Siin vikerraadio ja algamas on lastesaade. Tänane saade on siis selline, kus julge küsija küsib julgelt ja vastaja annab vastused ja ma arvan, et vastaja on sama julge kui küsija kee sest täna on vastuste andjaks. Loomaaia direktor Mattiga. Ja küsijaks on kuuenda klassi tüdruk Maria külvia. Aga küsimused? Neid kuulete kohe. Kas suusad, talveund magavad loomad, kas nende elurežiim on häiritud ka sellest, kui talved on nii soojad nagu näiteks tänane? Talv ja lund ei ole peaaegu üldse maas. Et on nagu kevade tunne ja loom võib olla segaduses, et ongi juba tema ärkamisaeg. Nojah, eks neid looduse tegureid, mille järgi loom magama läheb, on, on õige mitmeid ja temperatuur ei ole sugugi ainuke. Ja oleneb ka suuresti sellest, kus koha peal see eluks talveunne heidab. Enamasti need kipuvad otsima niuksed ka ühtlase režiimiga paigad endale, kas koopad või, või keldrid või, või iganes ja aga muidugi kõik elukad ei maga sugugi ühtviisi. On ju neid, kes, kes langevad tõelisse talveunne, kus praktiliselt noh, tekib tardumus. Ja Eestimaa elukatest on niisuguste hulgas näiteks uunilased ja ja hüpikkeelte hulka kuuluv Kasentriiplane ja, ja nahkhiired ja, ja isegi siil kipub sinna kanti olema. Aga samal ajal on meil terve rida. Ta on sihukesi poolikuid magajaid, nägu on pruunkaru ja mäger ja riik isegi ja ja nendel on, on see niisugune, et ainevahetus läheb küll aeglasemaks ja selle niisukese talvisel edutamise varal püütakse sellest talvisest toidunappusest üle saada. Aga tegelikult on see, nagu teadlased ütlevad, taliuinak, seal on ikka sedasi, et karu näiteks silmanurgast jälgib mängu, mis ümberringi toimub ja ja kui külamees läheb mööda, siis saadab pilguga teda isegi ja, ja see ei ole sugugi niisugune päris ehtne talveunne. Aga kui loom on ärganud, kas siis loomaaias metsas ja ta ärevusse sattunud millised võivad olla siis tema teod või kuidas ta sellele reageerib? No siin on jälle seesama küsimus, et oleneb kellega tegemist on elukad, kes on üks taliuinakus nendele see mõjub muidugi vähem ohtlikult sellepärast et kuna seal niuke põgus uni, siis, siis noh, karu näiteks otsib endale uue paiga enamasti ongi nii, et karu on ettenägelikult ja otsib sügisel kaks, kolm paika ja ühte nendest dismida ta kõige paremaks peab, heidab siis oma uinakut pina maaga. See nagu ei sobi mingi põhjusega, siis, siis ta läheb järgmisesse juba välja, vaadatud, paika. Ja kõige toredam niisugune, mida ma olen kirjandusest leidnud oli, kus Valgevenes viis korda, et karu üles lõpuks läks 22 meetrit maapinnast suure murdunud ladvaga Arvuta vahele magas seal kevadeni. Aga kui on tegemist niisugustega, kes, kes peaksid normaalselt edasi magama noh näiteks kas või siilidega, siis, siis nendel see ja nahkhiirtega, kui nad näiteks kops tuppa tuua midagi niisugust, siis see võib nendel küll eluga maksta. Aga kui talvel ei ole olnud teil võimalust oma talveuinakut teha, kas nad võivad asendada sellega suvel või sügisel? No tähendab, maailmas on teada ju näiteks jääga oludel Hatsoni lahe ääres on suveuni ja eriti suveuinak niisama nagu taliuinak ja, ja kuna see talvinegi uinak on nagu tulenev toidupuudusest, siis seal on nendel see häda, et et lahe vesi soojeneb üles ja algul lähevad forellid välja ja siis lähevad hülged välja ja jääkarudel nagu pole hästi võimalik nende järgi välja minna, sest seal ees on teised jääkarud. Ja siis ongi nii, et nad