Kõneleme loodus loovusfestivalist, see avatakse Tartus
viiendal juunil ja kestab mitmel pool Lõuna-Eestis kuni 15. juunini.
Festivali on tulnud tutvustama selle eestvedajad,
meeskonna liikmed Margus Kasterpalu ja Carlotta Põdra
tervist kere.
Kui seda kava vaadata, siis sealt vaatab vastu hulk
loodusega tuttavaks saamise Kim ja sinna juurde põimitud luule,
muusika, kunstisündmusi, konverents. Millised on selle festivali ühendavad ideed? Kui alustada päris algusest, siis tuleks võib-olla öelda seda,
et see ei ole ühekordne festival toimub juba kümnendat korda
aga siiamaani on ta olnud loodusfestival,
põhiliselt siis jah, loodusele keskendunud selle,
selle festivali üks looduse poolt vaadates.
Speed tippsündmusi on loodusvaatus maraton,
see on selline 24 tundi, kus inimesed lähevad
ja vaatavad, mida loodusest leida on, panevad selle kõik
teadus lihtsalt kirja ja, ja siis satub see satub see
vaatlus loodusmuuseumi elurikkuse andmebaasi. Niimoodi me siis vaatame kaardistamised,
olukorda, mis, mis praegu on, võib-olla varsti on,
on olukord teistsugune, siis me vähemalt teame,
mida meil enam ei ole, et kui me ei ole seda kuidagi kirja
pannud või, või, või tähele pannud, märganud üldse,
mis meil kõik on olnud, noh siis võib vähesema elurikkusega
olukord ka normaalne tunduda.
Nii et jah, see looduse pool või loodusfestivali
toimetamised on, on olnud üsna pika traditsiooniga. Ja sinna juurde on siis sellised teise tippsündmusena alati
kuulunud ka linnu jämmi nimeline formaat mis on siis üks
selline noh, nagu nimigi ütleb, inimesed inspireeruvad
lindudest luuletajad ja muusikud ja kannavad siis oma
improvisatsiooni ja inspiratsiooni tulemuse publikule,
aitäh. Aga nüüd, käesoleval aastal, kuivõrd tegemist on
kultuuripealinna aastaga siis seesama loodusfestival esitas
natuke laiendatuma plaani kultuuripealinna seltskonnale ja,
ja see kiideti heaks, nii et nüüd me oleme loodus
loovusfestival teine pool tuli juurde ja kuulume siis
ühtlasi kultuuripealinna sündmuste põhiprogramm. Loodus on loovus iseenesest juba sõnamäng on tore,
aga aga, aga sisuliselt on see ju ka väga selge
ja põhjendatud.
Loodus on, ma ei tea, kas palju vaeva näinud,
aga igal juhul tulemus on see, et ta on loonud selle ikka
jätkuvasti veel imelise maailma, mis meie ümber on,
või selle, kelle hulgas või kelle keskel meelame.
Ja, ja ma ei, ma ei mõtle või mee, mõtlesin ainult inimesi,
vaid ikka neid, neid, teisi, neid teisi ka,
keda, keda me vähem võib-olla märkame või,
või oskame. Või oskame nendest mõelda, kui, kui meiesugustest
mingisugune liiga inimkeskne vaade võib-olla on,
on praegusele ajale jätkuvasti iseloomulik
ja omane. Aga jah, loodus on loonud elurikkuse inimese sealhulgas.
Ja nüüd ühtlasi siis inimene väga lihtsalt ammutab
inspiratsiooni jälle ise loodusest ja loob selle looduse
või loodusest tuleneva inspiratsiooni ainetel siis mingeid
oma teoseid ja oma oma nägemusi ja oma tundeid,
kirjeldavaid tekste ja muusikat ja, ja mida iganes,
nii et need kaks poolt saavad, nüüd siis saavad nüüd siis
sellel festivalil suuremalt kokku, kuigi jah,
nagu ma ütlesin, alguses on olnud see, et kui
loodusvaatluste maraton on seal looduse poole veel rohkem
linnu ja teise poole peal siis need looduse
ja loovuse, kokkupanu või, või need alged on olnud algusest
peale selles festivalis olemas. Tulles nüüd lähemale, mis ikkagi toimub,
tutvustage, palun mõningaid peamisi sündmusi. Võime alustada viiendast juunist, kui avame loodus
loovusfestivali hommikul kell seitse toimub Toomemäel kaunis
linnuretk ja meie botaanikaaias toimub kell üks loodus
loovuse festivali ametlik avamine, kus siis peetakse kõnesid
ja tuleb ka väike muusikaline vahepala lõpus.
Ja siis algab ka konverents, semiootikute konverents.
