Tartu stuudios on külas kaks pärimusmuusikut.
Viiuldaja ja õpetaja Helin Pihlap ning pillimees
ja pillimeister Tarmo Kivisilla.
Olete koos kokku panemas kontserti, mille pealkirjaks on ära
ilmas valugaeba.
See toimub Elleri muusikakooli Tubina saalis 19. mail
algusega kell 17.
Ja siin on folklooriklubi maatasamaatasateemadel Me oleme
klassikaraadios varem rääkinud, aga seekord on kutsutud siis
seltsi Tarmo Kivisilla. Mis teie koostööd iseloomustab, mis teid ühendab? No kui mina alustan, siis mind seob tegelikult väga
pikaaegne koostöö nii-öelda ühe eestvedaja,
hallike pihlapiga, kellega me tegime juba koos laagreid,
enne kui helin tegelikult sündis.
Ja siis olid need küll natuke teise kandi inimesed,
kes praegu maade osas.
Aga mul on nagu see mõtteviis ja, ja need inimesed nagu
lähedased ja teada juba ammu Ja mina mäletan ka Tarmo tunde ikkagi juba juba väiksest
peale maadas, aga oleme me nüüd, et koostööd teinud pigem
viimastel aastatel.
Me oleme teinud suvelaagreid ja Tarmo on teinud meile selle
ansamblitunde ja iga kord, kui meil on ansamblitunnid,
siis ta tuleb sinna toodud teostega kohale,
mis ta on seal järsku komponeerinud.
Ja need on väga kihvtid teosed ja meile väga meeldib neid mängida. Aga kuna me põhitegevusena oleme folkloorirühm
ja meil ei ole väga palju väljundit selliste pööraste
seadete jaoks, aga me väga tahame neid mängida,
siis me tegime lihtsalt terve kontserdi,
et need kõik ometi ükskord ära mängida. Väga huvitav, pöörased seaded ja äkki äkki tekkinud teosed
mida Tarmo ütleb nende kohta? Pöörane on, see on väga tunnustav, pöörane see tähendab seda,
et inimesed on ju pöördes pöördes siis neile ei meeldi.
Võib-olla see, kui pärimust tehakse ja nii-öelda püüdlikult
autentsel viisil siis kõlab ühtemoodi, aga elu läheb ju
edasi ja meie tänast päeva määravad need kõik need muusikad
ja muusikalised tekstid, mis meie ümber on.
Ja sealt tulevad kõikvõimalikud teised rütmid,
mis meid lükkavad nii-öelda teistesse hoovustesse
ja siis lihtsalt võib-olla on ühteteist seal segatud kokku
ja see nii-öelda sellise tavalise folklooritegemise suhtes
on natukene lihtsalt teistmoodi. Ma ei ütleks, et tohutult mingi uudne oleks,
aga võib-olla mingi natukene oma oma käekiri,
mis mulle meeldib, kui maa tasale meeldib.
Et siis ma olen nii-öelda neil käinud külas siin juba mitmed aastad. Milline see Tarmo käekiri on? Väga mitmekülgne, esiteks seal on väga palju.
No mulle tundub vähemalt, et väga palju mõjutusi erinevatest
stiilidest seal on, vahepeal tuleb selline õige orkestrandi
tunne peale ja siis vahepeal läheb väga Tšassiks ära
ja siis väga põnevad rütmikat on seal alati väga põnevad,
harmooniat on seal alati, aga ta on ka nagu emotsioonide
mõttes hästi mitmekülgne, et seal on väga palju selliseid head,
kütet on väga palju ja samas on ääretult kauneid meloodiaid
ja kui mina teen noortega proove, siis ma näen ka,
kuidas on, kui on mingid tempokad, lood,
kuidas kõik nii käivituvad. Ja siis teine hetk tulevad need mingid valsikesed kuskilt
ja kõik, kõik lihtsalt mängime selle loo ära
ja siis on paar sekundit vaikust ja siis alati keegi ütleb. Nii ilus. Sellel kontserdil teevad kaasa ka teised kollektiivid.