elavad suve uinakusse seal ja ootavad, millal siis jälle jahtub ja, ja toit tagasi tuleb. Aga paraku on viimasel rajal seal palju turiste liikumas ja, ja nende laagripaikade ümbruses on ühteteist noosi ja, ja see on nende seda suvist uinakut häirinud ja, ja kui ühed on korratud, jätavad palju. Anname endast maha siis, kui järgmised tulevad, kas korralikud andis karu koputab laagri uksele, ütleb, et ta tahab oma osa ikka kätte saada. Et seal on palju niisukesi probleeme tekkinud. Aga kui võrrelda karu, kes elab metsas ja kes elab loomaaias nende talveuinaku võimalused on enam-vähem võrdsed, et mingeid erandeid. Jõle. Jah, no asi selles, et oleneb, millises metsas ta on, ütleme, kui me võtame meie pruunkaru ja tema väga avara levila, siis näiteks Kaukaasia lõunanõlvadel ja muudes levila lõunapoolsetes osades, nad ei proovigi taliuinakus jääda, sest seal jätkub seda metsikut puuvilla ja muud niisugust toitu. Kevadeni ja, ja miks siis peaks ilusat aega maha magama. Aga siin meie kliimas ja veelgi põhja pool seal lihtsalt teist võimalust ei ole. No on küll kiskja loomaga, aga tema toidus on enam, kui pool on taimne ollus ja ja loomaaias võib karusid, mida ta nii ja naa. Noh, sina oled nüüd nii noor lapsed, sa ei mäleta seda, et meil vana loomaaed oli ja ja, ja seal oli viiekümnendatel aastatel oli, olidki nagu raadio üks niisugune traditsiooniline käik oli kevade esimesel päeval päeval tulla ja küsida, kas karud on üles tõusnud. Sest seal oli Lasnamäeveerupealse kaludeni sugune varjupaik, kus mäekülg läks nii jää täis talitades polnud võimalik talvel seal hooldamas käia ja siis toideti neid niiviisi suve lõpul sügisel anti hästi rikkalikult siia, kogusid oma rasvavaru ja siis järk-järgult väetise toitmise reziim vähemaks ja siis leidsidki magama, nii nagu metsa karud, nii et et seda saab sedasi teha, aga praegusel oma aia territooriumil toidetakse neid ühtlaselt, ei hakata talve veel üle nuumama ja pärast ka ei tehta vähemaks ja ja seal jäävad niukseks väikseks. Võib-olla pooleteistnädalaseks rünnakuks, vähekese rätu, need, kes poegima hakkavad, aga, aga sel ajal nad nagunii ei ise midagi. Aga miks on vaja üldse loomadel talveuinakut teha, kas seal on vaja lihtsalt puhkamisaega üks kord aastas? Ei, ainult see häda, et, et selleks, et olla aktiivne, peab küllaldaselt toitu olema ja ja kui nüüd niiviisi uinakus või päris unes olla, siis energiat kulub ju oluliselt vähem ja, ja siis on võimalik rasvavaru arvel nagu välja tulla, sest kõik nad on, on sügisel magama heites rasvased ja kevadel on, on lahjad, lahjad ei ole. Mõni aasta, kui on pikk talv, ei ole rasvaraasugi kevadeks enam. Nii et see on niisugune kohastumine toidupuudusele. Aga kui loomaaias karu tema talveuinaku ajal häiritakse, ta ärkab üles, võib ta siis inimesele lausa kallale tulla või. Ja, ja kui, kui keegi tema puuri läheb, tuleb kallale ka suvisel ajal, nii et seal ei ole selles mõttes vahet, seal on probleem juba selles, et tal on oma terit, tooriumile, ta on nagu ära märgistanud ja ja millega ta arvestab. Ja kui nüüd siis mõniga vajadusi, kas kasvõi näpu pistab sellest puurist läbi, siis siis loom võtab seda kui sissetungi oma vormeli hammustab lihtsalt selle näpu ära. Aga kui ühel sügisel juhtub, et karu lihtsalt ei jää magama ja nagu talveuinakus ei tule midagi välja. Nii ongi praegusel territooriumil, Me toidame neid ühtlaselt ja nad käivad