Alates muuseumi ühest on Toomemäel installatsioon elupäästja
see jääb avatuks kuni septembri lõpuni.
Geenimuusikainstrumendid on pandud toomel musumäe jalamile.
Kristian Jaak Petersoni, Karl Ernst von päri monumentide
lähistele ning rotundi juurde.
Klassikaraadios on külas installatsiooni elupäästja projekti
kunstnik Valdek Laur.
Et installatsiooni tutvustada tervitus. Ja tere, tegu on jah, tõepoolest siis Tartu 20 24
põhiprogrammi kuuluva sellise ettevõtmisega,
mille taga on siis Tartu Ülikooli muuseum
ja minu töö siis valiti konkursil välja,
et mõelda välja mingisugune avaliku ruumi kunstiteos,
mis ühendaks endas teadust ja kunsti või kultuuri.
Ja ma pean siinkohal ka kohe ära mainima,
et kõik sellised vähegi suuremad asjad ei ole tegelikult
päris ühe inimese töö, vaid et me tegime seda ikkagi koos
ühe teise metallikunstniku Fretroosi siis muusik Silver Sepaga,
kes aitas kogu selle muusikalise poolega
ja need instrumendid ise siis olemuselt proovivad edasi anda
geneetika olemust. Et kui geneetika on sellisest neljast nii-öelda pusletükist
või alusosas Kokku mängiv kood, mis siis on aluseks kogu elurikkusele,
mis meie ümber on, et siis umbes samast põhimõttest lähtusin
ka nende instrumentide väljatöötamisel, et noh,
esiteks instrumente endid on neli tükki ja nad siis igaüks
esindavad justkui mingisugust osa sellest elupuust,
mingit tunnetuslikku osa elupuust, et üks instrument on siis
näiteks trumm, mis tähistab siis loomariiki,
kelle selliseks iseloomustuseks on süda,
mis paneb vereringi käima ja, ja loomad liikuma siis teine
on siis seeneriik ja seeneriigi puhul siis hoolimata sellest,
et meil tavaliselt kõigil tuleb silme ette seente puhul,
siis see seenelihakeha, mis maa peale tuleb,
aga et tegelikult ikkagi seen olemuslikult on maa all
eksisteerib organism, mis põhineb siis nii-öelda
seeneniidistiku siis ka see instrument on siis nii-öelda
keelpill või selline niidistiku pill siis on taimed,
kus on siis tuulekellad, mis on pigem selline nii-öelda
natuke staatilisema instrument, mis ühtlasi tuulekellad
teatavasti ka reageerivad asukohaga, et kui tuul puhub,
et siis nad võivad vahetevahel ise hakata mängima
ja viimaseks on siis tegelikult seal olen küll markeerinud
selle sõnaga bakterid või viirused, aga tegelikult siis
mõtteliselt siis kõik ülejäänud, ehk siis tegelikult seda
elupuud jagub veel väga palju ja kõik need pillid on samuti
nii-öelda neljakõlalised, keelpillil on seal neli keelt
ja trummil on seal neli erinevat instrumenti,
millega lüüa mille mõte on siis noh, nii-öelda
meelelahutuslikus mõttes see, et ma olen sinna esile toonud
ka mingisugused väikesed jupid geneetilisest koodist mida
siis justkui võiks inimene läbi mängida,
aga noh, selline suurem eesmärk on ikkagi panna nii neid
pealtvaatajaid või läbi käia, et seal mõtlema kogu selle
geneetika olemuse peale. Ja teiseks mõtlema kogu selle elurikkuse peale,
mis meie ümber on.
Et Meie inimesena tegelikult moodustame ikkagi väga väikese
osa kogu sellest elurikkusest kogu elupuust.
Ja me peame küll ennast no arusaadavatel põhjustel küllaltki tähtsaks,
aga et tegelikkuses siiski need vastastikmõjud avalduvad
kõige väiksemast tasemest kõige suurema,
nii et ka siin paar aastat tagasi me nägime,
kuidas viirused võisid avaldada mõju kogu inimühiskonnale. Et natukene panna inimesi mõtlema kogu selle keerulisuse peale,
mis põhineb samas jällegi algusesse tagasi tulles,
mis põhineb neljal nukleotiidid neljal ainel,
mis omavahel nii-öelda kombineeruvad ja moodustavad üha
keerukamaid keerukamaid kombinatsioone.
Et mingi lihtsusest võrsuv keerulisus on siis nii-öelda see
nende tööde selliseks üheks aluspõhimõtteks. Siin selle bakteri pilli juures oli selline väike lipik,
kus on selline tähekombinatsioon.
A ja seal on veel kirjas Lactopatšillus.
