Tere õhtust, kell sai kuus ja eetris on pühapäeva,
14. juuli Päevakaja, mina olen toimetaja Reene Leas.
Tulistaja haavas USA-s Pennsylvanias toimunud
kampaaniaüritusel ekspresident Donald Trumpi trump sai
kergelt viga.
Tulistaja lasti maha. Kagu-Eestis on maamajade müük märgatavalt vähenenud. Tehingute arv on kukkunud tegelikult päris drastiliselt,
et siin Valgamaal ikkagi peab 50 protsendi jagu. Tänasest teadusuudisest selgub, et inimluude säilimist
soodustab nii Eesti kliima kui ka pinnas.
Ilm on öösel pilves selgimistega ja homme vähese
ja vahelduva pilvisusega, kohati sajab hoovihma.
Õhusooja on öösel üheksa kuni 17, homme päeval 19 kuni 25,
Kagu-Eestis kuni 27 kraadi. Ameerika Ühendriikides Pennsylvanias toimunud Donald Trumpi
kampaaniaüritusel tulistati mitu lasku laval olnud USA
endise presidendi suunas. Üks kuulidest riivase laval kõnet pidanud trumpi kõrva tema
taga seisnud mees sai surma ja kaks inimest on endiselt
kriitilises seisus haiglas.
Salateenistusel asi trumpi suunas tulistanud mehe maha.
BBC teatel on Donald Trump praeguseks tagasi New Jerseys
asuvas kodus.
Tulistaja oli kahekümneaastane, Pennsylvania elanik Thomas
Metši krõks-krõks oli 120 meetri kaugusel tehasehoone
katusel ja kasutas tulistamiseks vintpüssi. Tema motiiv on endiselt selgusetu, mees oli registreeritud vabariiklane.
Eelseisvad viienda novembri valimised oleksid olnud esimene kord,
kui Crux saanuks presidendivalimistel hääletada.
Mitme pealtnägija sõnul üritasid nad turvateenistuse
tähelepanu katusele roninud mehele juhtida juba enne laske,
kuid neid ei võetud tõsiselt. Seisame seal ja näitame katusele ronima mehe poole,
me näeme selgelt, et tal on vintpüss käes.
Me osutame tema poole, politsei sebib siin all ringi.
Me näitame mehe poole. Aga seal on vintpüssiga mees, aga politsei ei saanud üldse
asjale pihta.
USA salateenistuse lükkas tagasi väited,
nagu oleksid nad keeldunud Donald Trumpile täiendava
julgestuse tagamisest Pennsylvanias.
Salateenistus teatas sotsiaalmeedia platvormil yksed.
Sellised väited on absoluutselt valed, lisades,
et teenistus hoopis lisas täiendavaid kaitseressursse
ning tehnoloogiat. Riigijuhid kogu maailmas on atentaadikatse hukka mõistnud
USA president ja Trumpi vastaskandidaat eelseisvatel presidendivalimistel.
Joe Biden nimetas tapmiskatset haigeks ja kutsus kogu
rahvast sellist tegu hukka mõistma.
Julgeoleku ekspert Rainer Saks ütleb, et Donald Trumpi
tulistamisel on mõju nii valimiskampaaniale kui ühiskonna
polariseerumise tugevnemisele. Selline tõsine poliitiline debatt kindlasti vähemalt esialgu taandub.
