püramiide ehitati, tee, mida on teadlased selle kohta avastanud ja milline pilt meile nendest püramiidide rajamisest avaneb? No püramiide ehitasid enamasti talupojad, kuigi kasutati ka orje, aga ikkagi talupoegade tööjõud oli peamine. Lamiitide ehitamine oli väga pikaajaline töö. Püramiidide ehitamiseks võis kuluda terve vaarao valitsusaeg ja selle jaoks, et püramiidi valmis saada oma eluaja. Lõpuks pidi vaarao kogu aeg seda tööd jälgima, juhatama ning vastavalt suunama. Püramiide ehitati suurtest kiviplokkidest, sest mis kanti siis palkidel veeretades selle kohani, kuhu püstitati püramiid ja neid kiviplokke raiuti välja kaljudest, mille raiumist teostasid Kiviraidurid. Ja kui plokid olid toodud püramiidi asukohta, siis plokid veeretati palki mööda ülesse ehk siis püramiidi tippu või või vastavalt sellele kohale, kuhu valmimisjärk oli jõudnud. Ning teadlased oletavad, et nende kivimürakad paigaldamiseks ei kasutatud mitte ühtegi sideainet. Nii et on väga huvitav, kuidas need plokid seal praeguseni seisad. Mari-Liis kui sina oled pildi pealt vaadanud neid püramiide, kas sinul ei ole tekkinud vahel sellist mõtet, et, et need ei saa küll olla inimese poolt ehitatud selleks, et mõelda vaid suured, mitukümmend tonni kaaluvat kiviplokid on lihtsalt asetatud üksteise peale. No paljud inimesed on sellise variandid on, et näiteks, et need on kandnud kohale ufod. Loomulikult see on natuke imelik mõelda, et ufod seda kõike tegid, aga mina isegi arvan, et inimesed on seda kõike suutnud. 20 aastaga peaks ikka sellise suure püramiidi valmis saama. Millised vaaraod ehitasid püramiidi? Püramiidi ehitasid Egiptuse vanema aja vaaraod kuna siis oli egiptuse elu järk kõrgem ja peagi uuema aja vaaraod loobusid sellest, kuna see olevat olnud liiga kallis ja kurnav riigile, mille tõttu siis loobuti püramiidide ehitamisest ja maeti Vaarosid kuningate orgu hauakambritesse, mis olid raiutud kaljudesse. Sarjas maailm ja mõnda on ilmunud üks väga huvitav raamat, mida ma soovitan kõikidel ajaloo huvilistel lugeda, Ta, kellel ta veel ei ole mingil põhjusel ette sattunud, see on saksa autori keraami kirjutatud raamat, jumalad, õpetlased ja hauakambrid. Ning selles raamatus on räägitud noore vaarao kaheksateistaastaselt surnud vaarao Tutanhamoni hauakambrist. Kuidas hauakamber avastati ja mis sealt leiti? NASA avastati tänu sellele, et ühed inimesed olid läinud otsima mõnda võõrad, nad lootsid leida ja lihtsalt oli hakatud toksima kivides. Nad olid leidnud haugu ja nad tegid selle augu suuremaks. Nad leidsid sealt suure hauakambri. Seal oli kulda, raamikad, kõike, mis oli vaaraole kasulik ja natukese ajaga nad said aru, et see oli vaara hauakamber. Ja see vaaraod, kes oli maetud sinna, oli Tutanhamon, aga sellele hava Gamblil oligi oma needus. Et need inimesed, kes olid sinna ruumi sisenenud, surid lähimal ajal. Ja tõepoolest, nende inimestega juhtus päris palju õnnetusi ja siis hakati ka sellest vaarao needusest rääkima. Aga mida Tutanhamoni hauakambrist leiti? Sealt leiti keraamikat, leiti kuld, kujusi Anubise peaga. Sealt leiti veel palju kuldehteid. No kõige kuulsam leidmisse tehti Tutanhamoni hauakambrist oli prehaarav surimask mis esimesel pilgul tundus, et ta on tõepoolest tehtud ühest suurest kullalehest ja tundus olevat täiesti ühes tükis. Alles aastaid hiljem selgus, et ta neljast osast kokku pandud aga ta on pandud kokku sedavõrd peenelt ja täpselt, et isegi neid ühenduskohti ei olnud näha esialgu, vaid seepärast selgus alles laboratoorsete uuringutega. Aga tõepoolest nii suurtes ramiidides kui ka siis hilisemate prouade hauakambrites peitusid kindlasti suured aarded ning ka siis hauaröövlid on igati vilkalt tegutsenud ja püüdnud neid