Tere hommikust, meil kurdetakse, et maal on vähe töökohti  ja riik peaks tegelema nende loomisega. Täna ka tutvustame Ida-Virumaa noormeest,  kes ehitas iseseisvalt nullist üles moodsa kitsefarmi  ja annab tööd seal ka oma pereliikmetele. Mul on plaan. Ja tegelikult äriplaan on juba tehtud, et viie aasta jooksul  tahame ehitada veel üks farm, mis oleks 1000 kitse jaoks nagu tehtud Jaagu talus tehakse ebatraditsioonilist käsitööd. Pane täpselt paika. No ja viruta sinna mõned viruta kohe paar korda niimoodi,  et läheb see auk täitsa sinna sisse. Peipsimaa kogukonna köök seisab selle eest hea,  et Peipsi kala ja piirkonna toiduained saaksid vääriliselt hinnatud. Uhke purikas. Proovime kätt vana talutooli restaureerimisel. Logisevad tapid, tuleb kõik lahti võtta,  et hoiad sealt kahe käega seda õhus. Panen siia klotsi peale. Ja siis. Uurime, milliste külvide jaoks on õige aeg kätte jõudnud. Ja ma soovitaksin osta poest kookos sellised suuremad  tabletid ja siis umbes kolm minutit kulub aega. Kui see veevannis, siis saavutab oma sellise paraja kõrguse  ja siia paneme siis kurgi seemne sisse. Kahekümnendates aastates noor inimene otsib enamasti veel  oma kohta elus ja vähesed teavad päris täpselt,  millele oma elu pühenduda. Ida-Virumaa noormees Martin Repinski, kes on pärit viielapselisest,  keemikute perest, kes peale keemiakombinaadi pankrotistunud  kolis teadis juba 19 aastaselt, et temast võiks saada põllumees. Tegelikult väga tänulik olen oma vanematel,  et nad kui ma olen 15 aastat vaenlane, nad ostsid talu  ja hakkasid seal pidama loomad ja esimene kits. Esimene loom oligi kits, kes keda me ostsime. Ma mõtlesin, et, Lähen üldse välismaale tööle ja ma lõpetasin ameticolle  kivide erialal ja läksin Saksamaale. Töötasin seal laevaehituses. Tegelikult väga rahulik töö oli ja raha teenisin  ka ära maale. Pärast aga hakkasin millegipärast mõtlema,  et. Ma ütleksin endale nagu Martin, et kui sa saad näiteks 40 50  aastaseks ja vaatad tagantjärgi ja muide,  tead okei, praegu sul on praegu sul on korralik auto,  korralik maja ja veel midagi elus nagu on olemas,  aga, aga iseennast, kui sa kolm 30 aastat tagasi näiteks  tegeleksid mingi äriga näiteks põllumajandusega  siis võib-olla, kes teab, kelle sa praegu hooliksid,  hakkasin mõtlema, et kitse kitsepiima turg on Eestis vaeva  praktiliselt üldse üldse vaba nagu ja inimesed seda piima,  kes tahavad, seda ju ei saa kuskil leida,  kes ostavad, kes joovad, siis nad ei saa kvaliteetset piima,  saavad ainult nii-öelda enamvähem rahuldavat kvaliteedipiima  väikeste aludest nagu ja mõtlesin, et seda niši ma pean  täiendama nagu täitma, nagu et. Hetkel on Repinski farmis 150 kitse. Viimased 50 saabusid äsja Lätist. Head kitsi Eestist ei saa, kuna siin keegi tegi  selle harjutustöödega ja pidevalt muidugi sellised väiksed. Talupidamis on, kus viis 10 kitsi peetakse ja,  või natuke rohkem, aga muidu harjutustöödega keegi on inimesed,  kes juba praegu hakkasid aga suurt farmi,  kust saaks osta neid puhta tõulisi. Kitsi ei ole. Kas oli sul vaja kuskil õppida või mingit erinõudmisi,  et, et kogu selle suure kitsekompleksi püsti panna? Jaa, ma arvan, et mind aitas see väga hästi,  et ma olen õppinud olust vees ja seal õppis ma looma  kasutust nii vees kui ka kitsekasvatus ja tegelikult väga  palju sain teada äri ärikohta, seal olid tunnid,  kus pidi, kuidas ärimaaenda nagu ja siis. Kõige rohkem aega oli muidugi kulnud selleks,  et õppida loomade heaolu, loomade aegusi  ja pidamistingimusi, et kuidas, kas see kõik peab olema  ja mismoodi, nagu. Kui palju tehnikat kõige kaasaegsemas tänapäevases  kitselaudas on? Tehnikat selles mõttes meil on kõige tähtsam,  meie tehnika on meie lüpsiplaats. Et see on selline esimene Eestis lüpsiplaats,  on mõned teised ka olemas. Mis puutub traktoreid, siis meil on meil farmis on kokku  kuus traktorid, kõik traktorid on tegelikult vanad,  ussitraktorit ei ole, on. Seadmed heina tegemiseks ja silu tegemise,  need on kõik uued, need saime soetada leedi rahaga eelmine  aasta press, niiduk kiletee ja siis karutee. Aga traktorit me praegu ei planeeri, osta uut sellepärast et  meil on tegelikult suht Hooaeg, millal tehnika töötab, nagu peaasi ju praegu see,  et oleks õigeks ajaks nagu tehtud sööda varastatud,  et oleks kvaliteetne. Ja et 31.