Me teame, et kogu Ameerika meedia sööstab seda sündmust
lahkama nagu absoluutselt iga nurga alt,
mis vähegi nagu võimalik ette kujutada, mingisugust,
nagu väga ratsionaalset käsitlust selle kohta ma ei ootaks,
mistõttu tekib tohutult palju erinevaid vandenõu
ja igasugu muid teooriaid, poliitiline õhkkond riigis
või noh, niukene üldine õhustik muutub nagu vähemalt mõneks
ajaks täiesti labiilseks sõltub ka sellest,
mida president trump ise selle toimunu kohta ütleb
ja kuidas te seda hindate, ja president Biden siin IBAN
temaga suhelnud ja, ja selles mõttes ma usun,
et Biden ei, ei torma seda sündmust kuidagi nagu ära kasutama,
et ma olen täiesti kindel, et vabariiklaste puhul nagu me
näeme siin ka väga emotsionaalset reageeringut,
ma ei hakka nagu ennustama, mis nüüd konkreetselt
sündmustena võiks juhtuda ka väga emotsionaalseks,
nagu see õhustik ja olustik Ameerikas lähemateks nädalateks
kindlasti kujun. USA poliitikat jälgiv Andreas Kaju ütleb,
et olulisi muutusi ise tapmiskatse kaasa ei too. Kui vaadata poliitiliste tapmiskatsete ajalugu ka lähikümnenditest,
kes alates näiteks kelledest ei ole võimalik,
et olulisi muutusi see kaasa tooks, teisalt,
nüüd lähedalt vaadates seda konkreetset juhtumit,
kõik tahaksime sellest järeldada seda, mida oleme harjunud mõtlema,
et selline suur dramaatiline sündmus toob kaasa trumpi,
toetada täiendava mobiliseerimise ja konsolideerimise,
te võib-olla osaliselt tõsi, aga teisalt on raske näha,
kuidas see mõjutaks põhimõtteliselt Ameerika poliitika
poliitilist polarisatsiooni ja seda, et demokraadid on
demokraatide vabariiklased, vabariiklased
ja neil ei ole olnud viimastel kümnenditel eriti paljudes
küsimustes ühist pinda ja mina veel ei näe ka,
kuidas ka see sündmus neid poolusi omavahel üksteisele
lähemale tooks. Ja vahetame teemat.
Kagu-Eestis on võrreldes möödunud aastaga märgatavalt
vähenenud maamajade müügitehingute arv.
Kuigi maamaju ja talukohti on müügis varasemast rohkem,
on nende müügiperiood pikenenud, sest ostjad ei kiirusta
maapiirkonda kinnisvara soetama, jätkab Leevi Lillemäe. Võrreldes eelmise aastaga on inimeste soov Kagu-Eesti
maapiirkonnas kinnisvara soetada tunduvalt vähenenud.
Tres vara. Liidia kinnisvaramaakler, Janek Morozov. Ja tehingute arv on kukkunud tegelikult päris drastiliselt,
et siin noh, Valgamaal ikkagi 50 protsendi jagu oma mõtlen
just nagu hoonestatud kinnistute osas ehk seal,
kus on, saad või talud või ja Võrumaal on siin paarikümne
protsendi jagu kukkumist olnud. Kui varem osteti ka halvas seisukorras maamaju,
siis nüüd on ostjad valivamad ning soovitakse osta heas
korras kinnisvara, ütles Luumen.
Kinnisvaramaakler Ranno Kalda. Müüki on nagu rohkem tund tehinguid, pigem tehakse vähem
võrreldes nii-öelda eelmiste aastatega ja eks kindlasti need
ostjad on muutunud valivamaks, ehk siis enam siukseid
emotsioone osta väga palju ei tehta, kindlasti on langenud
selliste maamajade müük, mis ei ole elamiskõlblikud,
et kui varasemalt sai ka neid müüdud ja inimesed hakkavad
nii-öelda kordadega kõpitsema ehitushinnad
ja need on oma oma töö teinud. Pigem mina näen seda, et noh, valitakse ikkagi selliseid maamaju,
mis on enamvähem elamiskõlblikud või siis nii-öelda täitsa
täitsa valmis ehitatud. Kalda sõnul mõjutab Võrumaal kinnisvara müüki ka see,
kui lähedal asuvad maamajad või talud Nursi palule. Näiteks Tsoorus on üks, üks maja on juba pikemat aega mul müügis,
mis vajab nii-öelda kapitaalremont, aga eks ta jääb sinna
Nursipalu lähedale ka, et eks inimesed ikkagi ta mõne
Tallinna inimesed, kes on uurinud, helistanud selle peale,
et eks nad ikka uurijad seda ka, et kuidas muda sinna kostub
ja nii edasi, et eks ikka mõjutab see, mis jääb sinna
Nursipalu lähedale või piirneb, et neid on keerulisem müüa. Kui varem tegid kinnisvara ostjad sageli nii-öelda emotsioonioste,
siis nüüd kaalutakse kaua, kas ja millist kinnisvara endale
maapiirkonda soetada.
