Möödunud reedel avati Tartu Kunstimaja kolmes saalis
rahvusvaheline grupinäitus ja mind tama Lukintuma Ice.
See on osa Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 ametlikust programmist.
Näituse kuraator Liisi Kõuhkna on stuudios külas.
Tervist. Tere.
Palun rääkige kõigepealt enda taustast pisut?
Jah, et. Antud projekti juurde ma, minul anti siis teatepulk Küle
Maria Helen kändi poolt, kes siis korraldas samanimelist
gruppi näitust eelmisel aastal.
Et tänavu toimub see siis teist korda.
Mina, kes ma olen, muidu olin aasta elasin Islandile,
tegele singi, siis ka jää ja liustike teemadega
ja reisisin kunstnikega ka kohapeal lindistasime neid helisid.
Tegime foto- ja videomaterjale, et et siis ju siis tundus,
et ma olin hea teatepulk, kellele see edasi anda. Kureerimisega ma tegelesin ka seal ja mitmed kunstnikud
selle kaudu tulid ka praegusesse näitusesse meiega kaasa. Avage natukene, palun selle näituse ideed. Projekti eesmärgiks on, on suurendada siis meie
empaatiavõimet meie emakese maa seisukorra kohta
ja tõstavad nagu rohkem teadlikkust sellest,
et Ta on toimumas polaarjääliustikujää sulamine
ja mida, miks on meile tähtis, mida see üldsegi tähendab
meie jaoks kogukondlikus mõttes, aga globaalselt ka.
Et see ei ole siis ainult piirkondade mure,
kus asuvad liustikud ja polaarjää, aga, aga et ka rääkida sellest,
kuidas meid Eestis mõjutab Kes siis sinna kaas on kutsutud, teil on rida
koostööpartnereid ja ka päris palju kunstnikke?
Jah? Et siis meie projekti kunstnikest kõik 15 kunstnikku on
pärit seal aasta kultuuripealinnadest, aga kaasatud on ka
saksa kunstnikud, kuna siis meie projekti korraldajad on,
on Berliinist pärit siis mittetulundusühing Eesti saksa
kunstikoostöö ja room projekt ja nad kõik on siis lähenenud
sellele teemale oma omaenda nurga alt, et kes tegelenud
rohkem uurimustöödega, kes reisis, siis kohapeal
intervjueeris liustike lähedal elavaid inimesi. Oli kunstnikke, kellel oli ka väärtuslikku materjali
seitsmekümnendatel tõsta omaenda pere arhiivist võtta
ja need, kes kasutavad siis helilindistusi liustikas,
lindistatud heli.
Et aga meie programmi raames saab ka performans kunsti näha,
et ta avamisel toimus siis mitu performance'i,
et 13. juulil toimub järgmine.
Meie giidigrupid uurides saab kuulda rohkem kunstnikud
korraldavad kuni augustini pea iga nädalavahetus workshop
antud teemal, kuhu saab registreerida Facebooki kaudu
ja meie näituse lõpus siis 18 augustil toimub ka paneeldiskussioon,
kus on siis rohkem juba dialoogi kunsti ja teaduse vahel. Jah, ja et meil on, meil on väga hästi läinud selle projekti
juures koostööpartneritega tõesti, meil on olnud nii suur
seljatagune ja lihtsalt see list on pikk,
aga ma kindlasti tahaksin ära nimetada vähemalt mõned neist,
et kes on pannud oma suure südame ja pingutused selle taha,
et kindlasti tahame tänada Euroopa kultuuripealinna,
Tartu 2024 Berliini, eesti saksa seltsi,
Eesti Saksa kunstikoostöö mittetulundusühingut,
kindlasti Tartu Kunstimaja ja Urmo Teekivi,
kes on meid palju aidanud valge kuupstuudiot ilma kelle
abita ei oleks nii kerge olnud, seda kõike planeerida
ja Eesti Kultuurkapitali, et ta pidas meie projekti
vääriliseks toetada. Milliseid vahendeid on kunstnikud kasutanud,
mis näitusekülastajate ees ootab või tutvustada mõnda tööd? Dimeediumitest saab näha video ja fotoskulptuuri
ja installatsiooni meediume ka erinevaid joonistusi.
Meie ruumid on enamjaolt kõik tumendatud
või pimedad, et, et see on selline huvitav elamus,
et meie saali keskne teos ma tooksin selle võib-olla välja,
see on üks meie lemmikuid hetkel, sest ta on selline,
mis kõiki meie teemasid justkui kokku seob.
Droomi keskel asetsev siis selline suur kauss seas installatsioon,
mille ümber sobi, istuda ja see siis viitab sellele meiega
globaalsele kogukonnale, kuidas me võiksime kõik koos ühise
eesmärgi nimel siis oma mõttemustreid käitumismustreid kohandada. Et siis aidata kaasa kliimamuutuste negatiivsete mõjude takistamisele.
Ja see kausias objektis paneb meid kui sinna sisse vaatama,
et istume seal nagu siis koopainimesed iidsetel aegadel
vaatamas nende iseenda peegeldust, justkui oleks seal nagu
vesi sees. Aga, aga siis sellist suuremat pilti,
et mis meie ümber toimub, kes selle töö autor on?
Töö autoriks on Marioolinud Inkmann ja tema on siis jällegi
Saksamaa kaudu meie gruppi tulnud. Võib-olla veel natuke sellest, et miks me sellest teemast räägime,
et lihtsalt on viidatud sellele, et et erinevad
erialavaldkonnad ja üldse globaalsel tasandil ka me
võiksimegi rohkem dialoogi pidada sellel tähtsal teemal,
et et kuskil 100 aasta vältel need erinevad siis muutused
võivad lihtsalt süveneda ja liustike vesi,
et ongi üks väärtuslikumaid mineraalirikkaid,
väetisi, mis toidab meie niite ja kasu meie põllumajandusele toiduks,
ookeanile, vetikatele, kaladele jah, et peaks leidma selle
ühise keele ja mõistma, et oleme teineteisest sõltuvad. Nendel teemadel mõtiskleb Tartu kunstimajas nüüd avatud
näitus ja mind vaatama aitäh stuudiosse tulemast.
Kuraator Liisi Kõuhkna. Aitäh teile mind vastu võtmast.
Väga meeldiv oli.