Ja sealt edasi tuleb linnujaam.
Enne linnu jämmi tulevad ka linnupesade sarjad,
ma võib-olla tutvustaks neid ka enne kui linnu-jammi poole minna. Nime linnupesade sari on selline formaat,
et kus on põimunud omavahel kas loodusluuleõhtu
minikontserdid või siis ekskursioonid ja selle eesmärk ongi,
et nad kulmineeruksid linnu jämmile, pisikesed linnupesad,
mis lõpevad sellega, et suurlinn siis lendab oma pesast
välja kaheksandal juunil Tartu lodjakojas.
Ja meil just äsja oligi loodusluuleõhtu Maarja Pärtnaga,
mis oli see meie teine linnupesa. Aga need linnupesad, kuna need on kõik väga eriilmelised,
ongi luule, muusika, ekskursioon siis nende ühendavaks
lüliks ongi just nimelt linnulaul.
Ja ja Margus ka väga hästi tutvustas juba,
et mis lennujaam on juba ajaloolised, don looduse
väärtustamine ju käinud käsikäes pärimuskultuuriga ja,
ja sealt ka see formaat sel aastal teeme ka rahvusvaheliselt,
kuna me ikkagi kultuuripealinna põhiprogrammis,
siis me sel aastal keskendume rahvuslindudele,
et meil tulevad kohale David Rosenberg, Tautsalim eestlastest,
Maarja Soomre, Maili Metssalu, kammerkoor soolemio
ja kirjanikest Doris Kareva venib oksal koos oma õe
löökpillimängijast Chain boksalliga. Ülle hüvenen röövinud rangui ja toetava helipanoraami loob
siis Taavi tuleb ja just meie need väliskülalised Nemad siis
esindavadki oma rahvuslinde, et eestlastest on meil suitsupääsuke,
inglaste punarind, norralaste vesipapp, soomlaste laulul luik,
hispaanlaste Ibeeria kääpakotkas ja lisaks tuleb ka
interpreteerimisel muidugi meie Eesti aasta lind,
kägu, ööbik Jaro.
Nii et lennujaam on kirju nagu linnud isegi jaa,
ja lisaks ka meil tuleb ka Ott Lepland esinema. Kes siis laulab oma ema kirjutatud lugulaululinnuhaldjas,
tuleb väga põnev poolteist tundi Tartu lodjakojas. Jah, see oli nüüd vaata ja siis natuke lähemalt linnu jämmile,
aga, aga Carlotta ka juba alustas sellest,
et, et festivalil on siis üks nagu raamistus
või partner veel.
Kuivõrd ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed on ikkagi teadusasutus,
siis selles festivali raames On ka teaduskonverents,
mida küll semiootika osakond korraldab ja professor Timo
Maran pea korraldab, aga, aga ka see räägib,
räägib väljasuremise ohtudest väljasuremisest kui
niisugusest ja seda, kuidas inimesed seda tajuvad. Sellisest semiootilise vaatepunktist.
Konverents on rahvusvaheline ja, ja väga,
väga põnevaid esinejaid on seal aga aga selle konverentsi
juurde kuuluvad ka kaks vestlusringi elektriteatris millest
teine on ka ülikoolisalvestusena hiljem siis inimesteni jõudmas.
Seal Tiit Maran ja, ja Tõnu Õnnepalu arutlevad siis looduse
ja Eesti looduse olukorra ja, ja väljavaadete üle selle
selle konverentsi teema ehk väljasuremine agu paistel
või raamistuses. Kaheksandal on siis jah, linnujaam toimub õhtul,
aga kell 12 päeval algabki loodusvaatluste maraton,
see avatakse Anne kanali ääres, esimesel võitluse teeb
akadeemik Kõljalg.
Millise putukataime või, või kahepaiksed
ja sealt Anne kanali äärest siis esimesena leiab?
See on üllatus, arvasin talle endale ka ja,
ja ka sellest. See on siis nagu stardipauguks üle Eesti
ja ka rahvusvaheliselt, sest neid loodusvaatlusi tehakse,
tehakse ka mujal, mitte ainult Eestis selle selle maratoni
raames Poolas, Leedus, Rootsis, Soomes praegu kõik nimekirja
ei oskagi peast ette lugeda, aga, aga seda saab kõik siis
meie koduleheküljelt jälgida maratoni koduleheküljelt
jälgida nii neid vaatlusi endid koos fotodega kui,
kui ka neid paiku, kus neid vaatlusi korraldatakse,
nii et see selle 24 tunni sisse sobitub linnujaam siis sellise,
kes parasjagu metsas või põllul ei ole loodust vaatlemas,
need saavad tulla linnuemile. Ja lisaks siis pärast lennujaam ja maratoni,
siis algab meil perepäev botaanikaaias, kus on peredele
igasugused toredad tegevused ja töötoad välja mõeldud.