-ks juuliks oleks kõik niidetud vähemalt üks kord. Siis saime me PRIA s toetusi, mis on meie jaoks väga tähtsad. Tegelikult praegu. Kui palju see ütleme, kompleks on nõudnud investeeringuid? Esialgu planeerisime läheb 145000 eurot pluss käibemaks aga siis,  kui hakkasime ehitama, siis veel tänu sellele,  et osa katust kukkus läbi üle-eelmisel talvel  ja ehitamise käigus tulid mõned ideed, kuidas võiks  teistmoodi käituda, mida võiks nagu juurde panna. Näiteks see viimane viimase moment oli see,  et tuli tuli siit kontrollima, et võtta kasvatuse,  seda farmi ja leidsid, et oleks vaja, et oleks tule  ka signalisatsioon näiteks. Ja seda meil tuli paigaldada jällegi ootamatult. No kokku. Ma arvan, et läks. Sellele juurde, mis oli planeeritud mingi 25000 eurot nagu  no tänu sellele, et meil oli maid päris palju,  eelmise aasta võidud ja saime toidu, saime kõrge,  suht kõrged toetused, kuna meil on praegu maatootmine  ka tänu sellele saime ikka need investeeringud lipuni teha,  nagu. Nii et sinu jutust teeb ju kumama, et, et sa tahad siia veel  investeerida ja karja suurendada, siis sa nagu perspektiivi näed,  et tulevikus on, on selles potentsiaali. Ja seda ma näen küll, et ja kui ma seda ei näeks,  siis ma ei hakkaks nende kitsedega tegelema,  sellepärast mul ongi selline plaan, et võib-olla see Kõneb natuke hirmsasti, aga ikka mul on plaan. Ja tegelikult äriplaan on juba tehtud, et viie aasta jooksul  tahan ehitada veel üks farm, mis oleks. 1000 kitse jaoks nagu tehtud, nagu. Kitsele tundus esialgu masinalüps ja uhke lüpsiplats  mõnevõrra üllatav kuid paistab, et sellest on üle saadud  ja tung lüpsile on päris suur. See on nende jaoks nagu raketiteadus, see lüpsiplaasi annad  kohe vaata esimene esimene päev, nad kõik  nii šokis olid, et me mõtlesime, et üldse nagu käsitsi  hakkab neid lipsama, aga ikka praegu nad juba ennem vähem  normaalselt kokku harjunud. Ja ma nägin sellist videot, mis kui, kuidas läheb see  lüpsmine nendes riikides, kui on hästi levinud see kitse  piimakitse ja piimalamba lambas kasutuses. Nendel see lüpsmine on väga automaatne ja väga kiiresti  läheb need kogu selle üks partei nagu seda,  mida praegu need kaks teist kohti nendel jääb selleks mingi  viis-kuus minutit kokku lükkamiseks koos pealeminikuga  ja veele miinikuga ja meil natuke rohkem,  praegu veel, aga ikka palju piima annavad. No. Keskmine harilik Eesti annab umbes kaks liitrit päeva. Kaks, kaks liitrit piima, pee osa annab. Kui on puhtalt jõuline piima jõugu kis, siis ta peaks mingi  kolm-neli liitrit andma üle emalt ja isegi nagu räägitakse,  et. Kõige paremad kitsed annavad seitse, kuus-seitse liitrit  päevas nagu. Edasi pakitakse piimanõud autosse ja viiakse müügile lähedal  olevatesse linnadesse Jõhvi, Kohtla-Järvele  ja Sillamäele. Vene rahvusest inimesed oskavad eestlastest  ehk enamgi kitsepiima väärtusi hinnata ja kogu piim haaras,  antakse lennult. Lisaks kitsedele peetakse farmis ka lehmi,  kelle piim samuti turustamist vajab. Kui piimatoodang suureneb, vajab farm ka oma meiereid  ja selle sisustamisega Martin hetkel tegelebki. Tulevane tootevalik kujuneb laiaks. Muidugi on väga, väga palju erinevaid variante,  mida võiks teha näiteks siin on hea näide on üks kohalik talunik,  tal on 26 kitsi ja, ja ta teeb sellest viimast väga palju  erinevaid asju. Alustades sellest juustust ja lõpetades kookestega näiteks  ja teeb koopiima kookesed kitsepiimast või kitsepiimast  või tegelikult on ka väga hea ravim nahkhaiguste vastu,  et inimesed rajavad seda ja tegelikult kõik  ka kõik see, mis võiks teha lehmapiimast,  võib teha ka kitsepiimast siis kui saab farm täis,  kui tuleb peaaegu 300 kitsi ja igaüks annab,  annaks üle kolme liitrit, siis saaksime tonn piima nagu  kitsepiima päevas ja kui palju siin inimesi töötab? Siin inimesi, siin töötab kokku meil neli pereliikmed  ja siis kolm töölist. Need on tegelikult mehed. Viru vanglast aava vanglas töötavad. Leidsime enda jaoks sellist võimalust. Nägin reklaami alguses kartsin, mõtlesin,  