Elus ja eluta loodust saab klassifitseerida erinevate  tunnuste järgi ning sellega tegelevad loodusteadlased. Kuid inimsugu on jaganud loodust nii ja naa moodi ammuilma  enne teaduse tekkimist. Eks ikka ohtlikuks ja ohutuks söödavaks ja mitte teete söödavaks,  kasulikuks ja kasutuks. Tänapäeval õpime sahteldama Faunat ja Floorat klassides  alamklassidesse ja sugukondadesse juba põhikoolis kuid  tegelikkuses tunneme loomi ja taimi märksa kehvemini kui  meie esiesiesiesiesivanemad. Nüüdisajal jagame me loodusobjekte tihtipeale nendeks,  kes on nii nunnud ja nendeks, kes nii nunnud ei ole. Linnud On enamasti nunnud, kui nad meile just kõrva ei  kraaksu või marjapõõsaid tühjaks ei söö. Närilistega on lugu aga nii ja naa. Roti me reeglina nunnuks ei pea, kuid. Suurus Bulgaris ehk harilik orav on raudselt nunnu. Teda me nüüd vaatamegi. Oravaid oleme harjunud nägema ikka asulais kuskil parkides  või kalmistuil. Aga tegelikult enamus meie oravatest elutseb hoopiski metsas. Aga metsas me neid ei näe, sest oravad märgates ohtu  tarduvad puuvõrasse paigale ja ei liiguta,  istuvad vagusi seni, kuni oht möödunud ja  siis toimetavad edasi. Kui tahta metsloomadega lähemalt suhelda,  siis on kaks võimalust kas kaua oodata ja passida varitseda  või siis püüda neid ära osta. Mina ostsin oma linnaoravad ära sarapuu pähklitega. Talvel söövad oravad üldiselt taimset toitu,  kõlbavad igasugused pehmemad puuvõrsed, pungad,  seemned, pähklid ja nad soetavad ka varusid. Vaadates, kuidas nad lume sisse pähkleid peidavad,  tekib küsimus, et kuidas nad küll need hiljem üles leiavad. Aga suvel on toiduvalik palju rikkalikum,  sinna kuuluvad ka putukad, väiksed tõugud,  ussikesed ja ei põlga orav muidugi ära linnumune  ja linnupoegi, keda ta puu otsast päris kergesti kätte saab. Talvel on oravate kasukas kohev ja helehall ainult saba on pruun. Aga suvel on karvkatte palju õhem ja siis on oravad üleni punakas. Kas pruunid? Pikk, kohe saba on neile abiks puude otsast turnimisel  ja pikkade hüpete sooritamisel noh, tüürimiseks  ja tasakaalu hoidmiseks. Ma olen ükskord näinud, kuidas orav hüppas oksast mööda aga  sellest polnud häda midagi, ta ajas käpad laiali  ja liugles sujuvalt pehmesse samblasse, nagu poleks midagi juhtunud. Oravate toimetamist on tore lähedalt vaadata,  sest nad on päevase eluviisiga loomad. Muidu üsna vaiksekesed. Aga kevade lähenedes pulma ajal muutuvad lärmakamaks seda  tantsu ja tagaajamist võite ise parki vaatama minna. Kui oraval on paks kasukas kikkis kõrvad,  rõngas saba, kuid ta ei roni puu otsa ja haugub,  siis polegi see ehk orav, vaid hoopiski koer  ja võib-olla lausa laika. Muide, esimese elusolendina kosmosesse lennutatud koera  päris nimi polnud laika, vaid hoopiski. Ning laikaks ristiti ta just selle sündmuse puhul  ning selle kunstniku nimega tema igavik ja läkski. Laikasid on mitmeid tõuge Ida-Siberi Lääne-Siberi,  Karala-Soome, laika on olemas jahilaikad,  karjalaikad ja veolaikad. Palalaikad sellesse ritta ei kuulu. Enam kui 100 aasta eest viidi Siberi veolaika Ameerikasse  Alaskale kus ta võitis mitmeid koerte võiduajamisi  ning ristiti ümber haskiks. Alaskalt pärineb ka üks teine koeratõug,  nimelt malamuut