Ja õhtul muidugi on ka kontsertmeister, Garfield esineb seal
ja siis tuleb setu leelo koorilolangaa esinema.
Ja siis edasi tulebki Suur müto poeetiline oratoorium.
Emajõe sünd. See on siis jah.
Kui me seda asja ehk festivali hakkasime sinna looduse poolt
loovuse poole kallutama, siis siis tundus,
et et võib-olla ainult linnujäämist ei piisa,
et, et mingisuguse sündmuse sinna veel ja kuivõrd ma olin Märt-Matis,
Lille ka varasemalt tuttav selle kaudu, et,
et EV100 programmis ta tegi Moostes suitsusaunasümfoonia
nimelise lavastusliku heliteose, siis tegin talle ettepaneku,
et, et võiksime mõelda midagi, midagi Emajõest,
sest Emajõgi tõesti on, on siin Lõuna-Eesti
ja ka mitte vist ikkagi ainult et Lõuna-Eesti vaid kogu
Eesti võib öelda selline väga, väga kõigile tuntud maamärk ja,
ja sümbol ja ja mida kõike. Ja siis. Märt Ta võttiski, võttiski vedu
ja praegu me siis teeme viimaseid viimaseid ettevalmistusi.
Aga ma arvan, et Märt oskab sellest koos Libretisti Valdur
Mikitaga isegi võib-olla põhjalikumalt rääkida,
loodetavasti nad seda ka teevad, aga, aga mina tahaks
tähelepanu juhtida sellele paigale, kus see,
kus see kontsert sünnib, et, et lodjakoda juba iseenesest on,
on tore ja looduslähedane koht ja asjad,
mis nad teevad, on Emajõega nii lähedalt seotud,
et et raske oleks mööda vaadata lodjakojast,
kui, kui juba Emajõest jutt käib. Aga aga siis selgus jah, et nad, et vahetult enne seda,
kui meie tahaks festivali teha, saavad oma lodja valmis
ja saadavad selle oma lodjaehitussaalist siis jõe peal ära
saali jumalast tühi ja siis tekkiski meil mõte,
et selle selle kontserdi, aga linnu jäämi toimumispaigana
oleks selline ühekordne korralik kontserdisaal aga,
aga mõistlik sinna ülesse ehitada, sest sellist keskmise
suurusega 250 kohalist kontserdisaali Tartus tegelikult nagu
päris ei olegi. Ja niimoodi ongi lodjakojast saanud tegelikult siis üks
festivali kese või, või selline ruumiline
ja ka sisuline konstant, mille, mille ümber asjad asjad toimuvad.
Teine asi, mis ma selle oratooriumi puhul tahaksin rõhutada,
on see, et Emajõele noh, on väga mitmeid vaateid või,
või need on ajas muutunud selles mõttes,
et kust algab ja kus lõpeb.
Et tavaliselt öeldakse Emajõgi, siis mõeldakse ikkagi jõeosa,
Võrtsjärve ja Peipsi järve vahel ehk siis suurt Emajõge. Aga see kuidagi tundus meile poolik, aga täiesti võimalik
käsitlus on ka see, et et Emajõgi sünnib pühajärvest,
algab väikese Emajõega ja ka geoloogid on arvanud,
et või väitnud, kui ära tundnud, et ega see Võrtsjärv midagi
muud ei ole kui üks ema laiendus.
Vahepeal valgub lihtsalt laiali, aga Emajõgi sünnib meil
siis ka selles oratooriumis, pühajärvel või pühajärvest
ja jõuab Peipsisse läbi nelja aastaaja. Seda kõike on jäädvustanud oma elus juba kolm täispikka
dokumentaalfilmi ema eest teinud režissöör,
lehmik meil.
Et on viibinud ekstra siis selle, selle oratooriumi
visuaalse osa jaoks tunde ja tunde Emajõel
ja filminud just selliseid päikeseloojanguid ja,
ja selliseid ja jõe lookeid, kui, kui on olnud vaja
ja samamoodi neid olevusi, kes siis ja ega kaasas
või jõe sees on. Aga, aga noh, ütlen ka seda, et tegemist on ikkagi müto
poeetilise varatooriumiga, nii et see tähendab seda,
et et, et seal on küll tegelasi, keda me oleme kohanud,
aga me oleme seal seal sisaldub ka tegelasi,
keda me kohtame võib-olla unes.
Ehk kõige rohkem.