et mis inimesed nad võivad olla, et no kes teab,  kes vanglast võib tulla nagu aga pärast otsustasin nad ikka proovinud,  kuna oli väga raske nende tavaliste töötajatega nad. Kas joovad ennast täis ja ei tule homme tööle  või lihtsalt otsustavad, et nendel on mingi pukipäev näiteks? Mul on isegi siiamaani. Telefonis säilitatud SMSid nendelt tulnud,  et ma homme ei tule, mul on puhkepäev näiteks  nii ja nii edasi, et see oli väga raske. Vangid on siis ennast nüüd õigustanud ja tegelikult ma seda  proovisin ja olin väga rahul sellega, nagu sellepärast,  et no nad, need inimesed, kes seal töötavad,  nad on stimuleeritud selles mõttes, kui nad teevad midagi halba,  siis nendel võib tulla, karistus pannakse kinni vanglasse,  seda nad küll ei taha. Siis nagu lisaks nad tahavad liikuda nende jaoks,  see Nad sõltuvad siin mitte raha pärast,  aga ikka sellepärast, et nendel on liikumise võimalus  ja nad ei pea seal nelja seina vahel istuda nagu vanglas. Jaago talus on tavaline talvelõpupäev poisid Jakob  ja Juhan mängivad õues. Pereisa Tairo jõudis koju koolist, kus peab õpetajaametit  ning pereema Inga küpsetab köögis saia. Minga kui kui tihti peres tegelikult pirukat tehakse? No ikka tetes. Ma isegi ei ole seda sagedust sagedus välja mõelnud,  aga me oleme kõik suured maias mokad me lastele komme eriti  ei anna. Ja ega nad väga ei küsi ka, aga magustoit on meil  raudselt iga asja juures, nii et alati ei ole see pirukas,  me jõhvika kissell oli näiteks eile jäätisesõbrad,  oleme suured, seda me peame kohe suure kastiga ostma  või siis kui ise teeme, siis siis ka. Aga see Jaago talu, kus me praegu praegu oleme see ei ole su  sünnikodu või sünnikoht, sa oled nagu siis siia siia tulnud. Jah, aga teistpidi pean ma seda ja olen kogu aeg pidanud  ausalt öeldes enda teiseks lapsepõlvekoduks,  sellepärast et minu vanaema elas siin igal nädalavahetusel,  reede õhtust, pühapäeva õhtuni olime meie õega siin kõik koolivaheajad,  nii et tegelikult, kui aastas nüüd tänad kokku arvutada,  siis tuligi nõnda, et, et Tartus linnas olime me  lõppkokkuvõttes vähemgi kui, kui maal. Aga mis hetkel see selline otsus tehti, et tulla  siis nüüd üritada veel rohkem siin olla ja oma oma elamine  sisse seada. Mul on kaasa, on Lääne-Virumaalt pärit ka tema vanaisa oli talunik,  tema isa on talunik, tuli linna kooli Tartusse maaülikooli  agronoomiat õppima ja, ja teadis kogu aeg ka,  et tema elab maal. Oma vaimusilmas ta küll pidas oma väike-Maarja talu,  aga no vot nii me kokku sattusime. Ja ja siis teadsime mõlemad, et tahame maal elada. Aga tavaliselt on kõigile ikkagi ju see põhjendus see,  et linnas on ikkagi, ütleme, mugavused lähemal või,  või lihtsam või. No vaata, see sõltub ka sellest, mida, mida mugavuseks pidada,  et kõik, kõik on ju inimeses kinni, et kui kui mugavus  tundub see, et pood on lähedal. Ja arstiabi näiteks on lähedal või mingid muud asjad,  siis on kindlasti linnas mõistlikum ja targem  ja parem. Aga minu jaoks on näiteks mugavus see,  et ma lähen ja kakun porgandi ära nüüd saba külge puhtaks  ja söön kohe ära. See on mugavus. Mugavus on see, et ma saan lapsed hommikul riidesse panna,  uksest välja lükata ja õhtul nad sealt uksest jälle vastu võtta. Linnas ma seda kunagi ei saaks, ma kogu aeg muretseks,  mis, kus nad on, mis nad teevad, millega nad tegelevad. Aga kuidas tööga on? Tööga on nõnda, et tegelikult on ju Tartu lähedal  ja kaasa on, meie elukorraldus on selline,  et tema sõidab iga päev linna, ta on õpetaja,  midagi pole teha, vaja vaja lastele asjad selgeks teha. Aga alati võib mõelda ka niipidi, et, et sa saad ise endale  tööd ja leiba pakkuda, et sa lihtsalt mõtle  selle peale kuidas oma elu nõnda korraldada,  et kas teha siis palga tööd kodust või, või mõelda mingi  päris selline oma asi välja, mis sulle tööd  ja leiba annab. Ja nende mõtetega sa ise oled nüüd, kui kaugele jõudnud? Ise oleme nii kaugele jõudnud, et ma ei saa päris öelda,  et leib tuleb lauale jaagu käsitöö talust aga rõõmustav on  näha seda, et asi sinnapoole nagu tundub,  minevat küll. Kuigi Inga on kodune, on ta päevad vägagi tihedad,  sest just tema on Jaago käsitöötalu hing. Käsitöötalu