Kolme ja poole aasta vanune saksa kaitsetööstuse ettevõte
Helsing on kiiresti kasvanud üheks Euroopa suurimaks
tehisaru ettevõtteks ettevõtte kaasjuht.
Kundbergherf möönab, et kaitsetööstussektoris Anu alati
oluline tehnika ja laskemoon kuid üha enam on tema sõnul
mured lahendatavad parema tarkvaraga. Me kasutame tehisaru töödeldes suurt hulka andmeid,
analüüsida neid just seal lahinguväljal,
kus need tekivad selleks, et anda kasutajale
ehk meestele naistele mundris kõige parem ülevaade olukorrast,
et nad saaks teha kõige paremaid võimalikke otsuseid juba
mitmes teises Euroopa riigis, sealhulgas ka Ukrainas
tegutsev ettevõte otsustas uue üksuse luua Eestisse.
Šeff ütleb, et kuigi nende tarkvara on juba kasulik sõjas Ukrainas,
on nende eesmärk ka heidutuse tugevdamine. Eesti ei ole mitte ainult võtmeriik idatiival,
vaid ka riik, mis on võtnud juhtrolli tehnoloogia arendamisel.
Meie jaoks oli see väga loomulik järeldus,
et Eestisse tulla.
Helsing plaanib järgmise paari aasta jooksul investeerida
balti riikide kaitsearendamisse 70 miljonit eurot. Me oleme juba rääkinud Eesti valitsuse ja kaitseministeeriumiga,
et arutada, kuidas meie tarkvara saab olla Eestis kasulik,
seda ka selleks, et saada Eesti vaatepunkt,
riigi vaatepunkt, millel on väga selge arusaam sellest,
mida on tegelikult vaja teha.
Eesti kaitseväele saaks tehisharu kõige kasulikum olla
droonide ja suurtükiväe vallas, toob Tšerf näiteid. Mida Venemaa on Ukrainas viimase aasta jooksul üsna edukalt teinud,
on elektrooniline võitlus.
Nad segavad ühendust ja seega on väga raske droone kasutada,
et midagi lahinguväljal leida.
Meie tarkvara saab paigaldada drooni enda peale
ja droon saab ise otsimise töö ära teha.
Nii on droonid vastupidavamad segamisele elektroonilisele võitlusele.
Droonidega saab päriselt sellistes tingimustes lennata
ja nende kogutud info saab edastada ka suurtükiväele.
