Keskkonnaametile teatatakse pea iga päev juhust,
kus inimene on mõne metslooma endaga koju viinud.
Keskkonnaameti looma peaspetsialist Karmel Ritson paneb
seetõttu inimestele südamele küsida spetsialistidelt enne
looma ellu sekkumist.
Nõuprits on selgitab, et inimese pakutud elukeskkond võib
looma muuta inimesest sõltuvaks. Kui me ei loo neid õigeid tingimusi, siis võibki juhtuda,
et, et see loom läheb loodusesse ja ta ei ole seal eluks valmis.
Ja mõndade loomade puhul me täheldame ka seda,
et nad tegelikult harjuvad ära selle inimese lähedusega.
Õpivad ära, et inimese käest saab toitu ja kui need siis
hiljem loodusesse lasta, siis tegelikult nad jäävadki ise
inimesega kontakti otsima ja inimene toitu ootama. Prits on lisab, et metsloom võib inimesele viga teha
või tuua inimese koju haiguseid. Kui nad metsloomadega, siis metsloomad on varustatud
erinevate nii-öelda enesekaitsevahenditega,
et lindude puhul on näiteks nokk röövlindudel ka küünised
ja imetajatel on väga teravad hambad ja,
ja isegi kui loom on näiteks vigastatud ja ta ei suuda põgeneda,
siis tegelikult, et enesekaitsevahendid pannakse koheselt kasutusse,
ehk siis inimene võib tegelikult väga tõsiselt viga saada
ja teine suur ohukoht on ka tegelikult see,
et metsloomad kannavad endaga kaasas väga palju haigusi
ja parasiite, et mõned neist ei olegi silmaga väga nähtavad
ja me peame siis sellega ka arvestama, et need võivad
tegelikult kantud üle siis kas inimesele endale,
kui kasutate isikukaitsevahendeid või inimese lemmikule. Kui inimesele tundub, et looman haavatavast seisundis saab
helistada riigi infotelefonile üks-kaks neli seitse.
Ritson tuletab meelde, et keskkonnaamet ei saa tihti sõita
ohus looma juurde sama kiirelt kui kiirabi ent seda tehakse
esimesel võimalusel. Kui hädas metslooma kohatakse, siis oodatakse ka mõnikord,
et abi saabubki nii-öelda minutitega.
Aga mõnel juhul võibki, mõtlesin ka mõne tunni aega.