ja nii Haski kui ka malamuut on nüüdseks  jõudnud Euraasiasse. Sealhulgas ka Eestisse Viimastel aastatel on eestlaste seas üha suuremat  populaarsust võitnud arktilist päritolu töökoerad kasvavad  tähelepanu on pälvinud Siberi Haski ja Alaska malamuut. Maarja sinul on pooleteistaastane susi, Malamud. Miks sa otsustasid malamuudi? Meil on olnud peres alati koer ja viimased kaks koera on  olnud Saksa lambakoerad ja me elasime veendumus s,  et et see on kõige koeram koer ja kõige targem  ja kõige ägedam tõug. Ja siis ma paar aastat tagasi käisin koerte näitusel  lihtsalt mõttega jalutamas, et äkki äkki mulle veel meeldib  mõni tõug ja malamuut jäi silma. Kui palju sul õnnestus enne sellist tausta  ja uuringut teha, et mis on näiteks selle koera algupärased  funktsioonid sealt, kust ta pärit on? Seda ma teadsin väga hästi, et ta on kelgukoer,  aga tema veres on see, et tema on kelgu ees esimene  ja natuke sikutab, et meie ka sõidame jalgrattaga  ja mitte nagu sporditasemel, ma ei käi võistlustel,  aga, aga kuna see temale väga meeldib ja killiti sobib  ja meeldib talle, et kõik see, mis koerale rõõmu pakub,  seda ma pean talle võimaldama. Siinkohal rõhutab Maarja, et alaska malamuut on koer,  kes vajab tingimata inimese lähedust ja tähelepanu. Kelgukoer tahab palju liikuda. Talle ei sobi üksildus ning seetõttu ei ole teda õige jätta  tundideks peremeest ootama. Mis ta nüüd teeb? Ja varitseb, ta on harjunud, kuna ta on linna koer,  siis ta teab, et ta peab ka šibauadega hästi läbi saama,  sest ta näitab praegu, et on väike. Tule, tule. Siis. Sõbralik ja üldiselt nendes linna linna mänguväljakutes  tuleb olla ettevaatlik algul aga üldiselt on juba nagu omad  omad semud, sõbrad ja siia ei, ei aset omaniku kehakeelest  juba näed, kas ta muretseb või kui ta tuleb niimoodi koeraga,  kes on lahti, siis, siis tavaliselt lõpeb  ka see nii. Ma tean, et sul on plaanis minna Alaskale kelgukoerte eluga tutvuma,  miks pärast? Ma ei tea, kas ma täna saan veel öelda, et plaan,  see rohkem nagu unistus ja miks. Kuna see koer on oma sellega, et ta on olemas,  on ta minu elu muutnud. Ja Ma tahaksin näha lähedalt seda või tunnetada,  mis tähendab, kui sa oled, kui sa sõltud,  sinu ellujäämine sõltub nendest koertest  ja milline on see kontakt. Kui see Alaskale minek saab kord ette võetud,  kas susi tuleb ka sinuga? Ma arvan, et esiteks ma ei tunne ennast väga mugavalt mõeldes,  et, et susi peab nii suure lennureisi kaasa tegema  ja ma arvan, et tema on ikka linnakoer. Selleks, et tutvuda lähemalt keelukoerte elu  ja Tööga ei ole tingimata tarvis sõita Alaskale. Raplamaal raja talus kasvatatakse malamuute  ja haskisid ja siin on Maarja susi isa mister Ber. Taluperenaine ja peremees kutsuvad meid indiaani püstkotta. Õpin lähemalt tundma kelgukoerte päritolu. Siberi Haski on siis, nagu nimigi ütleb,  et algselt on ta ikkagi Siberist, et tšuksid kasutasid neid  veokoertena ja teadaolevalt ka siis jahikoertena Ja siis. Tuldi Alaskalt ja vaadati, et väga vahvad koerad  ja viidi siis üks grupp koeri sinna ja hakati nagu seal neid  rohkem aretama. Et nad äratasid just tähelepanu oma kiiruse  ja oma sellise toreda iseloomu oleku poolest. Malamoodid