tähendab seda, et siin käivad iganädalaselt koos  käsitöö ja keraamikahuvilised, keda Inga juhendab. Inga ei õpeta traditsioonilist naiste näputööd,  vaid pigem midagi erilisemat, mille tarvis võib minna  kõiksugu tehismaterjale, haamrit või muid mehisemaid tööriistu. Täitsa hea näide ebatraditsioonilisest käsitööst on see asi ka,  mida me täna siin tegema hakkame? Ma annangi sulle kohe ülesande pihku, et joonista endale  ka siia kaks ühesuurust ketast. Hakkan tegema sellist helkurit, mis loodetavasti on hästi  kaitsemaagilise olemise ja tähendusega, sellepärast et me  teeme siia mitu. Mitu sellist vanarahva uskumuse järgi siis kaitsemaagilist  elementi juurde. Käsitöötaluga või sellega võib siis nagu elatist  ka teenida, ütleme maal. No minul endal on selline lootusrikas tunne,  et võib küll väga imetlen neid inimesi, kes,  kes elavad puhtalt sellest, et nad teevad midagi,  müüvad selle kellelegi maha ja vot siis tollega peavad toime tulema. Et minule tundub, et see võti on, on just nimelt selles,  et pakkuda väga erinevaid asju, nagu meil on,  eks ole, on õpitoad, on suvised laagrid,  meil on nüüd neli laagrit on aastas, kindlasti on suvelaager,  mis on selline pikem kaks-kolm päeva, jõulu eel,  kas on kaks päeva, sellel aastal oli näiteks üks päev,  aga huvi oli nii suur, et meil tuli ikkagi teha seda ühte  ja sama programmi siis mitmel päeval. Kevadlaager ja siis on veel erinevad sellised. Nii-öelda ekspromt või, või mingisugused teemapäevad,  pluss siis see regulaarne huvitegevus, et mulle tundub,  et, et kui niimoodi mitut asja teha, siis  siis on võimalik. Tegin sellele helkurile peale sellised. Rahvuslikud motiivid ka ja tegelikult enamus. Sellises rahvakunstis kasutatavatest mustritest olidki  ikkagi mingi tähendusega. Ja nüüd see muster on siis siia kirjaklambritega kinni  pandud ja mõlemad pooled. Ja kindluse mõttes panin ma kinni ja jah,  panime kaks ketast vastakuti niimoodi, et  siis paremad pooled on väljapoole pahemad,  pooled on seespool ja nüüd läheb meil siis suuremat sorti  mürgeldamiseks selles mõttes, et siia helkurile tuleb augud  sisse saada, kust siis see alus vilt ilusti välja paistab  ja värviliseks teeb selle asja. Ja selleks läheb meil vaja seda pakku haamrit,  küünla, küünalt või no põhimõtteliselt tahkunud küünla,  vaha ja auguraudu. Valmis no vot, järgmise riista annan sulle kätte. Oled tuttav sellega? Langja. Suure silmaga nõel ja nüüd lihtsalt ei olegi muud teha kui  kogu aeg nõela ühtepidi pistes. Teeme selle serva üle ilusa punasega. No vot ja nüüd on veel säärane lugu, et millegagi on vaja  see selkur sulle külge riputada. Et. Mõtlesin, et õpetan sulle näpunööri ka selgeks. See käib siis nõnda, et keerad silmuse siia sisse. Ja teed siia libiseva sõlme. Kui sa selle nüüd kokku tõmbad, siis see sõlm jookseb. Ja see libisev ots on see pikem ots. Nüüd panete omale näpu peale, pöidlaga hoian siit sõlmest kinni,  sõlm on näpu peal ja oma näppu kasutan ma nüüd heegelnõelana. Põhimõtteliselt panen siit august läbi. Ja tõmban siia. See ei ole väga oluline gi, kumba pidi see praegu jääb,  selle silmuse tõmban kinni. Pigem peab libisema. Nüüd on mu näpp siin sees, jällegi pistan oma näpu siit sisse. Ja selle tõmban kinni. Inga täiendab oma käsitööalaseid oskusi kaugõppes Räpina  aianduskoolis tekstiili eriala õppides. Ka Tairo pole vähem osavate kätega, tema kireks on ehitamine  ja seda sai oma kodu renoveerimisel päris kõvasti rakendada. Jah, sest enne, kui sisse kolisime, oli meil esimene nõue,  et oleks kaasaegse inimese kombel WC ja dusjurk. Et see oli esimene töö, mis me tegime. Ja siis edasi hakkas minema järjest niimoodi,  et akente vahetamine, põrandate vahetamine,  lagede vahetamine vana seintel olev kips maha alt tulid  välja väga ilusad. Palgid ilus telliskivi, sein, see reheahjutagune ja,  ja siis taastamine käiski kõik kohalikust materjalist,  et kuna siin on nii palju savi, siis meil on enamus ruume on  kaetud savikrohviga, et võtsime siinsamas savi  ja seesama läks ka seina. Noh, mul see ehituse huvi on päris päris suur olnud,  et ma mulle meeldib see oma kätega teha midagi. Kuna ma töötan õpetajana ta siis