Nüüd tuleb kõne alla kullaaugu filmimuusika residentuur mis
toimub Aigar valsi korraldamisel Põlvamaal Ahjas.
Stuudios on külas muusika looja Aigar Vals.
Tervist. Tere.
Ja sissejuhatuseks Me kuulasime ühte track'i,
mis on remiks Aigar valsi muusikast.
Ent geim, selle autor on galakt Laan ehk Taavi Laatsit.
Nii et ettekujutus on olemas. Millist muusikat te loote?
Rääkige, palun natukene endast.
Heliloomingu aspektist tutvustage oma tausta. Ja ma olen tegelenud muusikaga viimased,
võib-olla siis 15 aastat peamiselt siis trummarina,
aga viimased, ütleme seitse aastat olen tegutsenud ka soolomuusikuna.
Selle kestel olen teinud siis kolm täispikka albumit
ja ka ühe filmimuusika albumi myysiv niisufi,
mis tuli siis selle aasta alguses välja.
Tegemist on Liisi Grünbergi debüütanimatsiooniga,
mis jõudis ka sandantsi filmifestivalile näiteks. Ja ma üldiselt, et olen sellise elektroonilise teenbopi
psühhedeelia poole kaldu, et just sellist muusikat,
mis, mida mina ise kuulata sooviksin.
Sellist ma ka ise püüan luua.
Aga viimasel ajal olen hakanud rohkem ka koostööd tegema,
nimelt siis näiteks pastakaga, kes on üks puuluubi
liikmetest ning meister Jaaniga teen samuti koostööd.
Nüüd aasta alguses tuli meil EP välja, aasta teises pooles
tuleb midagi muud suuremat tõenäoliselt. Ja siis äsja tuli välja ka mai, mis Sindi popgrupp,
debüütalbum kus ma teen paaris loos trummarina kaasa
ning ühtlasi mängin ka pyyafravusis ja Piia Frausiga,
läheme nüüd sel sügisel USAsse näiteks.
Et perspektiiv on üsna tore ja helge ja see aasta on üldse
on need väga tegus ja.
Ma arvan, et see hoog ei peatu või raugeni pea.
Aga ühtlasi selle muusika kõrvalt. Ma tegelen ka just nimelt selle filmimuusika presidentuuriga
mis asub siis jah, kullaaugul Ahjal ning olen siis möödunud
sügisest saati kutsunud sinna residentuuri heliloojaid,
kes loovad siis ühe kuu jooksul sinna Meie projektile siis
filmimuusika vastavalt, et sügisel oli Ardo Ran Varres,
kes kes tegi Martin usklemeti filmile jammi,
muusika ja helikujunduse.
Ning nüüd selle aasta alguses on käinud Brasiiliast üks
tütarlaps Hollandi dokumentaalfilmile muusikat loomas
ning oli leedukas ning äsja lõpetas residentuuri meil ka üks kreeklane. Et sel aastal on tegemist Tartu kultuuripealinna raames,
siis rahvusvahelise presidentuuriga järgnevast aastast me
kaasame rohkem ka eesti heliloojaid, et hetkel on siis
fookus just nimelt nagu laiema haarde kaasamisele või,
või loomisele, et me tahame luua praegu just nimelt neid
kontakte ja sidemeid, et saaks ka tulevikus seda,
seda sama jõudsasti edasi viia.
Kullaaugul on üldse viimased, ütleme 14 15 aastat toimunud
väga palju, et oleme teinud koos Arkoga seal erinevaid üritusi,
sündmusi suuremaid ja väiksemaid ning bändilaagreid ja,
ja üldse palju muusikat salvestanud, et et tegemist on juba
praeguseks teeneka paigaga. Arco on siis teie vend, Argo Vals, kitarrist. Just nii, et meil on ka temaga olnud selline muusikaalane koostöö,
et tema viimasele albumile, mis oli in in loving,
you olin ma ühes loos siis kaasautor ja trummar
ning Argo on ühtlasi olnud minu kahel viimasel albumil
kitarristiks mõnes loos, et et olen püüdnud sellist noh,
meil on küll selle paiga mõistes sarnane taust
või sama taustaga, aga meie muusikamaitsed
või suunad on küllaltki varakult laiali läinud teineteisest,
et nüüd viimasel ajal oleme jälle kuidagi hakanud võib-olla
siis koos looma ja tegema. Ja aga teie akadeemiline haridus on hoopiski filmivaldkonnast,
eks ole. Et selles mõttes sarnane natukene pastakaga Ramo Tederiga,
kes tuli ka muusikasse, kunstiakadeemiast
ja mõnes mõttes nagu hoiabki tausta, tausta puhtana,
et ma saan aru, te mainisite, et teete sellist muusikat,
mis teile meeldib.