ka talvel väljas, nii et see ei ei kahjusta neid sugugi, kui nad saavad küllaldaselt süüa. Probleem tekib siis, kui, kui ei ole see ja tähendab, kindlasti sa oled lugenud ja kuulnud nendest hulkur karudest Siberis seal on probleem natuke teine, seal on karud väga kitsalt spetsialiseerunud. Kuigi metsa all on lademes sedasama toitu, mida meie metsakarud igal sügisel oma taliuinakueelseks nuumamiseks kasutavad, on nemad väga kitsalt spetsialiseerunud seedermänni käbidele. Ja, ja kui siis nendel käbidel on ikaldus, siis nad sonkides jalgupidi selles suures toidukülluses ei oska nagu sellest sellest hakata ennast nuumama ja otsivad, aga neid puuduvaid seedermännikäbisid pähklitega ja, ja, ja ei saa oma rasvavaru kätte, jäävad Need on need nälginud, kurnatud, tigedad pahurad, karud, kes võivad siis ohtlikud olla, kui nad kokku satuvad inimeste või, või mõne muu. Aga kui karu magab, talveund koopas, kuidas ta teab, millal on õige aeg üles ärgata? Tähendab temasse koobas on niuke suhteline nähtus, Eesti karud kõige rohkem magavadki niukse noore kuusenoorendiku sees jälgivad õige hoolikalt mängu. Ja kõik need nähtused, mis ümberringi sünnivad, tähendab, päev läheb pikemaks ja rohi hakkab kasvama rohule. Karu on väga hea haistmisega elukas tunneb inimest näiteks kuskil viie-kuuesaja meetri kauguselt isegi. Ja kõik hakkab tal siis nagu teadvusesse jõudma ja ta elukogemus laseb hinnata, et nüüd võiks juba midagi leiduda, mis põske panna. Ja, ja siis ei ole ka sugugi nii, et ta nüüd raputab selle talvetolmu maha ja kõnnib minema, tähendab, algul ta tuleb kapist välja ja otsib üles, läheb päiksepaistelise päeva päikeselaigu ja heidab sinna ja kui päike pilve taha lääs läheb sinna sooja, kaob tagasi ja teeb järjest pikemaid nisukesi, käikusid sealt koopast edasi ja tal on tegelikult niiviisi, et et enne seda uinakus jäämist ta mõned päevad ka ei, ei toitu ju üldse ja ja laseb kogu oma sisikonna nagu siseneda. Aga ikkagi noh, see on nii suur süsteemse seedesüsteem, et sealt jõuab talve jooksul koguneda ühte teist nisukest. Viimasid jääkisid ja, ja mõningaid niukseid pihituvaid Pole, eriti siin ja selle tõttu tekib karul pärasoolde niisugune punn mida kutsutakse siis karu punnisse, mille järgi siis metsamehed, kui nad kevadel sele leiavad, siis teavad, et nüüd on karu otsustanud päriselt üles tõusta ja toituma hakata ja ja, ja see järeldub tal selle tõttu, et tal hakkavad soolikad uuesti sirkuleerima ja liikuma ja see kõik võtab aega, sest et see ei ole nagu raadioga, et vajutad nuppu ja kohe kõik organism kõikide organitega on täie auruga tööle hakanud. Ja niiviisi ta siis jah nagu kogub, kogub auru nagu vanasti aurumasinad ja alles siis saab tegutsema. Kui kevadel ärkab karu talveunest ülesse ja vaatab, et kuskilt ei ole midagi süüa võtta, kas sa siis läheb kohe mõnda lähimasse asulasse või kuidas ta hakkab hoolitsema selle eest, et ta ikka ei Lail käia? Karu üritab asulatest nii palju eemale hoida, kui tal vähegi õnnestub ja, ja ega ta nii väga noh, atu ei olegi, et ta nüüd ei leiaks midagi. Esimene asi, mille ta leiab nurga tagant, tal on hea mäluda, teab, kus koha peal need on leiab üles sipelgapesad ja ta ei viitsi hakata nüüd sealt neid sipelgaid selle prahi hulgast nüüd ükshaaval välja otsima, tema otsustab neid süüa koos sipelgapesamaterjaliga. Ja see on üks niisugune kindel toiduallikas ja, ja kuna tollane