Tere päevast Kas metsas on praegu juba kõige ilusam aeg? Jah, ma võin öelda küll May 60 lemmiku alati olnud just sellepärast,
et ta on hästi erk, hästi sihuke ere õrnroheline,
et loodus pole veel nii lopsakas jagada,
on näha, et ta on sihuke, hakkab tärkama. Koroona ajal me avastasime äkki, kui ilusad on meie metsad,
meie rabad ja ei ole ju ka mingi suur saladus.
RMK on hästi palju oma metsa radadesse investeerinud,
inimesi metsa kutsunud ja nüüd maikuus teil on 62 matkarada,
kuhu siis tasuks minna askeldama.
Kas te olete seda ka enda jaoks mõelnud,
et milline see inimene võiks olla, kes metsa tuleb? Ja mõned kriteeriumid küll on, no loomulikult ma ei saa öelda,
et meil meil ju sellise inimesed rohkem kui teised,
aga see inimene võiks loodus natukene puhtust hoida,
ehk siis inimene, kes ei too loodusesse prügi,
ei pane metsa põlema ja ühesõnaga käitub korralikult,
ei laamendab, ei lõhu, ei karju, mis peaksid olema
matkakotis kaasas, see sõltub päris mitmest asjaolust,
esiteks loomulikult see, kui pikaks matkaks ette valmistatakse. No üldiselt sihuke keskmine matk on umbes ühepäevane
võib-olla isegi niimoodi viie-kuuetunnine,
see oleneb ka sellest, kui väike on selle pere
pisiperematkakotis võiks olla olemas kindlasti sööki-jooki,
niiet jätkus terveks päevaks.
See on esmajoones kõige olulisem.
Teiseks võiks olla ilmastikule vastavad riided,
kui väljas sajab vihma, siis ilmselgelt võiks olla
vihmariideid kaaskas vihmakeep või vihmajope. Kui minnakse lihtsale rajale, kus on kõva pind
ehk kruusatee või laudtee siis ei ole, ka,
võib panna tavalised tossud, kui minnakse ikkagi natukene
raskemal rajal sügavale metsa sisse või soovisuseks jalga panna,
matkasaapad kõigil kaasas võiks olla mobiiltelefon igaks juhuks. Plaastrid, kui kannad ära hõõrub.
Ja, ja vett kindlasti, mida te ka mainisite,
veepudel ikkagi igalühel kaasas.
Nonii, oletame, läksime perega metsa või sõpradega metsa,
seal on veel RMK lõkkeplats, mis on varustatud isegi
väikeste puudega, et ainult ole hea tee ilusas
ja õiges kohas lõket.
Mina seal lõkke tegemise keeld on, seda praegu vist veel ei ole. Hetkel ei ole lõkke tegemise keeld tuleb siis,
kui pinnas on väga-väga kuiv ja väga tuleohtlik.
Ja sellest teavitatakse matkajaid kindlasti lõkkeplatsidel,
et silt on väljas.
Hetkel lõkkadeemise keeld. Aga kui ma seda lõket teen, igapäevaselt ma seda tuld ei süüta.
Mida ma silmas pean pidama, et väga suureks juhadeda,
et ta järelevalveta ei jää? Just silmas tuleb pidada esiteks seda, et mille jaoks lõket tehakse.
Et kui lõket tehakse toiduvalmistamise enese soojendamiseks,
siis tõesti pole vaja väga suureks ajada,
peab olema nii, et jätkub ainus kooriku lõket mis mulle pähe tuleb,
mille, mille võiks väga suur olla siis, kui ollakse
väga-väga kõvasti hädas ja pette märku andma kellelegi.
Ja seda Eestis vast juhtub väga-väga harva.
Et lõkkepuid tasub kasutada mõistlikult,
teistele jätkuks. Vaatame, et õhtu on ilus lõke, muudkui põleb,
küll on tore olla.
Otsustame jääda ööseks.
Võin ma seal RMK lõkkeplatsi juures siis ennast tõlkidega? Jah, või pean ma seda kuskil kooskõlastama,
RMK lõkkeplatsidel seda kooskõlastama ei pea,
välja arvatud juhul, kui teid on väga palju.
Kui inimesi rohkem kui 50, siis peaks ennast kooskõlastama küll,
eriti kui lõkkeplats asub kaitsealal ja ka muidu võiks meile
öelduga inimesi väga palju, siis me teame,
et tuleb palju prügi tuleb koristada hiljem. Pärast aastaid rääkimiste teavitustööd, kas ikka jäetakse? Jäetakse küll, aga küsimus on selles, kes jätab matkajad
Valdot enam ei jäta.