seevastu on, on sellised rahulikumad,  nemad on ka nagu nimi ütleb, et Alaskalt,  et. Et nemad on siis juba algselt seal Alaskal,  üks indiaani hõim oli mahlemutimeline Indiani õim Kotsepuu  väina juures ja nendel olid siis sellised huvitavad  ja taibukad veokoerad. Ja siis nad äratasid oma veokoertega seal seal sellist suurt  tähelepanu võistlustel ja siis hakati neid nende koeri just  malamuutideks kutsuma just selle hõimu hõimu nime järgi. Haski on, on nagu selline pisikene ehk siis nagu peaaegu  poole võrra väiksem kui malamuut. Ja ta on ka poole võrra energilisem ja temperamentsem  ja ja kui aus olla, siis tal on ka poole võrra rohkem seda  veotahet ja seda kiirust, sest haskid on aretatud vedama  kiiresti ja kergeid koormaid. Ja kui malamoodid on siis pigem sellised sellised,  kes veavad raskeid koormaid ja aeglases tempos,  et nendel ei ole see kiirus nii oluline. Kahe tõu erinevused ilmnevad näiteks silmavärvuses. Malamuutide iirised on alati pruunid, haskid  ja silmad võivad olla pruunid, sinised või isegi üks pruun  ja teine sinine. Tänapäeval nad on nii kelgukoerad ehk siis arvestatakse  nendega veosporti kui ka siis seltsi ja pere. Koerad, et malamuudid on suurepärased perekoerad  ja samuti oskab ka Haski perekoer olla, aga väga palju,  harrastatakse ka nendega vedamist, et. Et on lumekalad ja lumetalad, et sõidetakse  nii kärude ratastega kui ka siis talvel kelkude  ja suuskadega. Koerte rakendamine käib, seal on kindlasti oma reeglid  ja ikka et me ikka vaatame, et kes need juhtkoerad sobivad hästi,  et need juhtkoerad peavad olema julged ja kindlasti nagu  hästi ees jooksma. Et kogu rakendu ju läheb juhtkoertele järgi  ja juhtkoerad peavad hoidma selle liini pingul,  et ehk kui juhtkoerad hakkavad tagasi vaatama,  sest see rakend läheb väga kergesti segamini  ja siis siis me vaatame, kuidas me neid baaridesse sätime,  et kes kelle kõrval hästi hakkama saab ja  kes naudib, kelle kõrval olemist ja jooksmist. Esimesed juhtkoerad pannakse kõige esimesena  selle jaoks, et ülejäänud rakend püsiks pingul  ja selle järgi hakatakse teisi koeri paigutama  põhimõtteliselt samamoodi nagu pesusid nöörile. Järgmine kangelane Kuigi nii malamuud kui haski on agarad kelguvedajad,  siis huvitaval kombel erinevad nad teineteisest jooksustiilis. Malamuut jookseb traavi haski galoppi. Vastavalt võistlusaladele kasvatatakse ja treenitakse sprindi,  kesk ja pikamaa distantside kelgukoeri. Üldiselt, kui me treenime koeri, siis me treenime ikkagi niiviisi,  et me treenime ühe päeva ühe päeva, anname pu puhkust  või treenime kaks päeva, anname ühe päeva puhkust  või treenime kolm päeva, anname kaks päeva puhkust,  nagu sellised kindlad graafikuid ja intervallid,  et et me kunagi ei treeni niimoodi, et me treenitud nädalat jutti,  et koer peab saama nii psühholoogilist, kui  siis seda vaim. Kuigi füüsilist puhkust vahepeal. Treenitud koerad on suutelised läbima üle 100 kilomeetri päevas. Malamuutide ja haskide kelgu. Anne algab enamasti aastaselt. Oluliselt nooremana pole kelgukoerte treenimine õige. Tekib ülepingutamise oht ja nii võib koerte kelguvedamise  tahe üldse kaduda. Treeningpäeva kogudistants ei ületa esialgu viite