haudasid leida ja ja enamuse nendest ka tühjaks röövinud, nii et raudtee kõikvõimalikud nipid oma hauakambrite kaitsmiseks ei ole nähtavasti vilja kandnud ning ja siis juba hilisemate varade puhul üheks põhjuseks, miks enam püramiide ei ehitatud, vaid siis lahti hauakambrid kuningate orgu. Lõuna-Egiptusesse oli ka see, et loodeti, et niimoodi saab seda vaaraode rahu paremini valvata. Kuid egiptlased uskusid oma surnuid mattes, et hing ning mis surma hetkel kehast lahkub, tuleb millalgi tagasi, et ta nagu otsib selle oma endise peremehe ülesse. Kuidas seda keha säilitati. Säilitati palsoneerimisega kõigepealt olid teatud inimesed, kes selle patsioneerimisega tegelesid, lõigati terariistadega keha katki ja võeti ettevaatlikult siseorganid välja, puhastati need ära ja pandi anumates vara enda keha mähiti sidemetes ehk mumifitseeriti. Ja need anumad pandivaara kõrvale ja loodeti, et kui hing tuleb tagasi, et siis ta saab ka kehasse tagasi tulla, mitte ei peaks ilma kehata olema. Ja huvitav on märkida veel, et see inimene, kes lõikas vaara kõhu pealt lõhki et saaks välja võtta siseorganid, see inimene Pi kiiresti sellest ruumist välja jooksma, sellepärast et preestrid ja testimise läbi viia, et hakkasid teda kivide ja igasuguste esemetega pilduma. Sest arvati, et see lõikamine oli nagu pühaduse rüvetamine ja seda ei teinud siis mitte preestrid, vaid üks inimene, kes siis toodi ohvriks selles mõttes. Keegi siis abilistest, kas te olete mõnda muumiat näinud, muuseumis näiteks? Ei, ei ole. Siis Tartu Ülikooli antiikajaloomuuseumis on mõned muumiad, mida seal võib siis vaadata, aga selline tõepoolest hästi suur muumiate kollektsioon asub Londonis Briti muuseumis ning need on need tõepoolest väga paljud Egiptuse vaaraode muumiad, kes on toodud Londonisse just nimelt sealtsamast kuningate orust. Nimelt siis, kui hauaröövimine oli muutunud juba üsnagi massiliseks, siis otsustasid nad kuningate oru valvurid. Et parem on siiski kuningate muumiad koguda kokku ühte kindlasse hauakambrisse ning väga paljud kuningad toodigi sinna ja jäid nad siis sinna sajanditeks ootama arheoloogid saabumist ja möödunut. On teil siis inglise arheoloogid, leidsid selle suure hauakambri, kus mitmed kuningad koos olid ja viisid need muumiad siis Londonisse. Ja tõepoolest, kui seda muumiat vaadata, ta muidugi kõigiti krimpsus ja, ja kokku kuivanud ja on näha, et et see palsameerimine ei ole vast nii kõrgel tasemel kui tänapäeval, kuid siiski peab ütlema nende omaaegsete arstide kiituseks, et inimese, sellise näo ja olemise on nad siiski suutnud enam-vähem säilitada, nii et sellel hingel oli, kuhu tagasi pöörduda. Aga lisaks sellele surnud kultusele oli egiptuse usundil ka selline helgem osa. Egiptlased kummardasid ka päikest, kuidas näkitseda? Päikesekultusvile päikesejumal oli Raaja. Usuti, et raa sõidab oma paadiga mööda Niiluse jõge ja tema sõit kestab 24 tundi ja kui ära nagu kaob, siis saabuv öö, kui ta jälle tagasi tuleb, siis on kõik väga rõõmus, sest saab uus päev. Jah, jaa, egiptlased uskusid ka siis seda, et päikesejumalal on nagu pidevalt selline võitlus pimeduse jumalaga ka ja see rõõm päikesetõusu üle, see oli ka ühtlasi rõõm selle üle, et saabub nüüd uus valgus, mis pimeduse hävitab ja mis siis võimaldab Egiptuses jällegi ellu ärgata ja, ja viljal lubab kasvada. Läheme nendel mõttes korra tagasi sinna püramiidide ehitajate juurde ja nende eluolu juurde. Mis te arvate, kas Egiptuse rahvale oli see püramiidide ehitamine kerge ülesanne? No mina näiteks ei usu, et see kerge ligi 120 aastat tegid, kindlasti hukkusid seal tuhanded inimesed, sest vaata, et mõni inimene jõuab 20 aastat tassida kahe tonniseid kiiblokke. Ma tahtsin vahele öelda, et