õpetajal on suvel pikem  puhkus ja, ja mulle meeldib väga siis oma kätega siin kodu  juures nikerdada ja. No nüüd me oleme jõudnud ühe, ühe uue ehitus juurde,  ehitustööd käib, kas juba on jäänud väheks pinda,  vaja vaja uut? Uhkemalt elajah, õige on, kuna naine on suur käsitööline,  siis tal on vaja eraldi käsitöömaja, et siia tuleb,  tuleb siis unnu valla selline käsitöökeskus,  kus saavad kõik rahvas, hinga juhendamisel hakata asju tegema. Et see praegu on jah, peab valmima järgmiseks aastaks  või ülejärgmiseks aastaks hiljemalt peaks ta olema valmis veel. See maja tuleb natuke teistsugune, kui ta enne oli. Mõõdud on samad, aga see materjal, mida me kasutame natuke teine,  kui siin enne oli maakivi see maakivi vundament  ja oli raske savi seinad, siis nüüd tuleb  ka saviseid, aga tuleb põhiseid. Eks sellest on ka siin see karkass valmis. Kevadel, kui ilmad lubavad, siis hakkame siin karkassi  täitma puhupakkide ja saviga. Ja tuleb peale klaastukatus, mis algselt laudaga oli. Et me oleme, taotleme ehitamisel liiderprojektist,  raha ja praegu tänu liiderrahadele, mida ehitame. Meie söögikohtades võib saada suurepärast Itaalia  või Hiina toitu, sushit või Gebaabi kuid samas hakkame  unustama meie oma ja algupärast toiduvalmistamise traditsiooni. Et seda ei juhtuks, otsustasid Peipsi veere inimesed Tartus  Antoniuse gildis käima panna kogukonna köögi Peipsi see on  eelkõige kala ja sibul ning kalaga tuleb hästi toime. Kasepää kalamees ja hobikokk. Tauno Laasik. Uhke purikas. No kus see uhke purk pärit on? See purikas ujus eile veel Peipsi järves ringi ja,  ja, ja siis sai ta järve pealt kinni püütud,  seekord ma püüdsin ta küll paberõngega. Aga, aga kalurid olid kalurid, oli ta võtnud just värskelt,  võrgust. Kui palju sellist ütleme nii suurt kala liigub  ja ütleme siis sinu, kui koka kätte jõuab? Väga palju selles mõttes, et, et haugil on tegelikult  selline Külalegend, või, või, või noh, mingil määral  ka põhjendatud, et, et suur kala on Suur kala on natuke tuim ja täna täna proovime seda teha  natuke niimoodi, et ta ei oleks nii tuim  ja ta on täiesti söödav ka suurena, et, et minu kätte jõuab  seda suurt kala tänu sellele nagu nagu rohkesti jah,  et inimesed ei julge seda suurt kala nagu ette võtta,  et et mis tast küll teha ja äkki on tuim  ja paha ja ei saa ja. No aga vaatame, kuidas ta seest seestpoolt välja näeb,  et kui, kui hea file ta meile annab. Proovime võtame siit filee ja võtame talt marja välja  ja proovime, proovime siis teha ka. Ka selle marja ära, mis on nagu praegu väga. Väga mõnus ja ja täiesti eraline, et temast saab väga hea  soolatud kalamarja. Et teeme selle fileetükkideks. Nii, paneme kergesse marinaadi, mis koosneb  siis petersellist sibulast. Sibul peab olema muidugi Peipsi äärest pärit,  loomulikult. Tillist sidrunimahlast ja rohelist piprast,  natuke soola ka. Ja siis jätame ta üks kolmeks neljaks tunniks sinna. Nagu marineeruma ja pärast seda kergelt paneerides muna  ja õhuga ja mitte üle küpsetades on, on ka selline suur avi  täiesti täiesti võrratu. Süüa. No hakkame pihta, sina, nii kaua siis ma ma siin proovin  natukene ja fileetükkideks ja sa võid siis sibulat hakkida,  et see on köögis alati siuke meeldiv töö  ja õnneks ajab Peipsi sibul nagu nutma ka. Et on siuke meele meeleolukas. Aga räägi sellest Peipsiääre kogukonna köögis täpselt mõte. Mis sellega siis nüüd ikkagi. Tahetakse nagu saavutada või kuidas need oma oma eesmärke  siis seda kala propageerida, muuhulgas nagu ellu viiakse? Põhimõtteliselt sai jah, nagu ma ütlesin,  see Peipsimaa kogukonna köök sai ellu kutsutud nagu nagu  punkt üks sellepärast et, et, et saaks need vanad head  retseptid nagu metsast välja. Ja inimestele nagu, nagu kättesaadavaks ka,  et saaks neid. Õppida nagu ise tegema. Siis punkt kaks on nagu see, et, Et just neid Peipsi-äärseid, turismiettevõtjaid  ja ja söögikohti Ka nagu natukene turgutada ja, ja, ja julgustada seda seda  kohalikku toorainet ja kohalikku kala kasutama,  et. Et, et oleks Peipsimaa piirkond selline Selline ka ka maitsva toidu. Piirkond, et siis me üritame siin Tartus tehtud. Õpiköögis maitseelamuste koda siis neid,  neid