kilomeetrit. Tule, tule, koerad ise tahavad nii kangesti tulla. Meri. Nii tule siia, Meri. Nii tule, tema on noor koer. Oota. Ja see koht siis. Ei ligi ei tule välja, kõik tulevad. See. Nii aga võta tal siit pealt niimoodi kinni  siis on kõige parem teda kanda. Ära lahti lase. Nii lähme sinna Ekla kõrvale. Lähme toome selle noore poisi roko ära. Sealt tagapool jah. Siinpool on Rokko, kes pidi olema selline poiss,  kes tavaliselt hüppab ise traksidesse. Väga jõuline ja tugev koer. See koerte energia on niivõrd pakatav, nemad tahavad minna jooksma,  aga mina ka suudan vaevu vaevu oodata, et juba saaks sõiduga alustada. Keda koerad peremeheks peavad, kas pereisa  või pereema? Selles mõttes, et tütart mind, pereema et nad peavad kõik Kuulame nii. Aga nüüd? Üks-kaks ja läks paigaltvõtt on sama äkiline nagu autoga. Metsi eek. Kui me püsime teel, siis see on mingi uskumatu asi. Enam paremat ilma annab sõiduks soovida. Tugev lumesadu ja tuisk tekitavad erilise tunde,  justkui kihutakski meie rakend mööda arktilisi lumevälju. Haskid tunnevad ennast sellises keskkonnas hästi  ja annavad katkematult jalgadele valu. Minu silmad võitlevad halva ja kohati kaduva näha. Baskide instinkt kelku tirida on hämmastav,  koerte jõud ei rauge ja kiirus ei lange. Võimas. Mõnus kogemus. Võta see fleks ka kaasa. See võta koos nööriga sinna ette ja mine tõmba ringi. Sealt võta kohe eest, nad muidu loed äsja sealt mustadelt. Jah, vot okei, ma panen nüüd. Sõit on lõppenud, tunnistan väga hästi, keegi pikali käinud. Oleme tervena tagasi. Maailmas on üle 400 erineva koeratõu, kuid geneetilises  mõttes on ka kõige nunnum sülekoerakene lihtsalt üks hunt. Nimelt on geeniteadlased tuvastanud, et koera geenid on ikka  veel identsed hundigeenidega ja selles mõttes ei olegi meil  põhjust rääkida koerast kui omaette loomaliigist. Ta on lihtsalt hundi üks vorm. Just niisamuti nagu jää on veevorm või jäälõhkuja laeva. Poolemeetrine jääkiht, nagu siin minu ümber on,  ei ole jäämurdja Evale mitte mingisugune probleem. Laeva pardal töötab kümneliikmeline meeskond  ning üks vahetus kestab kaks nädalat. Endisest poi laevast ümber ehitatud Eeva 316 kannab hoolt  selle eest, et Pärnu laht oleks aastaringselt laevatatav. Sadamasse saabuvad või siit lahkuvad. Väiksema võimsusega laevad saavad jäämurdja appi paluda,  kui ise hätta jäävad. Kellaaeg siin ei loe. Välja tuleb minna siis, kui tarvis on ja praegu on  niisugused jääolud, et me võib-olla noh,  kogu aeg ei sõida ja rohkem nagu jälgima,  aga tänane öö läks küll niimoodi, et noh Et pidi selle laevale appi minema, ta ei saanud oma jõuga,  ei saanud nagu välja, siit. Siin laevas ei käi tööpäev kaheksast viieni. Ei siin võib-olla ta täpselt nii, et sa p tuled siia  ja järsku liiad on juba neljas. Hommik, kuidas jäämurdetöö üldse välja näeb,  et miks üks laev jääb jäässe kinni ja teine laev ei jää? Väga palju on ka selles kinni, kes selle tagasõitva laeva  kapteni sillal on. Sest mõni mees võib olla täielik jänes. Aga jänes, merd sõida. Aga teie laev, kui paksust jäässe on võimeline läbi sõitma,  no ütleme, paberite järgi ta peaks sõitma,  ütleme, seal üle poole meetri, aga, aga siin tuleb juba see juurde,  et et