Delbruetski. No vot, see on piimhappebakter, eesti keeli. Et seal oli kood teetseegeeaa, ACC-d keegi A C ACC,
et mida see siis tähendab ja mis sellega on mõeldud teha
selle pilli peal? No geneetiline kood on tähistatud nelja tähega,
Aadeetseegee need tähistavad siis igaüks ühtlased
nukleotiidi niipaljukest veel seda teoreetilist poolt,
et tegelikult see tähistab vaid ühte poolt biheeliks,
sest ta on alati paaris ju tegelikult heega
ja et see on alati paariskeega, ehk siis tegelikult kui
koodis kirjutatud A ja B, et siis tegelikult see on AT
ja T ja eks, et, et ühesõnaga, ta on natuke keerukas,
aga, aga tegelikult mitte nii väga. Aga selle bakterite pilli juures, seal on olemuseks süstrianglid,
et nende trianglit otsad on värvitud eri värvi
ja ükstriangelt tähistab siis ühte nukleotiidi.
Et kui seal on näiteks kirjas Aadeetseegee näiteks,
oletame, et siis on võimalik mängida neli nooti,
seal triangete pale ära.
See on selle juhise või selle nii-öelda värvikoodide mõte,
et inimesed ei peaks nad A ja teedega vaeva nägema,
vaid et igal tähel on seal siiski nagu värv juurde pandud
ja ja nimelt neid värve järgides saab siis neid nii-öelda
geneetilist koodi justkui meloodiana maha mängida. Jah, seal on ka viited tegelikult kodulehtedele,
kus siis avanevad võimalused kuulata bakterite geneetilist meloodiat.
Loomade, seente ja taimede geneetilist meloodiat. Ja sellega oli nüüd niimoodi, et ma olen nii kaasale
instrumendi juurde, on siis valinud välja ühe organismi,
kelle geneetilist koodi ma siis nii-öelda aluseks võtsin.
Ja selle mõte oli siis see, et Ma tegelikult juba algselt,
kuidas leida endale välja käisin, siis pakkusin välja,
et instrument võiks olla noh, punkt üks,
et tal võiks olla midagi nagu nii-öelda helide
või muusikaga pistmist. Ja punkt kaks, et seal võiks olla mingisugune digitaalne
kiht juures, mis aitab seda teemat nagu laiendada
ja selgitada natukene.
Ja nüüd see osa, mis interneti on pandud,
et seal ma olen tegelikult teinud, siis noh,
nii-öelda programmeerimistarkvara abil pannud need
geneetilised koodid kõlama see tarkvara iseenesest on
selline tarkvara nimega Sonic Pi, mis on tasuta tarkvara. Ja seal see üldpõhimõte on küllaltki lihtne,
et ma ehitasin selle üles niimoodi, et mul oli kasutada
näiteks oletame, et inimese geneetiline kood,
millest ma võtsin, siis esimesed, ma nüüd ei mäleta,
kas oli 60 või 80 märki ja need märgid siis nüüd moodustavad
sellise reaalsed stiilis Aadeetseegee aated
ja nii edasi ja ma määrasin igale sellele geneetilisele
tähisele ühe mingisuguse kindla noodi ja ütlesin siis
sellele tarkvarale, et palun nüüd mängise geneetiline kood
maha niimoodi, et näiteks A võrdub noodiga,
D3-d võrdub noodiga g3 ja nii edasi. Ja noh, siis ma natukene seal seda koodi nii-öelda timmi
siin veel, et natuke huvitavamaks muutuks,
sellepärast et kui sa lihtsalt paned sellist nii-öelda
noodiriba maha mängima, siis ta kõlab küllaltki monotoonselt.
Aga et sinna tekiks mingisugune väike rütm,
et siis ma mängisin seal selle meloodia kiirusega
ning mingi meloodia rütmiga ning ühtlasi lisasin siis selle
mõttelise paari noodi, et ühesõnaga, et iga kord,
kui mängib noot A et siis taustal mingi teise instrumendiga
natuke vaiksemalt mängib siis noot. Et, et see annaks edasi justkui seda geneetilist koodi,
juhul kui ta kõlaks muusikana, et nende lisatud Youtube'i
animatsioonide eesmärgiks oligi siis see,
et, et saada kuulda, kuidas, nagu arvuti tõlgendab seda
geneetilist koodi, juhul kui me ütleme, et tõlgenda seda
muusikana Ma kuulasin neid jutumärkides muusikanäiteid
ja pärast kindlasti kuulame ühte nendest,
ma valisin välja just nimelt selle inimese.