nina ja talve jooksul saab loomi metsas otsa küll lumetormi, küll kopsupõletikku iganes abiga siis üks niisugune oluline toidulisa on, ongi needsamad talvel surnud loomade korjused ja ja, ja kõige lõpuks ta mäletab hästi, kus koha peal sügisel olid jõhvikad ja ja, ja neid on võimalik järgmisel sügisel veel rabadelt leida, siis ta võtab sõltuma vitamiini portsu ja ja siis varsti hakkavad minema võsa hiirekõrvu, siis hakkab ta sealt neid lehealgeid Ongi sööma ja siis varsti juba lopsakat Rahtu ja, ja siis tulevad metsamarjad juba sama aasta omad ja niiviisi, et terve see tema aastaring, möödubki ja asula juurde meelitab teda kõige rohkem mesila muidugi sellepärast et ega see mesikäpa jutt ei ole päris nii. Nii noh, taevast võetud, isegi venekeelne karu nimi tuleb tegelikult mesinikust, nii et see on algselt olnud mingi niisugune meetmed, kes on nagu mets, mesinik või või niiviisi, nii et selles mõttes Karu on, on metsikult elavate mesilaste mett alati tarvitanud ja ja ta, kui ta juba inimese poole kilomeetri kauguselt ära tunneb, siis mesilat kaugemalt välja. Ja see on see põhjus, miks ta kipub küla vahel. Miks osad metsloomad kipuvad linna, kui neil on metsas palju parem elada ei ole inimest, kes teda segab. Tal on külluslikult toitu, ei ole autosid ega midagi. No asi selles ongi, et, et inimene linnadega kipub vastupidi, metsa minema raadab neid metsaelukate kodupaikasid igal pool ja ajab oma haarmed järjest laiemale laiemale ja, ja selles mõttes sellest ajast, kui, kui aastamiljoneid tagasi piltlikult öeldes inimene puu otsast alla tuli, sellest ajast saadik on ta sealt puu ümbert metsa kogu aeg seletanud ja ja selles ongi, ongi küsimus, et näiteks praegusele loomaaia territoorium on paik, mille nimi on Rebasemägi. Ja seal noh, meie oleme varsti juba paarkümmend aastat selle platsi peal ja, ja ikka ja jälle ilmub sinna rebasemäele rebaseid näiteks, sest et see on olnud aastamiljoneid, nende elupaik, aga nüüd on järsku sattunud keset Tallinna linn. Kuid karu tuli ükskord äärelinna siis kumb on tegelikult sellisel juhul ohver, kas karu või inimesed tema lähedal? No eelkõige ikkagi karu, sest et küsimus on, milles kevadel, kui karudel hakkab innaaeg, siis suuremad karud hakkavad neid nooremaid nagu ära peletama ja ja kui see karu tuleb, Moody näiteks igal aastal kusagil mai keskpaigast jaanipäevani peaaegu välja satub ja Tallinna linna põtrasid sedasama probleem, et videvikus tunduvad need äärelinnaaiad, niuksed päris ilusad metsa Salukesed ja ja kui see müriseb ja möirgab see suur karusel kuskil paksu metsa vahel, siis ta otsustab, et tuleb aga aga siis nagu hääledamasse metsale väärt muudkui tuleb ja tuleb ja ja seal Rocca al Mare vabaõhumuuseum päris ilus mets veel ja, ja siis järsku hommikul on ümberringi põlevate silmadega mingit kohutavalt mürisevad elukad, kes siia sind sõeluvad, jäävad siia haka virna käia, siis, siis ei ole muud kui jooksu ja ja see karu jooksis ju sealt vabaõhumuuseumi ja loomaaia juurest kuni peaaegu raudteeni välja, sinna tehnika tänava kanti ja jooksis seda päris liikluses. Lubatud linnas on. Aga kui karu kõnnib ja vaatab, et inimesed tema ümber vaatavad suurte silmadega ja ja tema võib-olla ei saa aru, aga kas inimesi teda siis ei kohutata, ikas sammub edasi ja otsib nagu midagi järjekindlalt. Ta saab šoki ja ta ei sammuega tammuvaid, lihtsalt tormab ja ja siin plastinimesed