Tere kuulama laste lugusid, mina olen Tiina Vilu ja olen täna Energia avastuskeskuses koos vanalinna hariduskolleegiumi kolmandate klasside õpilastega. Maren, Marta, Anna, Eliise, mina olen Aldo Rasmus Siim ja me tulime siia selleks, et siin on jälle avatud üks uus põnev näitus nime ega avasta magnetid. Mis teile ütleb, kui ma ütlen sõna magnet, kui ta ütleb magnet, siis mulle tulevad pähe plussid ja minutile, kui nad tõmbuvad ja tukuvad nii, mis teistele pähe tuleb, mis te teatemagnetitest need vaakummetallide külge. Mõned magnetid tõmbavad rohkem, mõned vähem. Seal on lõunapooluse põhjal Magennetiseeruvad miinused ja plussid selle mul ka meelde, kus neid kasutatakse, cold väsis, on need nendel pangakaartidel ja neil magnetribad magnetriba, kus veel võivad magnetid olla poisid, kas teile tuleb ka midagi pähe? Osades metallides elektromagnetid, mina ei tea mitte midagi, peaaegu magnetitest. See on hea lähtepunkt minna vaatama ja magnetitest rohkem teada saada. Nüüd me oleme üles leidnud oma tänase ringkäigujuhi, Aare Baumeri, tere. Tere, magneteid on igasugused, näiteks on olemas. Nimetage mõnda magneteid? Need hobuserauasugused, need magnetid ise on plussid ja miinused. Ja see on ka mina näiteks tean jälle sellised magnetid, üks on näiteks publikumagnet siis on olemas näiteks räägitakse, mingit kaubamagnetist võib-olla või, või kaubamagnetitest ei räägi siis räägitakse näiteks mingist äkki on inimesega seotud mingid magnetid, kas magnetid on niisugused asjad, mis on looduses ennem ka inimesi olnud või ei ole? On on magnetid, on ka maa see magnetvälihammas. Jajah, aga kui ta on maa sees, kujad, aga teistel planeetidel on ka magnetväli või mis sa arvad, ei tea, nii magnetväli näiteks võiks veel olla päikesel aga öeldakse, et kuu peal väga magnetvälja ei ole, näiteks ei ole magnetvälja veel marsil. Ja mõnel planeedil ei ole üldse magnetvälja, meie magnetväli on sellepärast niisugune tugev, et siin on see meie maakera sisemine osa on vedel kõik, jah. Ja siis tekib seal ringliiklus ja siis juhib siin kõik veel voolu ja siis tekib magnet. Kuulge, aga teate, milles see magneti värk seal kõik sees on, see on hästi keeruline ja samas väga lihtne, et võib-olla me läheme hoopis nende magnetite juurde. Nii me siseneme Energia avastuskeskuse suurde saali, kus on muidugi väga palju erinevaid näituseid, näiteks saab siin ka avastada ajaloolisi elektrikatseid, aga meie huviks on siis täna just nimelt magnetid. Nonii, ühesõnaga meil on siin sellised ekspositsiooni lauad, mille peale magneteid seletavad eksponaadid ja samas on nad seotud inimestega rohkem, sellepärast et magnetid me küll, kas võtame siis maa seest või võimalik magneetida ka veel näiteks mõnda materjali, rauda saab magneetida, kaad ja rauda saab magnetid. Eks meil elektriga aga korras, kus mõned tuhanded aastad tagasi elektrit ei olnud võtta, siis kasutad Timmagneti raudu, magnetid, tihti kasutati magnetmaaki ja ühed esimesed, kes hakkasid magnetit kasutama mingil eesmärgil, olid hiinlased, vähemasti praegu on teada. Sest Hiinas oli juba väga kõrge tsivilisatsiooni tase ja nemad hakkasid katsetama selliste vidinatega, mida nad päris kompassikse nimetanud. Aga kui nad seda katsetasid, avastasid, et kui väga-väga täpselt häälestada selline magneti tükk ütleme, rauatükk panna nõela otsa liikuma, siis on võimalik, et ta näitab näiteks lõuna poole või lõuna pool oli oluline, eks ole, sealpool oli päike. Ja seda kompassi kasutati magnetilist kompassi mitte nüüd selleks et ilmakaari vaata