Aga ma veel küsin, et kust tuli pealkiri elupäästja? Elupäästev oli tegelikult selle juba konkursi
väljakuulutamisel ülikooli poolt välja mõeldud,
et selle taust on ilmselt natukene pikem,
et see kirjutati projektina sisse juba siis,
kui Tartu 20 24 rahastust taotleti, et ma arvan,
et see on nii-öelda sealt pärit.
Aga mul ei olnud ka otseselt, et midagi selle vastu,
et need oleks pidanud seda hakata nii-öelda ümber nimetama
või midagi muud moodi ta tegelikult sobisiga igati kenasti
kogu selle kontseptsiooniga. Ja siis mõned geenipillid olid saanud ka päris toredad nimed.
Seal oli seeneharf ja südamed, trumm minust. See tuli töö käigus, et sellepärast, et kui me siin silver
ja Frediga neid asju välja töötasime, et siis on ikka see,
et pead ju kuidagi tähistama ja lihtsalt selleks,
et endale meeleselleks, et ahah, okei, et sa keelpill,
et see tähistas seeni ja trumm tähistas inimesi,
eks ju, ja ja trianglid, millega oli natuke lihtsam,
nendele siis nii-öelda eraldi nimetust ei tulnudki,
et ei tulnud bakterid, rangel, viirused,
rangelad, sellel ei olnud nagu põhjust. Aga et kuna need pillid, millega oli natukene rohkem sellist
nii-öelda kontseptuaalselt vaeva nägu vaja näha,
et siis neile kuidagi ja noh, ütleme nii orgaaniliselt
tekkisid sellised nimed, mis siis lõpuks muutusid ka
nii-öelda ametlikuks neile.
Ma lisaksin seda, et meil on tegelikult ka plaanis paar jalutuskäiku,
kus mina ja siis silver.
Me käime nende instrumentide juures ja siis mängime neid
natukene ja noh, räägime suures plaanis sedasama lugu. Järgmine jalutuskäik on nüüd plaanis, kaheksas august
ja viimase puhul see programm pole nüüd päris selge,
aga kuskil seal septembri keskel tõenäoliselt on ka üks veel plaanis.
Aga kaheksas august on meil kindlasti tulemas.
Tasub kindlasti jälgida Tartu Ülikooli muuseumi sotsiaalmeediat,
et nad kuulutavad välja siis, kui see asi on ametlik
ja ühtlasi siis õhutan minema toomemäele
ja lihtsalt läbi jalutama ja seal on tegelikult
väljapanekuid on viis tükki, et see kõige esimene on siis
selle kiriku nurga juures olev selline juhis,
kus on peal ka kaart nende objektide asukohtade osas,
aga ühtlasi siis ka natukene sellist selgitavat teksti,
et millega üldse tegu on plussis. Noh, viited nendele digitaalsetele osistele,
aga et mina õhutan minema toomemäele ja proovima neid pille
seal ja seal eesmärk ei ole üldsegi tingimata see,
et seda konkreetset geneetilist koodi maha mängida,
vaid pigem ikkagi see, et tunda ennast vabalt
ja proovida neid instrumente sellisena, nagu nad on
ja samal ajal siis natuke mõtiskleda kogu selle tausta peale,
et ja kuidas on niivõrd keerukas keskkond meie ümber
tekkinud niivõrd lihtsastest osistest arvestades seda,
et tegu on põhimõtteliselt lihtsalt nii-öelda keskkonna
poolt dikteeritud mingite tingimustega, kus siis
mingisugused pusletükid on hakanud omavahel arenema,
et see on olemuselt äärmiselt huvitav teema
ja mina ka samamoodi, aga ma ei ole ju ametilt geneetik,
et ma olen seda õppinud kogu selle projekti tegemise käigus. Ta tundub minu jaoks ääretult huvitav, et ma kindlasti ei
jäta selle teema käsitlemist nüüd sinnapaika,
kus need instrumendid valmis on, vaid mul on juba praegu
endal lahti nii mitugi artiklit lugemisvara,
mis mul endal pooleli jäid ja mis on nagu vaja edasi
arendada või lõpuni töötada.
Et see teema on äärmiselt huvitav ja ma õhutan inimesi
lisaks sellele väikesele jalutusele ja väikesele
läbimängimisele mõtlema ka kogu selle looduse temaatika
peale laiemalt. Suur tänu, kunstnik Valdek Laur klassikaraadiosse tulemast.
Kõne all oli Toomemäel avatud installatsioon elupäästja,
see on seal kuni septembri lõpuni ja kõlama jääb üks
tõlgendus inimese DNA koodilõigust mis on tehtud tarkvara
Sonic Pi abil.
Jah, aitäh.