See võib-olla isegi annab vabad käed, et ei ole liiga palju
seda muud tausta, saab ise valida, et ma vaatan,
et leidsin sellise info, et Eesti noorsooteatris
helitehnikuna töötate, aga õppisite siis filmimontaaži balti
filmi ja meediakoolis ning hiljem animatsiooni Eesti kunstiakadeemias,
eks ole? Just nii, ning need erinevad, sellised sellised
akadeemilised taustad siis annavadki mulle just nimelt selle
vabaduse ja teise perspektiivi ka.
Ma leian et mulle on meeldinud selline audiovisuaalne
terviklikkus ning kui ma enda muusikat loon,
siis tihtipeale mõtlema selle visuaalse külje peale
ning soovin teha ka muusika videosid.
Võib-olla keskmisest rohkem kui mõni teine,
et Mul on nendeks puhkudeks ka head, sellised teised
kunstnikud abiks. Nimelt Tartus on loomeklaster stuudio, kus siis asuvad
erinevate erinevate taustadega inimesed,
kes on ühtlasi seotud siis ka muusikaga.
Et samamoodi nemad on laia haardega ja mõistavad siis
erinevaid tasandeid, et Siim Parisoo näiteks,
kes on hoopis sellise hiphopi peal, on ka videote autor
mõnikord ning Roland Seer on animaator, kes,
kes on samuti mul on mitmel korral suureks abiks
või ka režissööriks. Ingmar Järve on graafiline disainer, seal,
kes siis on minu viimase albumiAga, Miisufi graafilise
disaini ja kujunduse nagu kokkupaneku juures abiks.
Et ülipalju, häid inimesi on ikkagi ja ja ma olen nüüd üles
leidnud kuidagi ja need on kõik ühes Kohtuks koduses paigas.
Tartus. Leian, et olen üsna õnnelik selle fakti pärast.
Aga animatsiooniga ma ise hetkel niimoodi edasi tegele,
et, et mulle lihtsalt meeldib see, et vajadusel ma saan
panna käe külge, et saan, saan ise ka monteerida
või animeerida ja just nimelt selle käsitööoskuse omandamine
ja see oskus ise on mulle väga suureks abiks olnud nii
muusika produtseerimise kui ka siis selle lõpp-produkti
valmis saamisel. Nüüd selle liikuva pildi juurest jällegi muusika juurde.
Kui me suhtlesime enne kohtumist, siis te mainisite midagi sellist,
et teie muusika ongi filmilik.
Milline, milline heli on filmilik, milline muusika on filmilik? Filmilik muusika on selline, mis kuidagiviisi siis trigerdab
või ma ei teagi, mina olen trummar, mõtlen,
trigerdab teised meeled inimestes, et tekivadki silme ette
erinevad maastikud või pildid kas siis neid silmi sulgedes või,
või ilmsi. Et see ei ole selline neutraalne taustamuusika,
vaid ta ikkagi on üsna selline.
Nojah, kunstiline ja, ja ei jäta sellist tühja tunnet siis,
et külmaks ta kindlasti ei jäta inimesi. Ja need saundid, mida ma kasutan, samuti taolised,
mis siis juba eos kuidagiviisi annavad sellise signaali,
et, et see on nüüd mingisugunegi.
Ma ei tea, kas suurem kui elu või mingi karakter on olemas,
et ta ei ole selline nagu geneeriline.
Tüüpiline muusika. Me mainisime mitu korda Ahjat ja kullaaugud
ja seda ka, et seda jagate vennaga.
Rääkige selle Ahja lugu, kust see Ahja teie ellu on tulnud? Sündisin seal ning käisin ühtlasi ka Ahjal nii algkoolis kui põhikoolis.
Ja tegelikult just nimelt põhikooli ajal olid minu jaoks
just kõige suuremad muutused selle muusika tarbimise
ja loomise osas, et siis siis ma sain endale trummikomplekti,
mida ma olin juba esimesest klassist saati väga ihaldanud.
Ja, ja tõenäoliselt see oli see, mis muutis kõige enam.
Et kui ma poleks seda endale jõuludeks saanud,
kui ma, kui ma olin 13 või 12 siis ma ei seisaks hetkel siin,
aga vend, kes siis ka minuga seal kullaaugul elas venda mul vanem,
tema samuti, tegelikult sellises algklassivarateismeeas
mõjutas mind muusikaliselt väga palju, et tema tegi bänd
üsna varakult, kui ta oli 11. Et ma sain ka käia kaasas paljudel mingitel bändi üritustel
ja konkursi teel, kus tema esines Ahjal oli ka tugev muusika
ka õppeolgugi, et on väike paik siis meil oli seal mitu head muusikaõpetajat,
kes meid igale poole tirisid ja süstisid,
et nägid meis miskit ja ilmselt siis Need kõik tervikuna
kokku ikkagi aitasid meid palju ja siis Ahjal käia,
siis ma ühtlasi ka hakkasin trumme õppima.