asju nagu inimestele õpetada ja, ja kutsuda siia erinevaid. Juhendajaid, kes, kes nagu midagi oskavad  ja õpetavad inimestele sealhulgas ka ka meile neid asju,  mis on, mis on nende nagu vakas, et. Et meil on siin noh, käivad ka professionaalid,  käivad ka täiesti lihtsad inimesed, käivad  ka kuulsused. No meil on nüüd hulk marja, kuidas seda tegema peaks,  et see maitsev tuleks. Nüüd räägimegi sellest, et see on tegelikult hästi imelihtne. Põhiliselt on see, et on teada paar lihtsat asja,  et vesi peab olema õige kuumusega, et need kired,  see, see, see, see liimaine ja, ja ka nakatunud marjaterad  sealt nagu välja tuleks. Ja, ja teine on see, et ta peab ta saama hästi puhtaks. Ja kui need kaks nõuet on nagu selged, siis tuleb see mari ime. Hea, et et see soolamine on, on hästi lihtne. Aga ma nüüd siis hakkangi sellega peale,  et paneme selle marja siia kaussi ja vot kallame talle  selle vee siia peale, mis on täpselt selline 60 pluss. 60 pluss kraadi. Et et, et kätt jõuaks nagu sees hoida, et ta kätt ei kõrvetaks,  aga samas on selline tunne, et no kohe kohe tahaks  selle käe nagu välja võtta. Ja siis võime abivahendiks võtta mikseri ja,  ja mikseriga seda asja siin natukene segada. Et siis siis jäävad need. Need kiled ja see sodi jäävad. Ja mikseri pulkade ümber. Seda protseduuri tuleb teha nüüd korduvalt  ja korduvalt ja korduvalt, seni kui see vesi on,  on nagu täiesti. Täiesti puhas, et tuleb see vesi jälle siin nagu ära kallata. Et me oleme seda marja siin seitse-kaheksa korda pesnud,  loputanud nüüd ta on puhas, nüüd ta on ilus. Nüüd kurname ta veest ära ole ena hea, hoia seda sõela. Ma sulle siit natukese kaupa kallan. Nii natuke raputavad seda vett nagu vähemaks  ja siis pane sinna ilusasse kollasesse kaussi  kus me ta siis nagu ära soolame. Nüüd me teeme selle marja soolamiseks, siis  siis sellise segu, kuhu paneme võrdses osas soola  ja suhkrut. Proovi enne kui ma panen, panen külmkappi ära,  et nüüd ta on juba sellise Ei olegi nii soolane, kui ma arvasin seda kuhja vaadates,  et tugev, soolane, paras nii, aga paneme ta  siis nüüd külmkappi seisma ja lähme edasi. Haugiga. Lähme edasi selle haugiga paneme selle hagi marinaadi sisse,  et et läheb nüüd suuremaks hakkimiseks, et hakime sibulat,  tilli, peterselli, pigistame sidrunist natuke mahla välja,  paneme rohelist, et pipart. Natuke õli ja siis paneme kogu selle marinaadi sinna need  osad sinna kala peale jätame ta üks kolmeks tunniks seisma ja,  ja siis praeme täiesti hea õrgutav haug. Mõne tunni möödudes paneeris Tauno Haugi tükke. Neid jahus ja munas ning küpsetas mõõdukal kuumusel. Tulemus oli tõepoolest võrratu. Eesti põllumajandusmuuseumis Ülenurme avati hiljuti uus puutööklass,  kus igaüks saab koolitustel, puutööd või restaureerimist proovida. Meie proovisime kätt mööbli restaureerimisel. Nüüd hakkame siis avama selle tooli konstrukt,  funktsiooni, et logisevad tapid tuleb kõik lahti võtta,  et hoiad sealt kahe käega seda õhus. Panen siia klotsi peale. Ja siis. Nii nii, siit tuli ilusti lahti, võtame lahtise detailid ära  ja need tuleb alati ära märkida. Siia tuleb panna peale teip ja kirjutada,  et see oli näiteks parempoolne sarje, parempoolne,  ülemine sarie. See on parempoolne alumine toolisarje. Niimoodi loksutades saame need kõik detailid kätte. Seljatugi On praegu päris heas korras, siin tuleb ainult  liimi panna vahele ja pitskruvidega need lahtised laastud  kinni liimida. Kui see töö on tehtud, siis me hakkame puhastama tappe. Tappe tuleb puhastada liivapaberiga näiteks number 100 liivapaberiga. Kui tapid on puhastatud, ilusti lihvitud,  siis tuleks üldiselt kogu tool ka ära pesta. Meil on selline spetsiaalne puidupesuvedelik. See on selline nagu vaht tuleb svammiga näiteks ilusti teete  vahuseks pigistajate üleliigse vee välja  ja siis selle sellise konkreetse, selle vahuga,  mis siia sisse jääb, sellega, nagu peseme kõik  selle puidu, puhta igasugusest tolmust ja kõigest muust mustusest,  mis siia on aja jooksul vahedesse kogunud. Nii, ja vahepeal kuivatame lapiga. Mingit täiesti tavalise. Kaltsuga kuivatame kohe ära ka. Ja nüüd on siis näha, siit tuleb välja, et siin on