Janek Moros. Tänane majanduslangus on täpselt jätnud sellise mulje,
et, et inimesed mõtlevad, kaaluvad, käivad veel rohkem asju
vaatamas ja seda lõplikku jah-sõna täna maakleri nagu
või kinnistu omaniku kätte saada, nagu päris keeruline. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe. Hiljaaegu Tallinna Kunderi tänavalt avastatud varauusaegne
luukere on järjekordne näide sellest, kuidas ehitustööde
käigus inimsäilmete otsa sattumine on Eestis tavapärane nähtus.
Tartu Ülikooli arheoloogia kaasprofessor mari tõrv märkis,
et üldiselt säilivad luud Eesti kliimas ja mullas hästi
ning ehitusel tuleb lihtsalt sellise paratamatusega arvestada.
Lähemalt räägib novaatori toimetaja raid. Mari tõrva sõnul mõjutavad luude säilimist pinnases mitmed tegurid,
nagu matusekombestik, pinnas, happelisus
ehk PH, põhjaveesüsteem ja piirkonna kliimaluu säilib
kindlasti paremini külmades keskkondades
või siis vastupidi kuumades kuivades tingimustes. Et on aluselist ja happelist pinnast ja,
ja säilivad luud aluselisest pinnases aga hape üldiselt sööb
selle luusid mingi aja jooksul ära.
Kui kiiresti jälle siis, eksju, sõltub seal kreetsest keskkonnast. Vanim DNA, mille teadlased üldse kunagi inimese säilmetest
kätte saanud on, ulatub üle 400000 aasta taha neandertallaste.
Nii Eestist leitud vanimate luude vanus on umbes 8500 aastat.
See ei tähenda siiski, et siin ei säiliks vanemaid luid.
Inimasustus läheb Eestist tagasi 11000 aastat
ja vanim on pulli asula Pärnu jõe ääres.
Sealt on leitud loomaluid, mis on oluliselt vanemad kui
esimesed inimluud. Kui asustus läheb aga nii kaugele tagasi,
miks pole leitud sellest aiast inimsäilmeid? See ongi nüüd sellega seotud, et matmiskombestik on
erinevatel aegadel erinev olnud, et kui nad ütleme nendest
kõige esimestest küttidest korilastest, meil selliseid
arheoloogiliselt säilinud matuseid ei ole arheoloogilised
matusekombed või matmisrituaalid jäävadki järgi ainult siis,
kui nad luud või siis inimene on maetud võib-olla et nad on
hoopiski nad jätnud eksi surnukehad maapinnale,
mis ei tähenda seda, et nad, eksju, siis ei,
ei ole kuidagi austanud oma lähedasi. Soomes on olukord jällegi hoopis teistsugune,
sest pinnas on seal oluliselt happelisem
ning luustik säilib haruharva.
Tõrv märkis, et kiviajast on seal alles jäänud ainult
määrdunud pinnasega haualohud ja hauapanused,
kuid luid endid pole.
Sama kehtib Soomes ka hilisemate perioodide kohta
üldistatult võttes hinda mari tõrved luud säilivad Eestis
küllaltki hästi, meil on võrdlemisi külm kliima
ja reeglina aluselise Peehaaga muld, mis luid säilitab kesk-
või varauusaegse päritoluga eesti linnades kaevates tulebki
lihtsalt arvestada sellega, et ehitustööde käigus ilmub ikka
ja jälle inimsäilmeid välja ning arheoloogid peavad nendega tegelema. Juba kolmandat suve toob Eesti Metallikunstnike liit
Pärnusse oma aastanäituse.
Tänavu tõid kunstnikud Pärnu muuseumis avatud näitusele oma
näo ehk oma lemmikmaterjalide stiilid.