Käisin Põlvas Aare rulli juures Toomas Rulli vend,
kes on väga sellise avatud mõtlemisega just muusika vallas,
et ta küsis minult, et mida ma sooviksin
ja kuidas ma sooviksin ja siis just sellele vastavalt Ta
suunas mind. Ja olen ka sellele väga tänulik, et et on just nimelt
selliseid inimesi, kes nii olulisel perioodil on toeks ja,
ja aitavad saavutada midagi enamat.
Ja Ahjal Ma käin ikkagi ka piisavalt tihti ennast laadimas,
et et see on selline pinnas, kust ma siis saage
inspiratsiooni ja ja Moven samuti käib seal tihti Sto,
noh, meie stuudios miskit kas salvestamas või,
või kirjutamas, et et jah, tegemist on sellise keskse paigaga,
kuhu me kõik kokku tulema. Millised need resident tuurid on, kuidas need päevad kujunevad?
Kui pikalt seal koos olete külalisega ja mis te teete? Meie residendid on seal korraga kuni kuu aega
ja nad tihtipeale tunnevad, et nad ei ole näinud miskit
või noh, sellist paika, kus oleks nii palju rohelust
või loodust ümberringi, mis ma arvan, ongi selle paiga
suureks tugevuseks.
Ja Me oleme loonud sinna vastavad tingimused,
et nad saaksid saaksid seal seal viibides oma tööd teostada.
Et mina käin seal siis küllalt tihti neid nõustamas ja,
ja abistamas ja kontrollimas, et kuidas teil ikka läheb,
kas nad ikka teevad. Ja seni on läinud väga hästi, et nad on teinud
ja on olnud väga rahul ja, ja viimane inimene,
kes meil oli, oli kreeklane, kes siis ütles,
et et me oleme neid ära hellitanud, et kõik on nii hästi.
Ja ma leian, et ongi väga hästi, et ma olen ise olnud kunagi
residentuuris Viljandis pärimusmuusika aidas.
Ja, ja see oli minu jaoks just selliseks oluliseks tõukeks,
kuna, kuna see residentuur oli samuti kuu aega selle kestel
ma lein koos Ramo Tederiga, kes siis on pastakas Lõin
tunniajase kontsertkava ja, ja siis lõpus esitasime seda
ja ma tunnengi, et tänu sellele kuidagi avanes minus miskit,
et mida varem pole, pole ma tundnud, et just nimelt need
koostööprojektid ja fookus ainult enda muusika tegemised
laienes ka ka teistele ja, ja avardus kõvasti,
et ja noh, see oli ka minu esimene kokkupuude,
isiklik kokkupuude, resident tuuridega, et ma olin küll
varem käinud nendes paikades, aga ei olnud kogenud
ja nägin, kui oluline see on, nüüd tahaksin ise ka samuti
teisi sellel teekonnal aidata ja luua lisandväärtust sellele
paigale sellele talule, mis on Ahjal. Mainisite, et residentuur on kunstnikule oluline,
aga, aga mis põhjusel? Seal ta saab oma mõtteid formuleerida ilma väliste
segajateta et talongi siis selle perioodi vältel ainult üks
eesmärk sisuliselt.
Et see on väga oluline, kuna tänapäeval on on ju igasuguseid
muid tegevusi, mida sa võid ette võtta ja lükata omaneid pea
või peamisi toimetusi edasi pidevalt.
Ahjal seda võimalust mingis mõttes pole.
Küll aga Tartu on lähedal, et kui on soovi,
siis saab loomulikult käia Tartus. Aga senimaani on kõik just nimelt nautinud seda fakti,
et et see on nii, et nad saavad seal teha,
mida nad on soovinud.
Ja ma näen ka, et nad seal produktiivsed.
Et meil talvel oli leedukas, kes ütles, ütles,
et ta pole kunagi varem suutnud niimoodi keskenduda ühele asjale.
Ta oli väga tänulik selle võimaluse pärast ja,
ja ta suutis selle ühe kuu jooksul luua terve albumi,
mida ta siis nüüd loodetavasti aasta teises pooles välja annab. Et tulebki selliseid ootamatusi, et ma tegelikult ei teadnud,
et ta võiks albumi teha, aga siis tal endal lihtsalt tekkis
nii palju ideid, et et siis teostes Millal saab laiem avalikkus tutvuda sellega,
mis seal kullaaugus sünnib? Meil on olnud alates nüüd möödunud sügisest avalikke sündmusi,
päris esimene oli Põlva muusikakoolis, järgnevad olid Tartu
Genialistide klubis ja Põlva kultuurikeskuses.