peal  mingi viimistluskiht. Tõenäoliselt on tegemist lakiga, siis laki,  sellise vana laki puhastamiseks kasutame näiteks piiritust  denatureeritud piiritust, mida saab osta ehituspoest  ja vatti. Siis võtame piirituse ja vati ja sulatame  selle laki lahti. Niimoodi hakkame seda puhastama ja sulatama. Ja kui nüüd oleme piiritusega kõik selle vana laki jäägid  siit pealt ja mustuse ära pesnud siis hakkame. Lihvima. Ja hiljem, et see oleks siledam tulemus,  siis läheb 180 või 240 lihvimisega võib siis täpselt  nii kaugele minna, kui endal, nagu hing rahule jääb,  selles suhtes, et kui on taotluslik see ese teha välimuselt  nagu täiesti uueks siis siis tuleb lihtsalt kauem lihvida. Aga kui see pole nii oluline, soovite, et siit jääksid  niisugused tumedamad väiksed mõlgid ja asjad näha,  et see on, see on hästi vana ja kasutatud,  siis, siis võib vähem lihvida. Viimistlustehnikaid on väga palju erinevaid,  et võib panna lakki, võib panna vaha. Meie kasutame siis vesipeitsi. See on selline, et poodides on ta müügil pulbrina  ja siis tuleb teda vees lahustada. Ja siis hakkate kõik detailid niimoodi eraldi. Leidsite, valiti sealt endale sobiva tooni sealt poest. Üldiselt on hea, kui kasutate võimalikult originaali  lähedast tooni peitsite ära ja jätate kuivama. Ja nüüd ootame, kui ta on täielikult ära kuivanud. Kuivamist saab kiirendada ka kuuma puhuriga. Lihtsalt. Kuivatades, kui oleme kuuma puhuriga ühe korra ta ära  kuivatanud ja esimene peitsikiht on peal,  siis võiksime teha ühe vahelihvi, et sellesama peenikese  liivapaberiga 180 või 240 enesega õrnalt niimoodi hästi  õrnalt lihvime selle pinna tuhmiks. Natukene aega laseb ta imenduda puidu sisse,  et siin ei tekiks selliseid voolamisi, et siin on nagu  Peipsi tekib siia hästi palju voolab siia keskele kokku,  et siis tuleb pintsliga veel üle vähemaks tõmmata. Jah. Nii ja siis kuuma puhuriga. Jälle ära kuivatada ja viimistluseks võiks kasutada,  võib kasutada mesilasvaha. Teine asi, mis on vajalik, on villane lapp. Villane villal on niisugune hea omadus, et vahaga koostaja  nagu poleerib puitu. Et siis teeme selle, võtame siit nüüd seda vaha niimoodi  natukene tõmbame. Ja siis hakkame peale hõõruma võib panna veel ühe kihi,  kui ta hästi sisse imandub, imendub siis. Võib panna lausa nagu paksema kihi siia peale. No kui mul on need soovitud vahakihid tal siia peale kandnud  kas siis ongi lõpp ja, ja valmis, nüüd. Ei, kui me oleme nüüd selle kõik detailid niimoodi  korrektselt ära viimistlenud, tapid ära puhastanud,  tapipesad ära puhastanud, siis me hakkame,  peame selle tooli kokku ka liimima, siis me kasutame sellist  VAliimi ja pintslit, paneme kõik tapipesad kõigepealt  liimiga kokku ja siis ka tapikeeled. Kõik tuleb ilusti siit pintsliga niimoodi liimitada. Ja siis me paneme tooli õiges järjekorras,  täpselt niimoodi, nagu me nendele detailidele peale märkisime. Paneme ta kokku ja pitskruvidega tõmbame kokku. Pitskruvid peavad siis kindlasti olemas olema,  et ei saa seda. Millegi muuga nagu asendada seda tegevust liim kuivab umbes  20 minutit, aga hea on, kui ta on teil kuskil pool päeva  või terve päeva on ilusti pressi all, et  siis on kindel, et kõik on ilusti ära kuivanud  ja võib lahti võtta tooli pits kruvide alt. Käes on märtsi keskpaik ja aeg on mõelda köögiviljanduse peale. Oleme siin Räpina aianduskoolis külas Tiina Baasikul,  kes tutvustab meile seemneid. Millist valikut teha? Kui märtsi keskpaik on käes, siis võiks külvata. Minu käes on siin kolm erinevat seemet, üks on porulauk. Juur, Seller ja varemler ja meie koolis oleme tegelikult  alustanud juba selle külviga, nii et meil on näha siin kaks kassetti. Et siin on siis sellerid ja siin edasi on porrulauk  ja miks nendest on mõistlik rääkida, sellepärast et sageli  eksitakse selle vastu, et seller külvatakse  ja kaetakse väga tiheda kasvu substraadiga  või kattematerjaliga aga sellel on valgusidane  ja seeme ja mida vähem me kattematerjali peale paneme,  seda parema tulemuse me saame, et siin on väga hästi näha,  read on sirged, taimed on veel väga väikesed,  sest esimese pärislehe arenemiseks kulub paar nädalat aega  ja nagu nagu siit on