Võib-olla kui me unenäod on olnud mõjutatud teinekord Kaljo
Põllu graafilistest lehtedest kodalase või kodalaste või,
või Kaali väesarjast, siis vot sealt oleme meiegi
inspiratsiooni ammutanud neid, neid olevusi
ja tegelasi näeme ka laval, nii et kogu see asi koosneb siis jah,
muidugi oratooriumi muusikavorm, et eelkõige on siis
Märt-Matis Lille uus heliteos, millest ühe osa on ERSO siis
salvestanud ja aga sinna siis vokaalsolistid
ja näitlejad ja, ja, ja ka mõningad orkestrantide veel
kohapeal oma partiid lisanduvad, nii et,
et see, see maastik sünnib ikkagi ühe, ühe korra
või noh, see selle nende etenduste käigus
ja vaatame, millisena ta siis sünnib. Ja see visuaalne telg on siis põhiliselt see Emajõe rändvõi
teekond läbi nelja aasta ja pühajärvest Peipsini möödub ka Tartust,
mis siin ikka salata.
Seda kõik Ta teame ja, ja kogema, aga kuivõrd tegemist on
jälle müto poeetilise rännakuga siis, siis võib-olla ongi
oluline rõhutada seda ka, et et sellel teekonnal inimest
kohatakse väga vähe või üldse mitte.
Et ei ole sildu, ei ole maju kaadris, ei ole Emajõge linna
läbimas ka ei ole, aga selle eest on lodi. Nii et mingeid inimtegevuse jäljed on, aga,
aga, aga me, me ei lase ennast inimesel seekord väga segada
ja vaatame sellistesse müütilise tematesse kihistustesse
pigem jah, ja ja Kaljo Põllu graafilised lehtede elemente
siis sinna loodusfilmi animeeritakse, pikitakse sisse,
nii et see maailm on nagu tervik, aga, aga sinna siis ka
Ingmar Jõela koreograafia järgi liikuvaid olevusi lisandub,
nii et, et lisaks muusikale filmile on, on laval ka ikkagi
elusad inimesed. Ja ärge muretsege, see kõik kestab ainult poolteist tundi. Sellest müto poeetilises Doratooriumist Emajõe sünd on
plaanis nädala pärast veel rääkida ka helilooja Märt-Matis
lillega ja võib-olla tuleb temaga siis kohas,
aga Valdur Mikita, eks siis näha on, kas ta sai ta endale kampa.
Meil oli enne juttu, et võiks tuua mõne näite luulest
või muusikast, mis loodus loovusfestivalil kõlab.
Kas võiks midagi inspiratsiooniks kuulata? Ja ma loeks, ma küsisin kõikidelt linnujäämiatelt tsitaati,
et kuidas nende valitud lint inspireerib neid
ja Doris Kareva on öelnud niiviisi suitsupääsukese kohta.
Suitsupääsuke kerge ja kiire, alati tõtlik,
töökas ja truu, äratab rõõmsat äratundmist,
tere tagasi koju.
Ja Roomet Jakopi on väga toredasti jaganud oma mõtet ronga kohta.
Ta on öelnud niiviisi. Ronga juttu on hea kuulata, sest see kõlab ilusti
ja vastab tõele, et ma olen väga elevil,
mida Roomet Jakopi teeb ronga kohta sellepärast,
et Roomet Jakati teeb häälutus luulet, linnu jäämil.
Seega saab olema väga huvitav, kuidas tema interpreteerib ronka. Oratoorium, mis me kasutame lisaks rahvalauludele ka
erinevate eesti luuletajate luuletusi ja üheks autoriks on
meil Artur Alliksaar, et tema sulest on siis Emajõetegelase suhu,
teda laulab Iris Oja.
Pandud järgmine tekst. Vool on ju, vool, on.
Vool on sinu poole nagu jõuline jõgi.
Mida kiiremini voolan, seda suuremaks kasvab Me vahemaa. Voolan hetkekski peatumata ja merre jõudmata.
Teen kõik, mida saab teha jõe tahe.
Teen kõik, mida saab teha.
Tõetahe. Mitte kunagi ei küünista minuni.
Mitte kunagi ei küünima sinuni. Kust leida täpset infot selle festivalil kava kohta? Infot leiab loodusfestival poee ja loodusvaatluste maratoni
kohta leiab infot elurikkus.
Ee kaldkriips LVM. Suur tänu stuudiosse tulemast loodus, loovusfestivali
meeskonna liikmed Margus Kasterpalu ja Carlotta Põdra.
Festivali avamine toimub viiendal juunil Tartus
ja sündmused kestavad kuni 15. juunini. Suur aitäh kutsumast Facebookis on meie sündmused ka kõik üleval,
leiab loodus loovusfestivali sündmuse alt üles.