Põlva vallas toimuvatel sündmustel on siis meil ka kavas
kontsert ja tegelikult, kui kui on vähegi võimalik,
siis, siis me tahame näidata ka seda loodavat filmi koos
muusikaga ja ühel ühel juhul oli näiteks meil ka võimalus
paralleelselt filmi näitamisele andagi live'is kontsert
selle filmi soundtrack, iga, mida siis tegelikult ka filmis
endas on hiljem kuulda. Et see oli väga huvitav selline minu jaoks esmakordne kogemus,
et et sellist välja andmata materjali sellisel viisil saab,
saab, saab kuulda.
Ja nüüd nüüd siis äkki paar nädalat tagasi oli kullaaugul
meil kreeklasest residendi töö esitlus, et tema oli küll
meil selline erandlik resident, kes lõi hoopis ruumi
spetsiifilise installatsiooni.
Mõtlesime, et kuna on kevad ja suvi tulekul,
et siis on võimalik meie ruume kasutada ka teisel,
teisel viisil. Et see oli, see oli väga äge, et saime inimesed tuua kohale.
Nad said näha, kus ja mis tingimustes ja mis paigas,
resident meil toimetab.
Ning saime ka anda sellise avaliku sündmuse kullaaugul,
mis, mis ei ole tegelikult väga tavapärane meil.
Et kullaaugu on üldiselt ikkagi selliseks paigaks,
kus luuakse, aga siis me esitleme seda inimeste seas kusagil
kas linnas või, või mõnes muus kultuuriasutuses,
mis on siis lõuna? Siis kuhu peaks ennast ma ei tea, sisse logima
või kust peaks vaatama, et neid teie sündmus,
et kogemata mööda ei libiseks, kellel tekkis huvi? Ja sel aastal on meil kultuuripealinna raames siis sündmused,
mis jätkuvad sügisest hetkel veel ei ole kindlalt paigas.
Sügisesed sündmused meil on küll teade residendid,
aga, aga me täpsustame neid kuupäevi, tasub tegelikult silma
peal hoida kullaaugu kodulehel, mis siis
üllatus-üllatuskullaaugu tee.
Kuhu ma siis paigutan kogu info ja, ja ka meie varasemad
tegemised küllap jõuab mingisugunegi infoga meediasse,
aga, aga pigem jah, tasub olla ka aktiivne endale,
et, et kui on huvi, siis siis tulge palun kohale,
tegemist on väga toredate sündmustega, mulle endale on hea
meel olnud alati seda korraldades ja ja ka hiljem on jäänud
selline väga hea tunne. Aitäh Aigar Vals lõpetuseks võiks kuulata midagi lühialbumilt,
Miisufi aga võiks äkki rääkida veel natukene selle Liisi
Grünbergi lühifilmi taustast, mis, mis seal üldse toimub
ja mida see muusika saadav. Ja see film räägib siis ühest kassist, kes on lõksus selles
äpi maailmas ja kes, kes peab Tamagotsi viisil siis taluma
inimeste igasuguseid vintsutusi ja, ja ja ta soovib tõesti
sellest põgeneda pääseda.
Et tegemist on ikkagi nagu tuleb välja sellise õrnatundelise
või või ka selliseid emotsioone omava loomaga.
Otsapidi läheb sellise sai valdkonda juba,
aga, aga ühtlasi tegemist oli inspireeriva projektiga,
et et seal on tegemist siis erinevate dimensioonide vahel hüppamisega,
et selle äpi maailmast päris inimeste maailma ja,
ja mingisugusesse Ki paradiisilaadsesse veel. Et 10 minuti jooksul, mis, mis film kestab,
toimub, toimub väga palju.
Et kellel vähegi võimalust millalgi kinos seda näha,
siis soovitan see helikeel oli miski, mis haakus minu,
minu enda. See senise stiiliga.
Ja film ise visuaalselt inspireeris, et ma leian,
et see on osa mu enda diskograafia tervikust
ja ütleks, et Liisi Grünbergi animatsioonid
või stiil on üks silmapaistvamaid siin siin maal. Ja tegelikult see Miisufi soundtrack sai osaliselt ka Ö
stuudios tehtud, et siinsamas Tartus jällegi,
et minu oluliseks baasiks ongi stuudio senimaani olnud. Suur tänu Tartu stuudiosse tulemast, Aigar Vals,
meil oli kõne all kullaaugu filmimuusika residentuur.
Ja kõlama jääb muusika lühialbumilt Miisufi tahtile.