Tartu noortekoor, esimese muusikakooli sümfonietta,
orkester. Ja jälle nendest seadetest inspireerituna meile tundus,
et seal on võimalusi ja ja inspireeris meid tegema erinevaid
toredaid koostööprojekte, nii et mõne looga tekkis küll tunne,
et kui teeks seda kooriga ja siis meil tuligi,
Tartu noortekoor tuli kampa ja Markus Leppoja seab siis veel
omakorda kooripartii nendele lugudele juurde
ja samamoodi mõne looga oli tunne, et aga kui,
kui saaks selle orkestriga ja siis meil tulebki esimese
muusikakooli orkester mängima, kaid otsing on jälle siis
omakorda lisanud sinna siis oma käekirjaga. Nii et ma arvan, et see tuleb väga põnev kõik kokku
ja mõned lood on inspireerinud ka erinevaid koreograafia
sinna tantsusid looma.
Näiteks Heili Lindepuu on teinud mitu tantsu,
mis on kõik väga erinevad, inspireeritud hoopis kaasaegsest tantsust.
Kontakt improvisatsioonilist kuigi lood on ju põhinevad pärimusmuusikal,
siis see läheb nagu täiesti teise suunda.
Ja siis meil oli seal juhuslikult kavas veel üks ingeripolka. Ja meil on väga toredad sõbrad soome koreograafid,
kes just Karjala ja ingeritantsudega tegelevad
ja neid oma noortele seavad.
Nemad käisid meil külas ja tegid meile siis veel täiesti
selles suunas ühe koreograafia, nii et seal on väga palju
toredaid koostööhetki olnud, mis juba meile väga palju rõõmu
pakuvad ja me väga ootame. Kaks jagada pealkiri ära ilmas valu kaeba.
Mida see sisaldab? See on tulnud ühest loost, mida me oleme ka siin koos
mänginud ja mis tundus, et see lugu ise oma emotsiooni poolest,
aga võib-olla siis ka selle mõttega sobistada,
kontserti iseloomustama või ilmestama.
Mina tõlgendan seda kui sellist kevadist helgust
või või mingit mingit kergendust natukene.
Ma loodan küll väga, et sellelt kontserdilt võiks saada
sellise mõnusa laengu ja natukene nagu ühest küljest laetud
ja teisest küljest mingi rahu ja jälle mõnusamalt edasi minna. Ja selle loo aluseks on üx lõõtsalugu ja Lõuna-Eesti
lõõtsamehed üldse.
Pillimehed panevad teinekord oma lugudele ise väga toredat pealkirju,
nii et see tegelikult on võetud üks lõõtsalugu,
millel on selline pealkiri. Ja võiks äkki mõnedest lugudest veel rääkida,
mis seal tulevad. Kas sul on näiteks mõni eriti ere mälestus mõnest loost,
mis oled teinud või kas sa nagu eristavad neid
või on nad kõik selline? Ja nende lugudega on see tore asi minu jaoks,
et mina tulen Põhja-Eestist ja maatasa tegutseb siin tart,
kus ja me saame kokku suveti nii-öelda siis nende
maatasalastega ja need lood sünnivad seal.
Ja kui me nüüd siinsete kontserti ette valmistasime,
siis mul oli väga tore vaadata mõnda videot,
mida ma polnudki varem näinud, laagrist üles võetud.
Ja siis ma mõtlesin, kas see tõesti oli ka minu tehtud seade. Nii et pigem maa tasalon nagu käsi rohkem pulsil hetkel
isegi nende lugudega ja see uuestisünd või läbi teiste loojate,
kes on siin oma kätt külge pannud, on minu jaoks on see
muidugi äärmiselt huvitav kuulata.
Ja loomulikult ma olen väga tänulik, et et minu nii-öelda
tegemiste vastu nii palju huvi tuntud, et me saame niisuguse
toreda kontserdi teha. Siin on ka õpituba teil plaanis üks päev varem.
Mis see siis on, nagu avatud proov kontserdile?
