Kihnu vald on saatnud keskkonnaametile ja ministeeriumidele kirja,
milles soovib riigilt luba laiendada hallhülgeküttimise ala.
Kihlaste soov on, et hülgeid saaks küttida kaitsealal
ehk Kihnu karede sihtkaitsevööndis.
Sealne madal mereala oleks hüljeste küttimiseks sobilik,
räägib Kihnu vallavolikogu esimees Veera Leas. Seoses tuuleparkide planeerimisega siin Kihnu lõunakaldal
puuriti hülge arvukust ja füüsid kevadel ütlesid,
et hülgeid on hästi palju ja nende küttimine ei ole probleem.
Aga probleem tekib selles, et on ainult avavees hülgejaht
ja seda on praktiliselt võimatu teha. Ühtlasi soovib vald, et neil lastaks senisest suuremal alal
pidada jahtiga kormoranide-le.
Nii on vald teinud ametkondadele ettepaneku lubada kormorane
jahtida Kihnu laidude kaitsealal veel kord Veera Leas. Meie laiud on kõik ära hõivanud juba kormoranide kolooniad,
et meil on juba laidudest kahju, et seal on palju lootust
ära hävitatud. Tartu Ülikooli mereinstituudi direktor Markus Vetemaa leiab,
et kui mitukümmend aastat tagasi oli hallhülgeid vähe
ja nende kaitse alla võtmine ja küttimise keeld õigustatud,
siis tänaseks on hülgeid arvukalt ja seadus on jäänud ajale jalgu. Kui hüljest hallhüljest oli Läänemeres väga vähe,
siis võeti kõik sellised kohad, kus, kus hüljes tegelikult
võis nagu näha, võeti looduskaitse alla ja see
looduskaitseseadus selline seadusandlus meil tänaseni
ja nüüd kihnlased on aru saanud, et hüljest on väga palju
kvoot tegelikult lubab lastel just nagu oleks,
aga sa ei saa, sellepärast lasteaed seal,
kus oleks nagu tulemuslik, vot sinna ei tohi laskma minna. Kormoranide paindlikumat küttimisvõimalust peab Vetemaa õigustatuks. Kohad, kus seda kormorane võiks tulemuslikult lasta,
vot need on kaitse all ja ma arvan, et need argumendid,
miks ei tohi, nüüd ongi lihtsalt selles mõttes,
et seaduses on täna niimoodi kirjas, et ei tohi,
siin ei ole mitte mingisugust bioloogilist argumenti,
et tegelikult nad paluvad järgi tulla seadusandlusega sinna,
eksju, kus, kus on tegelikult loodused. Keskkonnaameti vanemspetsialisti Kirsi Loide sõnul ei
võimalda kehtiv kaitse-eeskiri Kihnu laidude
looduskaitsealal jahtida ei hallhülgeid ega kormorane. Jahipiirang peal Kihnu laidude looduskaitsealal on seatud
elustiku kaitse eesmärgil viigerhülge lähtuvalt me ei saa
lubada ja samamoodi ka rändlindudest lähtuvalt me ei saa
seda lubada, et see häirib neid rändlinde seal samamoodi on
ka meil hallhüljes ikkagi seal eesmärgiks loodusalal kaitse-eesmärgid. Loide ütleb, et kuigi kaitse-eeskirja on põhimõtteliselt
võimalik muuta, siis praegusel juhul ei ole see põhjendatud. Need kaitseväärtused on tegelikult seal kõik ilusti olemas
ja nende kaitseväärtuste säilimise jaoks on need piirangud
sinna pandud. Raadiouudistele Pärnumaalt Kristi Raidla