sellepärast, et riik oli ju väga suur, vaid hoopistükkis selleks, et leida õigeid, kohtusin näiteks majaehitus ütlemiseks või mingi muu tegevuse jaoks, näiteks matused olid väga tähtsad, siis keegi tuli panna selle koha peale, kus oli see magneti, kõik väljad olid näiteks kõik väga ühesugused, teil veel, matustest pole nagu juttu, aga teate, vaadake, kui see riik on väga vana, siis võib juhtuda, et kõik keisrid ja kõik surevad jälle ükskord ära ja nendele peab õiged kohad leidma. Ja siis selleks teda kompassi või noh, niisugust öelda lõuna poole näitajat tegelikult tarvitati ja siis lisati sinna hiljem juba juurde igasugused jutud sellest, kuidas näiteks tähtkujud näitavad sinnapoole ja niimoodi tasapisi teadmine tegelikult tekib. Et meil on siin selline eksponaat, kus on nüüd üks selline enam-vähem hiina kompassi sarnane riistapuunõela otsas ja kui me seda siin seda välist magnetvälja liigutame natuke, siis on näha näiteks, et ta hakkab pöörlema ja sama asja saabki kasutada. Hiina kompass komplak leiutati Hiinas fännidünastia ajal arvatavasti 200 aastat tagasi ja seda kasutati kuni 11. sajandini. Lusikakujulise kompassi pikem varris näitas lõuna suunas ja seda kasutati algselt ehitiste ja muude tähtsate tegevuste kohame määramiseks teeni liiguta ümber kompassi magnetit ja vaata, kuidas pöörleb. Nii, vaata, vaata, mis mina nüüd teen, näed sa, mina teen, panen pöörlema hoopistükkis selle magneti välja keerutamisega. Ma ütlen, vahepeal vineer kastises klaasi all oli üks puulusikas, mis käis ringi, kui aare, Baumer pealtpoolt magneti moodi asjaga teda siis mõjutas. Kas kõik kompasid niimoodi keerutavad ja seda küll, aga kui kompassid näiteks, vaata, kui kaval küsimus mul oli. Kui kompassid kogu maailmas keerutatud saavad, kes seda magnetit siis seal peaks keerutama? Magnet ise keeled. Ja, ja see tähendabki seda, et tegelikult ju magnetnõel näiteks maakera magnetmagnet, eks ole. See ei keeruta ennast nii palju, vaid on paigas, mina siin liigutasin seda magedat, see oli nihviga küsimus, see oli. See oli kaval küsimus, sellepärast et päriselt, kui ma selle magneti ära võtan, siis ta võtab mingisuguse asendi ja jääbki sinna paigale. Enam-vähem näitab kogu aeg samamoodi, eks ole, mis tähendab, et me jõuame järgmise eksponaadi juurde ja selles eksponaadid on selline lugu, kus sina oled maailma valitseja. Lähme vaatame seda. Aga siin on hoopis teistsugune asi, siin on Eesti kaart, maa magnetväli, maakera ümber magnetväli, mis koondub pooluste kohal kitsaks kimbuks kompassi näel asetud tekkima magneti jõujooni ja seda kasutatakse suunama määramisel. Kui magneti pooluse asuga muutuks, siis näitaksid kompassid uut suunda selles katses siis me saamegi aeglaselt pöörata magnetit ja jälgida, kuidas kõikide kompasside nõelad pöörduvad. Ehk siis mõte ongi selles, et kui tegelikult kompassinõel näitab ju alati magnetjõudude suunda, aga siin me oleme teinud niisuguse eksponaadi, kus kus siis me keerutame just nagu maailma valitsejad, keerutame suurt magnetit ja näete, mis võib juhtuda kõigi Eesti matkajatega, kellel on siis magnetkompassi näiteks sina keerutad siin, eks ole, ja vaata, vaata kusse keerab ringi, kui te nüüd vaatate tähelepanelikud, siis te näete, et praegusel hetkel lõuna pool on just nagu enam-vähem kõigel pool, eks ole, näitab küll rohkem siia Ruhnu saare kanti, kuhu me suure magneti oleme pannud. Ja kui ma nüüd seda keeran, siis ma muudangi neid magneti pooluste asukohta. Mis nüüd juhtus, kus pool nüüd lõunapoolus on seal, kus enne