kui on rüsi, siis ei tea täpselt kunagi,  palju see jää võib täpselt olla, siin võib olla meeter  või üle meetri või siin on kihtkihi peale  ja tuleb tuulega, nii et väga raske. Väljas on 30 kraadi külma, aga see ei ole üldsegi kõige  suurem nagu ütleme, vaenlane selles mõttes,  et kõige-kõige suurem vaenlane on tuul. Mulle, kes ma siin esimest korda selle laeva pardal olen,  neid jäävälju vaatan, on see selline suhteliselt kaunis vaatepilt,  hea lugu oli üle-eelmine aasta, seal oli niimoodi,  et tulime ühe laevaga Pärnu poole ja siis oli nii,  et siis oli kanal oli hästi sees ja siis oli rebane  ja rebane oli täpselt niimoodi. No ta jooksis laeva kõrval nagu kanali kõrval. Ja siis niimoodi, et me ei tulnud, laev oli taga,  me väga kiiresti sõitnud, nii et ühesõnaga me tulime  selle laevaga ja siis ta jooksis ette rebane kanali kõrval  ja siis ootas, kui me tuleme järgi, siis ta jooksis jälle  ja niimoodi muulide vahelt kogu Pärnuni välja. Kuna hetkel ühtki kriitilist väljakutset pole,  saab jäälõhku ja korraks hoo maha võtta ning pootsmanni  abiga pääseme laeva ka eemalt uudistama. Jäämurdja panevad liikuma elektrimootorid,  mis omakorda saavad toidet diiselgeneraatoritest. Ühes ööpäevas võib Eeva läbi põletada kuni 20 tonni. Tavaline kütusekulu piirdub siiski nelja-viie 1000 liitriga ööpäevas. Esmapilgul üüratud kogused tunduvad aga igati mõistetavad,  kui meelde tuletada, et laeva võimsus on üle 4000 kilovati. Ma olen ka sealt seda lõputut jäävälja nüüd kaugemal kui  ükski neist kalameestest, kes seal eemal täppi dena paistavad. Tuleb öelda, et siit keset seda jääd, on jäämurdja Eva ikka  eriti uhke vaatepilt. Eeva on 60 meetrit pikk ja 12 meetrit lai. Kui selline mürakas liikuma hakkab, väriseb poolemeetrine  jääkiht mu jalge all isegi 100 meetri kaugusel laevast. Alus lõikab end paksust jääst läbi tõepoolest nagu nuga võist. Kui talvisel ajal kasutatakse Evat peamiselt jäämurdjana  siis teistel aastaaegadel on laeval mitmeid erinevaid  funktsioone näiteks tuletõrjumine, õlireostuste likvideerimine,  puksiirteenused ja poide paigaldamine. Teie kui tüürimehe töö on laevale kõige õigem marsruut välja mõelda,  kas on see keeruline nende jääväljade vahel  või selle laevaga võib iga. Pärnu Pärnu laes me läheme mööda mööda laevateed laeva  laevatee on ju tähistatud, eks ole, noh,  kutsutakse meremeed kutsuvad liinides, eks ole,  mööda mööda linna ja see põhimõtteliselt läheb keset keset  Pärnu lahti. Siin madalad veed ei lasegi siin laevade eest kõrvale minna,  eks ole, aga juba põhimõtteliselt niimoodi sorgusaareni,  eks ole, seal hakkame juba, valime kursi vastavalt jääolude le,  see. Sõltuvalt tuulest pidevalt muutub, eks ole,  kord hoiame nii-öelda sinna Läti kalda poole,  eksole, nagu ida-Kallas kord hoiame Kihnu saare poole,  kui on lääne ja, ja selliseid loode põhjatuuled on nagu valitsevad. Selleks me veel kasutame jääkaart, eks ole,  Eesti- Rootsi-Soome, eks ole, mis on võimalik internetis saada. Kord päevas, eks ole kuskil? Kella pärast kella kahte me saame satelliidipildi alla laadida,  eks ole, kui on hea nähtavus nagu näiteks täna,  eks ole. See annab veel kõige rohkem infot,  eksole, seal näed juba