Haanja rahvuspargis olev mets kulub hinnanguliselt kuni 97
protsenti eraomanikele.
Kui varasemalt lubati seal teha kuni hektari suurust lageraiet,
siis kevadel muutunud korra kohaselt peaks metsaomanik
taolise raie tegemiseks tellima keerulise
ja kalli keskkonnamõju hindamise või siis muutma raieliiki,
mis aga samuti muudab metsa majandamise kulukamaks.
Nii on ka metsaomanik Marko Kukk nõutu, sest ta ei Sooma
Rõuge lähistel olevas üraski kahjustusega metsas alla
hektari suurusel maatükil lageraiet teha. Keskkonnaamet tahab keskkonnamõjude hindamist,
nii-öelda ta millegipärast, et mina selle ise kinni maksma,
kuigi minu jaoks nagu seda vajadust ei ole Uut olukorda kaitsealuste metsade majandamisel,
selgitab keskkonnaameti peadirektori asetäitja leelo Kukk. Põhjuseks on riigikohtu otsus ja tegelikult on meil käimas
ka Euroopa Komisjoni rikkumismenetlus, mis on nagu ette heitnud,
et me oleme kaitsealadel metsa teadsi liiga leebelt välja andnud.
Me peaksime seda põhjalikumalt kaaluma ja seda me oleme siis
alates märtsist teinud.
Ja kuidas me siis tookord enne märtsi ostsime,
juba teavitasime, et meil praktika muutus tuleb
ja selle peale metsaomanikud esitasid meile tavapärasest
palju rohkem teatisi ja selgelt, meil on siis nagu see
töökoormus suurem olnud võrreldes tavapäraste aastatega
ja menetlused on pikema tulnud kui tavapäraselt. Võrumaa metsaühistu konsulendi Aarne Volkovi sõnul on
Haanjas enamus metsaomanike metsa säästlikult majandanud,
aga nüüd tunnevad nad, et need on uute piirangutega alt veetud. Keskkonnaamet ja riik nagu selgitavad inimestele,
jagad meile konsultantidele, et põhjuseks on see,
et on Euroopa liidus ootamas trahv meid selle eest,
et keskkonnaütleme, nii-öelda Natura alad on üle raiutud.
Siis nüüd tunneb see metsaomanik, kes oma metsa hoidnud,
et miks tema karistada saab missi karistada seda,
kes metsa raius, karistuseks seda inimest,
kes on metsa hoidnud. Kui varem on piiranguvööndis metsakinnistut olnud võrreldes
tulundusmetsaga natuke odavamad, siis nüüd on kaitsevööndis
oleva metsakinnistu väärtus veelgi langenud,
ütles Aarne Volkov. Selle aasta seis on selline olnud, et ma olen korraldanud
sellel aastal viis kaitseala peal oleva kinnistu müüki
millel on olnud null huvi, et mitte ükski ta osta seda isegi
mitte mingi raha eest.
Täname, et tundub, et firmad on nagu võtnud sellise seisaku,
et nad kaitsealadel metsa enam ei osta, kuna selle
majandamine on sellise suure küsimärgi all. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.
