Põlvamaal ja Valgamaal on seakatk leitud kahel
ning Võrumaal ühel metsseal.
Viimastest leidudest räägib põllumajanduse
ja toiduameti loomatervise- ja looma heaolu osakonna
juhtivspetsialist Anneli Veetamm. Viimasel kahel nädalal oleme siis tuvastanud mitmes paigas.
Viimased leiud on siis Valgamaal, Sangaste vallas
ja Võrumaal Antsla vallas, et mis teeb murelikuks? Kui kiiresti seakatk edasi peaks levima,
on v tamme sõnutsi raske ennustada. Tracy nüüd levik, edasine levik on seotud väga see
metssigade asustustihedusega, et need kohad,
kus metssigu on palju siis nakkus kandub edasi hästi
või kiiremini, kus metssigu on vähe siis arusaadavalt sealse
levik nii kiire ei ole. Olukord naaberriikides on aga veelgi keerulisem. Nii Lätis kui Leedus on sellel aastal positiivseid metssigu
nakatunud metssigu leitud väga palju ja üle riigi mitte
ainult mingis konkreetses piirkonnas.
Juba eelmisel aastal Lätis eeskätt just Põhja-Lätis oli
päris suur nakatumine metssigade hulgas ja eks ta sealt siis
üle üle piiri ilmselt meile meile ka jõudis. Pea 10 aastat tagasi tegi seakatk Eestis kõvasti pahandust. 2015 kuni 2017 oli ka olukord nagu päris hull,
et metssead hulgaliselt nakatusid üle Eesti surid,
metsad olid surnud, metsa korjusaid täis
ja ka kodu koduseafarmides oli päris mitmeid juhtumeid. Mida saaks teha, et seakatk enam ei leviks taas kord Annely Veetamm. Kindlasti esimene asi on nende arvukuse madalal hoidmine
ehk et siis jahimehed peaksid küttima metssigu nii palju,
kui nad jaksavad.
Teine on siis see, et tuleb kasutada tõesti bioturvameetmeid,
et ka jahimehed peavad olema väga hoolsada just et mitte
kanda siis seda viirust edasi ühest piirkonnast teise.