Või mis seal tulemas on? Mõte on selles, et kuna meil on olnud väga elamuslikud proovid,
Tarmo ka seda muusikat luua, siis me tahtsime ka seda
kogemust siin sõpradega jagada.
Et natukene sellest mõttemaailmast ja protsessist võib-olla
aimu saada, siis. Milline see selline protsess on? Kas õpitoa või toaprotsess janu, mis sa plaanid teha,
õppida? Õpitoas mul on kujunenud kuidagi selline lähenemine
viimastel aastatel, ma olen ise nagu üritanud analüüsida,
et varem oli niimoodi, et võtsid mingi loo,
tegid nutuvalmis aga nüüd on tihti hiljemalt nii,
et ma võtan lugusid kaasa, siis ma vaatan nendele inimestele otsa,
mis nad, kes need on, kes tulevad, mis pillidega nad tulevad
ja mida nad mängivad.
Varasemates laagrites on alati mulle ka kirjutatud nimekiri ette,
et, et kui on mõni uus nagu uuspillimängija,
kes oskab võib-olla rohkem, mõni vähem et siis ma nii-öelda
olen selle sest tunde pealt kohapeal välja mõtelnud,
et me alles hakkame seda natuke nii-öelda kooskõlastama vaatama,
et kuidas see asi kõige kasulikum kõigi jaoks välja kukkuma. Kas on midagi, mis on olulist rääkimata jäänud? Oled sa nendega suhelnud, kuidas nendel on läinud,
et äkki seda peegeldada näiteks sellel kooril
või semantiline mina olen jälle, eks ole,
ei tea, kaugele nad oma asjadega on. Kestri seadet ma olen ühte kuulnud ja see on päris lahe.
Me saame teisipäeval nüüd nendega ühiselt kokku,
siis me saame koos mängida.
Ja kooriga ma loodan ka uuel nädalal kohtuda,
aga ma veel ei tea tegelikult, mis sellest kõigest kokku tuleb,
nii et mul on ka põnev.
Võib-olla meil on veel olnud huvitav see tavaliselt laagris
me õpime neid lugusid ikkagi hästi kiiruga. Laagrid ei kesta ju tohutu pikalt ja siis meil on iga päev
mõni tunnike selleks on aga, aga laagris on ka hästi palju
muid õpitubasid ja siis seda materjali on hästi palju.
Ja nüüd on läinud mitu aastat mööda ja siis nende lugude
taastamine on olnud ka selline huvitav protsess.
Ja võib-olla kui need lood on pärimusmuusika seaded
ja nad vahel on ka nagu üsna tugevalt seatud,
siis mulle tundub, et nüüd, kui ma olen tegelenud ka mingit
arhiivimaterjalidega ja nii, siis ega see protsess nagu väga
erinev ei ole. Mul on mingid salvestused, kus ma üritan midagi välja kuulda.
Mingit need esinemise salvestused alati kellelgi läheb
midagi sassi, sest et seal laagri lõppkontserdil midagi
alati juhtub, siis ühe laagrivideod meil kadusid ära,
kogu materjal lihtsalt kustus ära, aga ühel karmoška
mängijal oli proovisalvestus ja selle järgi ma olen siis
üritanud taastada, seal on ka ainult karmoškad kuulda.
Siis võib aimata, mida need teised seal teevad,
aga just need lood, mis me sealt siis nagu taastasime,
need on just väga inspireerinud siin tantsuloojaid
ja tohutult kurb, kui need oleks kaduma läinud. Ja siis kuskil on mingi noodimaterjal, kellel,
mis kritserdused seal on tehtud ja mul on niisugune hästi
palju leiutamist on ja ma arvan, et need on kindlasti
muutunud võrreldes selle ajaga, kui ma neid seal laagris tegime,
aga mingi emotsioon võib-olla on sama. Aitäh Tartu stuudiosse tulemast, Helin Pihlap
ja Tarmo Kivisilla.
Kõne all oli õpituba 18. mail Heino Elleri muusikakooli
Elleri saalis ja kontsert 19. mail sama kooli Tubina saalis
pealkirjaga ära ilmas valu kaeba.