muidugi mõistust üles näitama ja teda mitte häirima, aga enamasti ongi nii, et sellegi karuga oli sedasi, et kui need loomaaiamehed teda uisutama hakkasid, et metsa viia, siis. Ma ei ole võimalik kuidagi oma toimetusi teha, sest et inimesed on nina õieli ennesel karu juures, kui, kui loomaarstid ja, ja, ja ohtlike inimeste seisukoha pealt sellepärast et kui siis see süstal juhtub mõne elektritraadivastast või kusagilt näiteks oma seda suunda võtma ja, ja karu asemel mõne külamehe kintsu läheb, siis, siis sellega juhtub sama. Ja kui kuidas need kehakaalud asjad seal klapivad, see võib ka surmaga lõppeda, nii et selles mõttes kõige mõistlikum, mida inimesed niisugusel puhul teha saavadki, loom on linna sattunud, on, on temast eemale hoida, aga mitte ninapidi juurde trügida ja, ja kui nad saavad, ütleme, liiklust ja teisi inimesi eemale hoida, siis see on parim, mis nad teha võivad, sel ajal, kui nii ei jõua kohale näiteks päästavad. Kui karu tuleks, ütleme, ühte tallu ja talurahvas on nii ehmunud mis siis teha, kui ütleme, uinutajat ei jõua õigel ajal kohale või kuidas saab teda ära peletada või või? No karu reeglina kardab inimest ja, ja kui nüüd ennast hästi koledasti ja siis siis ta ikka tasapisi taandub, kui tal ei ole mõnda väga ahvatlevat asja, ütleme seal mänginud hästi lõhnavaid valmis pirne või ploome või mõningaid õunu või midagi niisugust, mis mis on, ütleme, karu levila lõunapoolsete andestama. Täitsa loomulik toit. Kui hakata kaalulinas hirmutama, siis ta võib ju otsa ringi pöörata ja tagasi koju minna ja siis ei ole selles Ja vot selles asi ongi, et kui teda nii tasa ja targu natuke hirmutada, siis ta võib ju keerata otsa ringi, aga enamasti kipub see linna melude, täna ehmatab maa meestlikkuse linna tuled, mis sa veel vahelist loomast räägid. Ja vaat siis tal tekib niisugune närvišokk ja siis ta ei suuda enam arukalt käituda. Aga kui loomaaiast saaks karu lahti, hakkaks siis kohe linna peal ringi kolama või hakkaks otsima ikka lähemalt metsa. Tähendab ta ei hakka kumbagi tegema, tähendab ta uurib ümbrust ja kuist, ehmat läheb puuri tagasi. Need on need haruldased loomad, mis on üle maailma kuhugile suurlinnadesse sattunud. Läheb eks satuvad ikka need, kes selles kandis elavad, kuhu inimesed on oma linna tekitanud ja kui meil käivad haudepõdrad, siis Malaisias käivad krokodillid, Orangutanid ja tiigrid ja Aafrikas käivad lõvid elevandid. Ja kui lugeda reisikirju, siis on ju küllalt niisuguseid asju, kus ütleme seal Lõuna-Ameerikas laiskloom otsustab trammiliini hakata minema oksa asemel ja nii edasi. Nii et linna Nende jaoks mõistmatu nähtus, mille rumal inimene on nende kodupaikade ehitanud. Ja nõnda siis oligi meie lastesaade, küsi julgesti, kus julgesti küsis selles saates marja külvia ja vastuseid andis loomaaia direktor Mati Kaal. Ja nagu te kuulasite, vastas temagi väga julgesti. Nõnda siis käib meil see saade ja kui siin, Ahja, kuule, tahad ka mõnele oma küsimusele vastust saada, siis ega teisiti küll ei saa, kui ole hea ja võta pliiats ja paber ja saada raadiole kiri. Tallinn Eesti Raadio vikerraadio saade, küsi julgesti ja siis leiame kindlasti sellise inimese, kes oskab sinu küsimustele ka vastust anda. Ja kindlasti huvitab ka siis seda vastust kuulata. Üsna palju teisigi lapsi. Nõnda oli siis täna seekordse meie saade ja kuna kevad on alanud, siis lõpetuseks üks kevadelaul.
