Tallinna lennujaam ehitab oma lõunaküljele ligi 14 miljoni
euro eest kolm uut angaari.
Nendest kaks on juba üritud välja lennukite
hooldusettevõttele Magnetic MRO firma tegevjuht Risto Mäeots. Turunõudluse mõttes me võiksime neid angaar ehitada veel 10 tükki. Lennukeid tuleb maailmas lihtsalt nii palju juurde,
eriti Indias ja mujal Aasias. Ja kommertslennukite arv maailmas kasvab jõudsalt,
et kui täna on tsirka 30000 kommertslennukit,
siis järgmise 10 aasta jooksul kasvab see number umbes 36000 peale.
Aastast me toome siia peaaegu 80 lennukit,
täna ütleme, jõuame nüüd 100 lennuki peale,
umbes aastas Tallinnasse toome praktiliselt mitte ükski tule
seal reisijatega, vaid tuleb siia sellepärast et siin asub
meie teenus, et nad lendavad tühjana Tallinnasse puhtalt
hoolduse pärast. Lennujaam saab selle pealt olulist tulu ja nii saab muid
teenuseid pakkuda odavamalt, selgitab Tallinna lennujaama
juht Riivo tuvike. Proovime hoida lennujaamad osalised võimalikult madalal,
et, et oleks võimalik, ütleme, motiveerida tegelikult
lennufirmasid Tallinnast lendama java uusi liine
ja läbi selle tegelikult saavad kõik eestimaalasele sellest
otseselt kasu, et selle võrra on, on sihtpunkte
ja lennuvõimalusi rohkem. Angaare saaks ehitada isegi rohkem, ütleb tuvike. Aga kui nüüd vaadata seda ruumi mõttes, siis,
siis tegelikult seda potentsiaali seal palju,
et ma arvan, et me võimegi sinna kokku umbes 10 tükki teha
võib-olla isegi rohkem. Puudu jääb vaid tööjõust. Et noh, antud hetkel palgatakse umbes 50 inimest,
kelle keskmine palk on Eesti keskmisest kaks korda kõrgem,
onju, aga, aga need 50 inimest tööle võtta,
et siis see on tegelikult juba omaette väljakutse Eestis,
et see nii lihtne ei olegi. Sama tõdeb ka Mäeots. Ega seal, kus me viga näed laita, siis tule
ja aita, et me pigem oleme seda stiil, et ei viitsi väga
kaua viriseda, et ja noh, me näeme, et see meie ärivajadus
inimeste järgi on palju suurem, kui siit riiklikust
süsteemist peale tuleb riigi rahastus ja huvi on võib-olla
mujal suurem siis me otsustasime oma kooli luua,
et me loodame, et see leevendab meie seda probleemi. See võib ka teistes sektorites tavaliseks muutuda,
lisab Mäeots.
Tõdeb, et see ei pruugi riigile parim lahendus olla. Väikeettevõtja poolelt, nendel ei ole seda võimekust koole
luua ja et ühel hetkel võib see kõik sellega päädida,
et ongi suurtel, et suured ettevõtted lähevad suuremaks
ja tugevamaks ja väiksemad lihtsalt puudubki võimalus siseneda,
sest et riigi haridussüsteem ei suuda võidelda selliste
erakapitalil opereerivate koolide vastu. Kui aga osavate töökäte nappus välja arvata,
on Magnetic MRO leidnud viisi Eesti lennundusäris läbi lüüa.
Eesti väiksus on lennukite hooldamise äris oluliselt väiksem
takistus kui reisijate teenindamisel või kaubavedude korraldamisel.
Tuvike loodab, et lennujaamal õnnestub Tallinna meelitada
veel sarnaseid ettevõtteid. Neid ettevõtteid, kes tunnevad veel huvi sellise teenuse
osutamise vastu Eestis neid on veel ja me oleme,
oleme täitsa nendega läbirääkimistes.