need põllumehi ehk siis need, kes ehitasid neid püramiide vahetati iga kolme kuu järel ja keskeltläbi 100000 meest töötas korraga ühe püramiidi valmimisel. Ning püramiidide ehitamise ajal pidid siis inimesed jätma pooleli kõik oma igapäevased tööd jätma pooleli põlluharimise. Ja omaaegsed kirjanikud on siis ka rääkinud seda, et vahest viis peaaegu nälja hädani Egiptuses kujuna. Palju põlluharjaid oli siis kas püramiide ehitamas või, või oli seal püramiidide ehitamisel juba ka vigaseks jäänud või lausa surma saanud. Nii et vaaraode selline enese imetluspidi küll olema piiritu, selleks, et nad taolisi suuri ettevõtmisi käivitasid. Aga seest on jällegi nüüd järeltulevatele põlvedele aastatuhandeteks jäänud püramiidid kui suured mõistatused. Püramiidide lähedal on üks mõistatuslik kuju mis kujus on. See on sfinks ja Swingson, lõvi kehaga ja inimese peaga loom või inimene, kes siis pidi valvama neid püramiide, sissetungijate või, või hauaröövlite eest ja kaitsma seal sees hauakambris olevaid momeid. Ning tänapäevaks on see sfinksi kuju muidugi saanud päris palju kannatada ja peaks ütlema, sest tema kehaosast ehk see, mis seda lõvi poolt peaks meenutama, ei ole just väga palju alles jäänud, vaid on rohkem alles need kiviplokid, mis selle kuju aluseks oli, aga sfinksi pea on enam-vähem olemas. Ning siis valvab ta kolme suurt püramiidi, mis on siis kõikidest Egiptuse püramiidid kõige suuremat ning mis on siis ehitatud vaaraode geopsi ehk siis kuhu siis Kepreni ning Mikkerinose poolt ning uurijad, kes on siis nüüd lähemalt seda sfinksi ja tema tausta uurinud, arvavad, et see pea, mis siis vinksil on, et see peaks siis olema samade näojoontega kui omaaegne vaara Kepren, kelle püramiidi vastas siis sfinks asub või kas te teate, mis on juhtunud sfinksi, näeme ka ja mis on juhtunud sfinksi ninaga? No sfinksi nina seda õieti polegi, sest see on ära kukkunud, aga habemega on küll, ei tee. Sfinksi nina ei ole mitte lihtsalt niisama ära kukkunud, vaid saate alguses mainisin ma seda, et Napoleon pidas ühe lahingupüramiidide läheduses ning sfinksi nina tabas kahurikuul. Ja seetõttu ei ole teda enam aga sfinksi, habe, jäseme võtsid jällegi endaga kaasa inglased ning habe on sealsamas Londonis, Briti muuseumis ning siiamaani Egiptuse võimud sooviksid, et inglased selle habeme näidata tagastaksidega inglased leiavad, et see peab kuuluma nende muuseumi juurde. Egiptuse riik jagunes vanaks riigiks, keskmiseks riigiks, varaseks uueks riigiks. Need omakorda jagunesid vaheperioodideks. Vaheperioode oli kokku kolm. Vaheperioodide jagunesid omakorda dünaisteteks dünastia tuli 30 tükki ja dünastiat olid enamasti jaotatud, et esimene kuni kolmas dünastia jäid varasema riigi alla, siis neljas kuni 11-st dünastiaid vana riigi all 11-st kuni seitsmeteistkümnest dünastiaid keskmise riigi alla siis taas uue riigi alles seitsmeteistkümnes 18-st dünastia. Hilise uue riigi alleid, Üheksateistkümnes 20-st dünastia ja kõige hilisema Egiptuse alla jäid siis 21. ja kuni 30. dünastia. Dünastia ta said alguse siis vaaraode suguvõsadest ning vaaraod lasid ka lisaks sellele, et nad lasid endale ehitada püramiide lasid rahvalga ennast kummardada, kelleks egiptlased pidasid vaaraod. Egiptlased pidasid Vaarot päikesejumal Ra pojaks või isegi päikesejumal. Kas isa ja kuidas siis nagu vaaraole tuli läheneda või kuidas? Farasse tuli suhtuda? Paar ausse suhtuti väga suure aukartusega et need inimesed või isegi preestrid, kes juhtisid vaarao ette kutsutama need langesid kohe põlvili vaara vees ning osad isegi minestasid sellest suurest õnnest, et nad saavad päikese pojaga rääkida. No Egiptuses on olnud väga erinevaid garaažide, Egiptusse enda ajalugu on ka olnud mitme 