Räägime nüüd sellisest toredast igasuvisest sündmusest nagu
Mooste Elohelü festival tähistab juba veerandsada,
tähendab see kordan, 25. festival toimub viiendast kuuenda
juulini ja Tartu stuudios on seda lähemalt tutvustamas
projektijuht Liivi Tamm ja Urmas Kalla Võro instituudist.
Tervitus, tere.
Nii ütlesin küll, et viiendal juulil algab,
aga siis vaatasin, et neljandal juulil on veel eelkontsert
Mehikoormas ka. Ja on, et Urmas Kalla eestvedamisel on selline tore traditsioon,
et et festivali eel Sul on meil ka eelkontsert,
et siis sellised kooslus nagu itsi otsa kiregi põna
käokirjas tulevad kokku ja laulavad siis pärimuslikke viise
turmas ehk ise räägib lähemalt. Jah, mõõta Tom nii, et laama noid asju, mida,
kuna ammutuse laolamsedasaman Mehikoorma kandinga Laalat
ja pääle võet, et me siis diame neist hiina,
nii seal pulgu tõesajal pul Lämmijärve, selle mõlemal pool
oma olnu Räpina kihelkonna Mumagiilse külal
ja no mõne luu cavembast võro ja setomaalt ka.
Ja pilliluu ja noode hulga on siis sealtkandi kuulsa
hambapillimehe Tähnas saaksli kandlel optime hinda kandle
pääl mängiti Mooste pilli pilliklubil. Ja viiendal juulil siis jõutakse Moostesse kohale suurema seltskonnaga,
kusjuures seltskond ikkagi on väga suur seekord,
et isegi Jaapanist ja Sitsiiliast on kohale tuldud.
Ma loen. Jaapanis tõepoolest taiko trummide ansambel tuleb meile
Moostesse ja, ja väga ootame nendega kohtumist,
et nad on ka varemalt Eestis käinud ja väga sooja
vastuvõtueesti publikult saanud, et nüüd on tore võimalus ka
Lõuna-Eesti elanikel siis kohapeal oma kodukohas nende
sellist väge täis esitust kuulata.
Et aga mis puudutab Sitsiiliast, siis jah,
tegelikult meie endi ansambel Beati mandoliini võtab siis
sellised tulised Sitsiilia viisid, Tarantellad köidab neid
pisut eesti pärimusega noor artist Kerturis,
õnnist tuleb, tuleb appi ja ja siis tekib selline päris tore kooslus. Ahaa, nii et see on tegelikult eesti seltskond,
jah, a. Mis siis veel, räägime vorstiga võistluskontserdist,
mis on alati Mooste Elohelü küll selline väga oluline osa,
aga mis seal veel enne võistluskontserti kõik toimub. No reedeses programmi meil lõpetab ansambel Curly Strings,
et nemad teevad meil noortele ja teevad kõigile festivalil
osalevatele muusikutele ka reedel sellise töötoa et on
võimalik siis ühiselt jämmida ja õppida mõni uus lugu
ja õhtul seda koos esitada ja kontserdil publikuga jagada.
Ja muidugi meie festivali üheks osaks on ka kõikvõimalikud öötegevused,
et kuidagi ei malda magama minna, kui see festival juba käes,
et et on selline hetk, kus meil on esivanemate meenutamine
seal 11-st õhtul ja pärast seda võtame veel kõigi soovijatega,
istume bussi ja teeme ühe ühe bussitiiru siis Räpinas
ja sellistes festivalile tähenduslikes paikades,
et selline üllatus, ööretk ootab veel ees. Ja nüüd räägime võistluskontserdist, see on legendaarne
sündmus Moostes.
Et meil. 25. kord tänavu ja ikkagi väga-väga paljud täna täna
sellised väga tuntud artistid on siis kas,
kas praegu või on varem ikkagi osalenud ka meie võistluskontserdile,
et see selline natukene teistmoodi formaat,
et iga ansambel tuleb ja neile on antud ette üks selline viis,
mis on siis Eesti rahvaluule arhiivist pärit vana Võrumaalt
ja nemad siis selle viisi ja teksti põhjal teevad oma nägemuse.
Ja siis need nägemused, erinevate ansamblite nägemused siis
võistlevadki sellel võistluskontserdil. Ja teine lugu on siis nagu bändi enda vabal valikul mani
pärimuslikke lugu ja, ja nii nad kokku tulevad,
tänavu on suisa 10 muusikalist kooslust,
kes siis võtavad, võtavad mõõtu selles, et kes on maailma
kõige kõige parem eesti rahvamuusikatöötleja. Et 10 esinejat valiti välja, mul on meeles,
et need kontserdid kohutavalt pikad olnud,
parem on isegi vist rohkem olnud neid esinejaid seal reas. Formaat on ka selles mõttes võib-olla veidi muutunud,
et nüüd meil on selline ikkagi mingisugune piiritletud aeg,
et kui palju üks bänd on, on korraga laval,
et selliseid päris kella kaheni minevaid öösel kontsert meil
enam ei ole, et nad on, ikkagi ongi see arv ka toodud sinna
kuhugi 10 kanti, selleks et publik jõuaks vastu võtta,
muusikud nõuaks, jõuaksid paremini nautida
ja žüriile ka säiliks veel selline fookus,
et et jah, on olnud aastaid, kui on, kui,
kui need on olnud ka rohkem, aga praegu see tundub selline
üsna optimaalne optimaalne arv, et et olemegi selle valiku
juures vaadanud seda, et oleks erinevas žanris esitusi. Ta on meil sellist folki, on meil popi roki.