noh, täitsa nii-öelda. Silmaga ära, kus on, kus on kergemad olud,  eks ole, ja vastavalt sellele valime kursus. On see selline tore töö Ei, mulle mulle meeldib, et kuidagi tunned,  tunned ennast väga vajalikud, sellepärast et mina ise olen  pärnakana kuidagi tunnetan ainukesena siin meeskonnast,  eks ole, tunnetan, et see Pärnu sadam on väga tähtis tervele  sellele Lõuna-Eesti ja edela-Eesti regioonile,  eks ole, et Pärnumaa, Valga, Valgamaa, eksole. Mul Mulgimaa, eks ole, kus, kus siis puit  ja turvas ja, ja, ja need puidukraanulid  ja noh, kõik muu, mis võimalik välja veetakse,  eks ole, et ta on kõige lähem sadam ja sellepärast on  ka noh, riigil huvitada siis. Lahti hoida niimoodi talve läbi. Et ta ikkagi annab siin noh, tuhandetele tuhandetele  eestimaalastele annab tööd, eks ole, ja ja noh,  rääkimata nendest meremeestest, kes neid kaupu veavad ja,  ja sadamad, eks ole, kes neid laadivad. Jäälõhkuja meeskonna jaoks on laev nii töö kui  ka elupaik. Laevameeskond peab korraga laeva peal olema kaks nädalat järjest. Millised need elutingimused teil siin on? Igal mehel on omaette kajut ja jääb veel üle ruumi,  aga vaatame äkki mõnda ka sisse. Ka. Siin on ka üks madruset, see on tühi. Kompaktne kaug. Ja see on Minu pootsman ka jutt. Täitsa õdusa olemine, kui just asja väga ei raputa. No kuidas kogu aeg vibra vibratsiooni ikka peale kerge pole,  see on siis pärast, kui astud laeva pealt maha,  päris kaks päeva päris kodus veel takka järgi. Parasjagu käisid laeval ka müra ning vibratsiooni mõõtmised  mille alusel teadlased laevameeskonna töötingimusi täpsemalt  hinnata oskavad. Kui aga need häirivad asjaolud kõrvale jätta,  ei olegi elu laevas ülemäära askeetlik. Siis puhke puhub puhkeruum, selline. See on televiisor, arvuti, kaardivaigud,  kõik, noh, eks seal ole kõike. On siis reaalselt aega selle kahe nädala jooksul siin istuda  ja puhata ka või oli ikka? Nagu täna vist kujuneb sadama tühi väljas sissetulijaid  ka vist vist vist ei olnud või tema seda teab,  võib-olla paari tunni pärast öeldakse, et kui nüüd jääpiiri  peal on keegi ootamas. See on ikka nagu tuletõrjuja elu, et kui väljakutse tuleb,  tuleb hilja. Siis me peame teenindama kõiki neid laevu,  mis siin Pärnu vahet käivad. Toidu valmistab ja siis iga igaüks oma supi ise. Siin on, siin on nüüd see kambüüs nagu öeldakse. Aga see, see perenaine on siin, lubab, lubab  või lubada. Ongi kokk, kokk on kokk, on ikka laevas? Siis on ju eriti peen, et ei pea niimoodi vahetust,  aga ise suppi keetma. See oleks veel siin nuhtlus kaelas. Erinevaid ruume on laevas veel hulgi, aga päris mootoriruumi  pole uudishimulikel asja. Pealegi on sadam lähedal ja kindel maa ootamas. Mängleva kergusega libiseb jäämurdja Eeva läbi paksu jääsupi  siia Pärnu jõe suudmesse et siis väljakutse korral taas  mõnele hädasolevale laevale appi tõtata. Kõige paremini lõhub jääd. Teadagi kevad ja kevade lõhna on õhus olnud juba mitu setu nädalat. Talikalastajate näod on juba pruunikski põlenud,  kuid kevade ametliku alguseni on veel 10 tundi  ja 45 minutit. Kui kõrvad lahti teeme, kuuleme ehk sedagi,  mis Juhan Liiv. Hüüti õhust ülevalt. Kuulen, kuulen, mina tulen, kevade tulen,  tulen ja tulebki.