oli põhjavoolus, eks ole. Täpselt nii ongi, vaata selles mõttes, et maakeral need poolused on vahetunud läbi aegade mitmeid kordi ja sellel hetkel, kui need poolused vahetavad siis korraks nagu see maa magnetväli kaob ära ja kui maa magnetväli kaob ära ja kui näiteks päikesel võib olla suur purskamine, et selles mõttes, et sealt lendavad välja kõik need tootoni toetajate prootonid, muide elu silmaga näinud ei ole, mina pole oota nüüd näinud seal aatomituuma sees, aga termotuumaplahvatust seal suurtel päikeseplahvatustele lendab päris palju päikeseainet, praegu nad kohutava kiirusega meie poole peaks sellel hetkel lendama, siis nad võivad isegi maakera tabada. Ja muidugi meie ümber on magnetväli ja sellepärast koonduvad nad kõik sinna pooluste juurde ja öelge mulle sellist asja, kui päikesel on suur plahvatus ja see aine jõuab meieni näiteks seal isegi võib-olla mõne päevaga jõuab ta tavaliselt meieni, siis me näeme põhjapooluse ümber ja üldiselt siin kuskil põhja pool, mis asju taevas, virmalised, õige mõte. Me näeme virmalisi, mis tähendab, et magnetjõud on tegelikult väga olulised nimed. Virmalised tähendavad seda, et päikeselt tulev see põrkab vastu magnetvälja, eks ole, ja seal tekivad nii-öelda torm, tekib seal või häiritused ja siis me nimetame magnet tormideks seda, eks ole, aga sisuliselt kogu see päikeseaine meieni just nagu ei jõua, et päikesekiirgus jõuab, aga ütleme soojuskiirgus jõuab meieni valguskiirguse osakesed, mis need üldjuhul meieni ei jõua. Aga mis siis saab, kui maakeras on jälle selline? Metoolased vahetama, et noh, siin on neid inimesi, kes räägivad, et pärast seda tuleb suur katastroof rahvaid, eks ole, sellel ajal, aga kõik sõltub sellest, kui palju see aega võtab. Sellepärast et kui pooluste vahetumine toimub väga äkiliselt, eks ole, ütleme siis, siis me ei märkagi seda peale selle ainult kokkuleppeliselt aru saama, et poolused on teises kohas, eks ole. Aga kui see võtab aega, no näiteks 100 aastat, siis on muidugi probleem, sellepärast et ainuüksi päikese aktiivsuse periood on 11 aastane, siis on 22 aastane periood, eks ole, ja siis on veel pikemad perioodid, sel ajal toimub kindlasti mitu plahvatust, siis jõuab see prootonite mass maakera, tähendab, tegime, mis on, kliima muutub kindlasti ainuüksi see, et me olemas oleme ja kõik elusolendid on olemas, ütleb, et tegelikult midagi katastroofi ei tule, mõned liigid surevad välja, mis on sellise kriisiolukorras, eks ole, stressis, mõned tekivad hoopis juurde, et midagi hullu, ma arvan, aga väike segaduste aeg tuleb kindlasti raadioside häirub ja kõik sellised, mis on elektromagnetitega seotud, ütleme või on pikkade elektriliinidega seotud seal. Et need on sellised asjad, mis, mis kindlasti tekivad, ühesõnaga need probleemid. Aga miks on inimestel mõnikord magnettormide ajal halb olla või hoiatatakse, et oi-oi, nüüd on magnettormid, et ta nüüd natuke halvem olla. Teate, vot see on nüüd vaidlusalane küsimus, et ma paneks ka päris tõsise vaidluse alla, sellepärast et mul oli üks tuttav, kes väitis, et temal on magnettormi aeg paha olla ja nüüd on, kindlasti on sellepärast teha siis kui ma lähen selle ühe saidi peale, kus on kenasti magnettormid määratud, selle nimi inglise keeles on täis Võve ehk siis kosmoseilm. Dot com siis sealpool näiteks ei olnud määratud üldse mingit magnet, tormiinimene lihtsalt arvas niimoodi. Ja see on päris huvitav, sellepärast et inimesed hakkavad arvama midagi, siis võib juhtuda, et, et nad võimendavad oma arvamuse üle ja siis ta