näha, et natukene on katteks liiva  peale pandud ja see on väga hästi oma eesmärgi täitnud. Nii siis porrulaugu puhul peab alati vaatama seda,  et seda kattematerjali oleks piisavalt. Et siin on hästi näha, et ühtegi seemnekest pole siia  idulehe otsa jäänud, et kui see jääb otsa,  siis see ei ole väga hea. Nii et need on kaks köögivilja, millel on täiesti erinev  tehnoloogia istikute ettekasvatamisel. Kas on õige aeg siis nüüd ka kurke hakata ette kasvatama? Ja kui meil on olemas soe kasvuhoone, siis me võiksime  alustada juba ka kurgitaimede ettekasvatamisega  ja ma soovitaksin osta poest kookos sellised suuremad  tabletid ja siis umbes kolm minutit kulub aega. Kui see veevannis, siis saavutab oma sellise paraja kõrguse  ja siia, paneme siis kurgi seemne sisse,  aga me teeme seda alati nii, et me paneme  selle seemne pikali, me ei torkab teda selle substraadi  sisse ja siin nüüd võib siis kahel erineval viisil,  et võib lihtsalt liiva natuke peale panna  või ilma. Ja, ja minu käes on siis üks uus kurgi sort,  mille nimi on siis rassiBor F1 ja avastasin ma,  et, et siia on kirjutatud Gornison Gornissoni taolised  kurgid on väga head, neid on hästi hea sisse teha. Et mulle endale ka meeldivad mitte siledakoorelised kurgid,  vaid just marineerimiseks ja soolamiseks. Sellised nässu. Aga miks kurgil on vaja sellist, ütleme privaatset suurt? Substraati, et miks sellist väiksesse kassette hästi palju  või panna neid? Et kurgil on tegelikult loomu poolest üsna nõrk juurestik  ja väga hea on, kui me kasvatame teda ühes kasvukohas,  et kas me siis teeme külvipotti või kasutame sellist  kookosturba briketti ja sellega ongi mõistlik juba  siis kas me istutame kasvuhoonesse selle kurgi  või istutame avamaale, et vahet ei ole, et me ei pea teda  nagu enam ümber istutama? Milliseid arbuusi sorte soovitate? Algajale soovitaksin tavalist sugar beebit,  et see ei ole mind kunagi saagita jätnud,  teda on lihtne kasvatada, ta on hea heade maitseomadustega  ja olen alati soovitanud, et alustada tuleks alati teed  lihtsamatest asjadest. Aga kui juba pisut rohkem kogemusi on, siis on siin üks  kollane sort anosik väga maitsev, väga hea. Ja ta kahjuks ei ole küll väga suure saagiga,  aga kas peabki alati suur saak olema kollane,  kollane, täiesti kollase sisuga. Nii, siis on siin väga mitmesuguseid erinevaid,  aga üks on siin Saharnõi Malõš, et selle kohta ma oskan nüüd  siis ka öelda seda, et alustan selle kasvatamist,  aga ma jälgin siit tagant alati seda, et milline on see kasvukoht,  kus ma seda arbuusi võin kasvatada. Mina ei ole kasvuhoones kasvataja, ma kasvatanud peenra peal  musta kile, multši ja kattelooriga ja et  selle vastu nagu eksitakse kõige rohkem,  et ei sobi meile need sordid, mis on reeglipäraselt ainult  katud mik kalal või kasvuhoones kasvatamiseks. Kui rikas on Meloni sortide valik? Päris suur on Meloni sortide valik, aga ega neid sorte  polegi nii lihtne valida, mina olen avastanud,  et üks sort ananass on päris huvitav, siis Antali. Ja loomulikult neid nimetusi tuleb pidevalt juurde,  nii et seal tuleb ka vaadata seda, et milline see kasvukoht  peaks olema, et kas me kasvatame teda avamaal  või me kasvatame teda katmikalal, minu käes on nüüd kaks  taime ettekasvatamiseks sobivat poti. Et selles suuremas potis ma kasvatas sin arbuusi taimed ette  ja väiksemas melonitaimed. Ja et olen loobunud nendest ümmargustest pottidest,  et kandilised potid meeldivad mulle natukene rohkem. Ja kui see, kui see põhjus või et siin on kasvusubstraadi  ehk turbakulu natukene väiksem ja mulle tundub,  et kuidagi taimed nagu juured kasvavad kiiremini  ja arenevad paremini, et et väga tähtis on see,  et, et see taim tuleks väga hästi siit potist välja,  see tähendab seda, et siia on korralik juuremass kasvanud  ja kui ma keeran selle taime teisipidi, siis ma saangi  selle taime siit kätte. Järgmises saates setu naised kõnelevad, mis on paastumine  ja kuidas teha paastutoitu. Ja saadame õunapuud juuksurisse. Nagu nägite, on meie inimestel ideid ja tegutsemislusti küllaga. Loodame, et saite mõnegi uue idee kodus edasi tegutsemiseks. Kohtume jälle järgmisel laupäeval. Sõida maale.
