Keskkonnaamet tellis Laelatus eramaal puisniidu taastamise,
kuid selle käigus sõitis töö tegija rasketehnikaga möödunud
talvel pinnasesse suured roopad.
Roopadon siiani silumata.
Lääneranna vallas elav botaanikaharidusega Marje Loide ütles,
et on oht, et kahjustatud kohas hakkavad kasvama puisniidu
sellele osale iseloomulike taimede asemel muud liigid. Kui on vaba, pin konkurentsivaba koht, eks ole,
et siis hakkavad paljunema need, kellel on kiire seemnete levik,
kellel on need langevarjuga seemned, ütleme korvõielised
seal võilill ja ohakas ja, ja lähikonnas on kindlasti ka
seda koer tubakat, mõnda liiki, et siis nemad saavad nagu
eelise ja eelisel saavad siis kiirekasvulised
ja üheaastased taimed. Keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja Gunnar Sein ütles,
et roobaste silumisega on plaanis alustada Laelatus suve
teisel poolel.
Tema sõnul ei saanud talve lõpus ja kevadel pehmele
pinnasele roopaid siluma minna ja seejärel tuli oodata
linnurahu tõttu. Et igasugune taoline, et nii-öelda taastamistegevuse
toimetamine on seotud meil väga tugevalt linnurahuga selleks,
et neid rööpaid likvideerida, selleks tuleb siin uuesti
rasketehnikaga peale sõita, tõenäoliselt ekskavaatoriga
siduda kõige otstarbekam ja selleks on selline kõige
mõistlikum aeg on siis, kui hein on tehtud.
Kui me nii-öelda nende rõivaste sidumisega ei sõku
puisniidul niidetava seina maha, pinnas on kuiv ja,
ja see aeg on nüüd suve teine pool. Gunnar Sein ütles, et kiire kasvu ja tõhusa seemnete
levikuga niinimetatud pioneer liike tuleks paljastunud
pinnasega alale ka siis, kui roopaid oleks silutud varem. Aga suures pildis ja nii-öelda mitme aasta peale tervikuna
mõeldes ei saa nad nagunii-öelda võimus ja see looduslik
keskkond ja see, see looduslik põhielupaiga tüüp lõpuks
ikkagi jääb sinna domineerima ja domineerib neid Ruderaalid välja. Keskkonnaameti menetlus juhtunu asjaolude selgitamiseks on
endiselt pooleli.
Laelatu puisniidul on üks liigirikkamaid taimekooslusi maailmas.
Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner.