ütleb, et tead, mul on niisugune tunne, et mingi haigus on kallale, see on tingitud näiteks magnetist, et üks väga selline noh, kuidas öelda, õpetlik episood oli siin energiakeskuses mõned, mõned head üks noh viis-kuus aastat tagasi, kus üks, üks külastaja vanem härrasmees tuli uksest sisse ja ütles, et siin ikka on väga tugevad magnetväljad, et kuidas te siin küll hakkama saate ja mina küsisin selle kohta, millega mees tuli ja ta ütles, et tuli trammiga. Siis ma ütlesin, et kui te lähete nüüd trammi juurde ja vaadata, mitu amprit seal ette kerib mootorite peal et, et seal on ikka mingi 600 amprit mad hüpanud, elektrimootorid töötasid sellise aparaadiga, mis tähendab trammis oli taga tugev elektrivälitroll, eks ole, kõik säärased asjad nii, et noh, inimesed kujutavad päris palju. Ja mis puudutab ülinõrkade, magnetväljade märkamist, siis noh, on inimesi, kes vitsaga tahavad Veet leida, eks ole, ja ja vitsaga vee leidmine, noh, ta, ma juba kuulen praegu näiteks vaidlevaid hääli, kes ütlevad, et vitsaga vee leidmine on käkitegu, eks ole, taga selleks sa pead seda lihtsalt teadma, et mina jälle ütleks vastupidi, et küsimus on pigem selles, et kuna maa magnetväli ja kõik, mis sealjuures on, on tunduvalt tugevam, ületab suurusi kui te võrra seda magnetvälja, mida inimene just nagu tunneb, siis noh, see ei ole loogiline, eks ole, et meil ei ole, küsimus ei ole selles, et ta on kaks korda nõrgem, vaid me peame aru saama, et kümneid, tuhandeid kordi nõrgem. Nii et maa magnetväli, no ütleme, et see magnetväli, mida siis just nagu peaks inimene leidma, nüüd ütleme, kui vesi voolab seal maa all kuskil, eks ole, see on ikkagi. Me räägime Picodesladest ja teisel juhul me räägime ikkagi millidesladest näiteks mikroTesla, sest et see on nagu see on nagu 10 kolmandas 10, neljandas kordan, suurusjärkude vahe. Nii, aga selleks, et kompassid ei valetaks, siis muidugi kaasajal on juba olemas hoopis teistsugused kompasid. Nii et magnetkompass on selline riistapuu, mida võib vabalt vabalt vaadata, valetama ja sel juhul ei saa temaga suunda määrata. Ja peab ütlema, et kui veel GPS-i ei olnud, siis ilma GPS-ita oligi selline lugu ju, et magnetpooluste asukohta ei näidanud päris põhjapooluse suunas ja siis tulistada, parandada natukene, nii et kes tahab siin võib-olla ütleme siin Eestist pärit maailma valitseja, näete, mis te nüüd teete magnetboonustega, nii et niimoodi pooluste vahetumise aeg võib isegi selline asi juhtuda ja kui on suur magnettorm näiteks, siis võib ka juhtuda, et see ei näita üldsegi, mis. Kuulge, vaadake, vaadake, mis nüüd juhtus, mõned hakkasid pöörlema tohutu kiirusega, on ju niimoodi, eks ole. Aare Boumercis keerutab meil siin maakaardi peal suurt magnetit ja need kompassid, mis on siia Eesti erinevatesse paikadesse sätitud, lähevad täitsa pööraseks ja mõni seisab paigal ja mõni keerleb väga kiiresti kaasa. Mõni vist ei saa üldse aru, mida ta tegema peab. Ja mõte ja nüüd vaata, vaata näiteks seda siin, vot sina said selle, siin näen pöörlema. Kuulge, aga äkki saaks panna veel midagi pöörlema ja see, mida me pöörlema saame panna, ongi siin kõrval, et kui me nüüd läheme selle igiliikuri juurde. Homme samal ajal kuulame edasi, kuidas töötab igiliikur ja mis häält magnetid teevad kiitust avaste magnetid tutvusta. Saare Baumer kohal käisid vanalinna hariduskolleegiumi kolmanda klassi õpilased ja toimetaja Tiina Vilu. Helirežissöör oli Maristomba. Laste lugusid saad kuulata ka internetist vikerraadio kodulehelt ja lastelehelt MEIE OMA poee.