Näitusel näeb töid hõbeehetest kuni metallskulptuuride.
Nii Kristi Raidla jätkab. Kui mullu oli metallikunstnike liidu aastanäitus
inspireeritud merest ja viigingitest, siis sel aastal sai
iga kunstnik näitusele tuua just oma näo,
see tähendab just talle omase materjalivaliku
ja stiili, räägib näituse kuraator Jaan Pärn. Igaühel on ju väljakujunenud käekiri, oma tehnikad,
oma materjalid, mida nad kasutavad.
Enamus on muidugi hõbedat, sest sellega on lihtne mängida,
ta ei ole piisavalt kallis, annab töödelda hästi
kõikvõimalikke kive, on rauda, natuke on kulda. Jätkab metallikunstnik Reet salonen. Ma olen selline paadunud hõbedaarmastaja
ja armastan tegelikult kõige rohkem minimaal listlike ehteid,
sest ma tegin sellise suure kaelate ja kõrvarõngad üldiselt
ma kasutan inspiratsiooniks siis loodust,
oma reise ja kõike seda, mis ühiskonnas toimub. Kuigi lõviosa näitusest moodustavad ehted,
kõrvarõngad, kaela ja rinnaehted, näeb sekkaga dekoratiivseid,
seinaplaate, metallskulptuure ja buss nugegi.
Kunstnik Ülle Mesikäpa sõnul innustas näituse teema teda
pöörduma tagasi oma noorusaegse käekirja juurde. Ma kunagi noore kunstnikuna tegin selliseid graveeritud
naise nägusid figuure ja kui ma siis hakkasin neid tegema uuesti,
siis tuli meile teade, tänavuse aastanäituse teema on oma nägu,
teate, see oli tõesti selline väga innustav hetk.
Ja siis valmisidki need praegu siis esialgu viise,
het. Otsisin kaunid kivid, sellised natukene teistmoodi. Reet saloneni rõõmustab, et Eestis on nii palju meisterlik
metallikunstnike Eestlased võivad olla väga uhked selle üle,
et neil on mingisugune selline ala, kus nad on tõesti
maailmas tohutult kõrgel tasemel.
Kõikjal ei näe enam sellist õiget kullassepavõtetega tehtud
kõrgetasemelisi kunstiteoseid. Seal oma nägu on väljas 103 tööd 28-lt kunstnikult
ja näituseesemeid saab endale soovi korral ka soetada.
Näitus Pärnu muuseumis on avatud kuni esimese septembrini.
Raadiouudistele Pärnust Kristi Raidla. Ilmast räägib nüüd sünoptik, Karl-Erik krepp,
palun. Eeloleval ööpäeval jääb Baltimaade kohale püsima nõrgavõitu kõrgrõhuala.
Öösel on pilves selgimistega ilm ja mandril sajab kohati vihma,
paiguti tekib udu.
Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse,
Lääne-Eesti saartel ja rannikul edelatuul kolm kuni üheksa,
puhanguti kuni 12 meetrit sekundis.
Õhutemperatuur on üheksa kuni 17 kraadi.
Esmaspäeva päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm,
kohati sajab hoovihma. Puhub läänekaare tuul kolm kuni kaheksa,
puhanguti kuni 11, õhtupoole muutliku suunaga tuul üks kuni
seitse meetrit sekundis.
Õhutemperatuur on 19 kuni 25, Kagu-Eestis kuni 27 kraadi.
Teisipäeval püsib kõrgrõhuala jätkuvalt Baltimaade kohal.
Öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm,
kohati võib hoovihma sadada ning udu.
Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 10 kuni 17 kraadi.
Teisipäeva päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm,
kohati võib hoovihma sadada.
Puhub lõunakaare tuul, rannikul Gabriisi tuul kolm kuni
üheksa meetrit sekundis.
Õhutemperatuur on 22 kuni 27, rannikul kohati kuni 20 kraadi. Aitäh uudistest praegu kõik kuulmiseni.