1000 aasta pikkune ja uurijad on siis jällegi leidnud seda, et Egiptuse vaaraod on olnud ka väga erinevatest rassidest, varasid on olnud nii heledanahalisi, aga on ka leitud siis kujudena samuti maalingute pealt haarasid, keda võiks siis pidada täiesti sellisteks mustanahaliseks või, või pärit olevaks siis kuskilt Aafrikast. Nii et selline päikese poeg aegade valik oli muidugi egiptlastele üsnagi üsnagi kirev ning muuhulgas on olnud egiptlastele naisvaarao kuningana Hačebshot keda on peetud siis väga võimukaks naisvalitsejaks ning egiptuse hilisemast ajaloost on kindlasti kõigile tuttav kuninganna Kleopatra kes on saanud tuntuks sellise väga kindlakäelise ja tugeva valitsejana. Nii et mitte alati siis ei olnud reegliks see, et see vaarao pidi olema päikese poeg, võis kalla päikese tütar aeg-ajalt Egiptuses võimul. Lisaks püramiidi tele ja siis ka hauakambritele lasid vaaraod ehitada endale suuri templeid kus asuvad tänapäeval kõige suuremad ja uhkemad Vana-Egiptuse. Templid templid asuvate Giza püramiidide lähedal ehk siis seal pealinna juures Memphise juures. No ja lisaks sellele ka suuri ja uhkeid templeid ehitati just nimelt siis uue riigi ajastul siis, kui Egiptus oli kõige suurem ja tugevam ja kõige suurema territooriumiga siis oli pealinn juba Lõuna-Egiptuses Teebas ning Teebas on siis säilinud tänaseni. Suured päikesejumala austamise templid, Luxorissa nakkis ning eriti võimsad on seal suured sammast pallid, mida siis lasi ehitada vaarao Ramses teine, kuid Ramses teine on ehitanud ka täiesti endale ühe isikliku templi ja see on tempel Abu Simbeli Is Lõuna-Egiptuses. Mis sa oled Mari-Liis, selle kohta lugenud? Templiääred olid kujutatud erinevate vaaraode kujuga ja templis oli neid sambaid väga palju. Templi lõpus oli ka kaal Abu Simbeli tempel, seal eesanne neli vaarad. Sellel aasta sajandil oli selline asi, et taheti ehitada hüdroelektri. Kuid Abu Simbeli tempel oleks jäänud paisjärve alla ja sellepärast saati neljaks osaks ja pandi kokku hoopis teises kohas. Nii et see on siis tõesti selline nii-öelda rännanud palju rännanud tempel. Selles templis on ka kujutatud ühte suurt lahingut egiptlaste lahingut ühe teise põhjapoolse suure Rafachytiitidega ning sellest lahingust soli kaadeeži lahing. Sellest võttis siis ka seesama Ramses teine osa ning nendelt piltidelt, mis sinna raiutud on näha, et kuningas oli tõepoolest üsnagi edev kuningas lihtsalt sellele, et ta oli lasknud endale ehitada suure templi ja siin näite veel neli enda kuju on ka siis sellel pildil lahingustseenides kuningas alati vähemalt kaks kuni kolm korda kõikidest teistest lahingus osavõtjatest suuremana kujutatud, nii et kuningale oli siis alati väga oluline see enda nime esiletõstmine. See Ramses, teine lasi kirjutajatel kirjutada sellise repliigi, et Ramses võitles lahingus nagu lõvihirvede keskel. Justkui te nüüd loete neid jutustusi egiptlastest ja, ja egiptlaste religioonist ja usundist, mis te arvate, kas täna päevainimesed on võimelised oma mingisuguse uskumuse või eesmärgi nimel selliseid suuri ehitisi peamaja nii palju ennast ohverdama selleks? No nad võib-olla teevad nii suurehitise, kuid mitte nii laia ja mitte nii rasketest plokkidest. Loomulikult masinatega on seda võimalik, kuid see võtaks väga palju aega. Mina arvan, et ei ole võimalik, sellepärast et praegu on loba ühiskond, iga inimene teeb, mida ta tahab ja. Riigi valitsejatel ei ole nii suuri õigused sundida tervet riiki või või tervet Mannart või maailmajagu nagu ühtlaselt töötama või ühtselt mingi suure eesmärgi nimel töötama või ühtselt ühte valitseja. Te kuulsite lastesaadet ammused ajad ja selle saate tegid õpilased Mariliis Tael Heikkas ikka ja ajaloolane Vahur Made.