Et me olemegi olete öelnud, et hiphopi nii välja,
et oleme avatud kõigele, peaasi et see, see viis oleks
äratuntav ja, ja esitletud siis nagu huvitavalt selles seades,
et see, mis stiil, täpselt, et selles osas meil mingeid
piiranguid ei ole, see just ongi põnev selle asja juures,
et et tõesti võib mõelda, et kuulata 10 korda ühe viisi töötlasid,
et kas igav ei hakka, aga no luban, et ei hakka igav. Et tõesti, väga eri eripalgelised ja väga põnevad töötlused,
et on meil neid, kes on tulnud tagasi vahvaid esinejaid ikka
aasta-aastalt leidmas, teed meie festivalil on alati ka uusi tulijaid.
Et selles mõttes on üllatusmomenti alati Jätkub nüüd, Ma pöördun Urmas Kalla poole,
et saada lähemalt kuulda sellest võistlusloost,
sest alati on ka väga tähendusrikas, mis lugu seal on.
Nad on põhjalikult valitud, et seekord on
vihmaquinovellekene Rõukest pärit Linda Männiste on seda laulnud.
Mis lugu see selline on, millest ta räägib vihmast mingil moel? Nii vihmast kui päevast kui Põlvast selle,
et Karjalat taht vihma ära aia Iideeiisi kutsega päeva
siiamaale ja ta saab siis vihma Venemaale,
aga ega siis ta, kellele halva ei taha, siin ei tule küll
sõnast välla.
Aga kui Kaaemmenuid tõisi, vihma, sõna, mida palju üles kirjutada,
sest saadettaski sinnakus, paraade, põudvaimernigi häda,
et kas siis Venemaal palasse vila ja Saaremaal? On kah kuivus, Sanna palasse Saaremaal ja nii edasi
ja siis päigutsutas ja karjalast kuivatama.
Nii et ta Karjalas laul, aga ta nagu vällja kasunu nimelt
nii särtsist, vihma, raamise ja päeva mano kutsumise sõnast.
Kohe on siis refrään ka mano pant, mis on karjasse.
Laalal harilik siin Lõuna-Eestini. Ja Liivi enne mainis, et Urmas äkki võiks hoopis laulda seda meile.
Meil on ka arhiivisalvestus varutud, seal selle kuulame ka pärast,
aga äkki Urmas tahab meiega jagada, kuidas see laul käib? Kas mul kõiki Sõnnonit?
Neid sai ka WC kohendus, et see laulab nii vahtsel A-le
arhiivi jõudnud, et Jaba laulja esisäivaka Sõnno tõene kört,
noh, kas siis tolle pärast, et nagu uhkem Olesi
või vaia panede hindaja kiilol segamini nii Tallinna keelsem
päästaga siis oma meile kobist õdu võrokeelse tagasi,
et Malala siis niimoodi vihmakaane veel. ÄRA minnulikas tekk. Kui. Ei ole kotun, kuivatajad. Kuiva sängi kohenda. Tore, need, kes tulevad nüüd juhuslikult,
kuuendal juulil Moostesse, saavad seda laulu veel
ja veel kuulata.
Väga erinevas seades.
Vihmaquinovellekene Linda Männiste on seda laulnud. Mille pärast sai Wella valitus kah laul?
Festivali patroonist Ede otsast pääle olnud proua Rüütli,
Ingrit ja Dima korjas kokku.
Ja ainult välja, siis mine vasta juba lasersõõri Võrumaa
laulud ja lood raamatule ka Hildampa mano seeni on ilmunud
plaat ja see lugu on seal olema, on nii,
et selle väljavalimine on ka auPakmine Ingritile. Ja ja eks ole ja Ingrid on taas kord kohal
ja valib oma lemmiku. Ingrid üle veebi üle kanda seekord tõesti valib oma lemmiku
ja temal on selline tore traditsiooniline auhind nimelt väikekannel.
Mis siis läheb sellele muusikalisele kooslusele,
kes siis Ingridi nägevuses ehk kõige paremini seda
traditsiooni saab edasi kanda. Aitäh stuudiosse tulemast Liivi Tamm ja Urmas Kalla.
Kõne all oli Mooste Elohelü mis toimub viiendal
ja kuuendal juulil Moostes ja Elohelü.
Laupäev või selline eelpidu on Mehikoormas neljandal juulil.
Aitäh kutsumast.
Ati.