Matkad, pigem teevad metsa puhtamaks, et ma olen nii palju
ise ka näinud seda ise ka teinud seda, et kui me leiame
metsas matkarjäärs prügi ja mis on, mahub mulle
taskumõtlemise kaasa ja viskan järgmise kohal maha. Prügikasti või tahtsid öelda aga, aga kestavad prügi vets Ma olen.
Marko kohad on ehitusprügi päris palju metsas
ja autorehve ja vana mööblit, mida üritas kuhugi ära sokutada.
Niimoodi. Jah, kohe sihilikult tehtud.
Olgu, aga metsa juurde tuleme, teie olete matkajuht.
Millised need teie grupid on? Ma natukene parandan, palun.
Ma ei ole nimelt otseselt matkajuht, aga ma olen
loodusradade spetsialist, ehk siis minu eesmärk on rõduga teha.
Jah, ma juhin matku ka.
Igasuguseid inimesi on noh, valdavalt ikkagi on inimesi,
kes on huvitatud.
Harva tuleb inimesi metsa üldse loodus ei huvita. Kui matkale minnakse, siis lepitakse veel enne matkarajale
astumist üle, et vot me läheme nii kaugele,
meil kestab see nii kaua.
Kas selline ohutus on ka matkajuhile oluline? Ja kindlasti, et enne matkame, loomulikult räägime läbi,
mis meid ees ootab, millised on reeglid,
mida tohib ja mida ei tohi teha.
Kui kellelgi on vaja ära minna, mida me siis teeme
või kui kellegagi midagi juhtub ja see on väga-väga oluline.
Tegelikult ma ei saa ju minna metsa, inimene siin ära kaotada.
Semine vastutusel. Me teame, laudteed on, siis on, ma ei oska neid nimetada,
sellised mätas rajad või pinnus.
Just, mis need kõige-kõige populaarsemad on? Kõige populaarsemad üldiselt on külastajate arvu poolest on
meil laudrajad ja ka pargiteed.
Mis juhtus siin koroonapandeemia alguses oligi see,
et üks väga hästi ligipääsetava rada otse Tallinn-Peterburi
maantee ääres on Viru raba matkarada, mis on praktiliselt
üleni laudtee ja seal oli lausa järjekord.
Rada oli nii täis, et inimesed kulgesid ühes pikas-pikas
rivis midagi täiesti enneolematut Eestis. Ja ka teised kohad, kus on laudteed, sest laudteed
tavaliselt viivad kohtadesse, kuhu muidu naljalt ei satu
ja mis on väga vaatamisväärsed. Mis linnud siis praegu on, kõik nad süüdistavad. No need, kes siristavad valdavalt on värvulised,
igasugused ööbiku veel ei ole.
Lõuna-Eestis on kägu, Põhja-Eestis veel ei ole
või ehk siis veel ei ole, mina ei ole vähemalt kuulnud,
aga võib-olla homme juba on.
Aa, te küsisite enne ka, et mis seisukorras määrajad on
igasuguses valdavalt me üritame need siin kevadhooajal enne
põhimatkahooaja alguses kõikiga üle kõpitseda talvel juhtub
seda lume raskuse all näiteks kukkuvad puud ette,
tähistus kaob ära näiteks selle tõttu, et täispuu peal muud
enam ei ole. Ja me üritame kogu aeg seda jooksvalt hoida,
hoida korras, ehk siis praegusel hetkel tõenäoliselt kevadel
on kõige paremas korras. Nii et RMK matkarajad on sellised, kõige paremad,
kõige turvalisemad inimesele, kes metsaga väga suure
sinasõpruse peale ei ole. No eks see oleneb rajast, meil on mõned rajal,
mis on väga-väga kaugetest ja üsna üsna ekstreemsetes kohtades,
kus tähisus otseselt polegi, peadki ise oma GPSiga minema,
mis ongi mõeldud inimesele, kes on natukene kõrgemal levelil. Mis on teie enda kogemused, mis loomi te olete sellel
kevadel näinud? Sel kevadel rebast oled näinud.
Mõned jänesed on läbi hüpanud tee pealt metskitsi,
hirvi, ühte põtra ja muudest loomadest, siin konn
ja ohtralt loomulikult neid on kõik kohad täis praegu
ja ja ühte nastikut ka. Aga kui matkaraja peal äkkima kohta on metslooma,
mis ma siis tegema? Sõltubilist loomade kohtate valdavalt ei pea mitte midagi tegema,
sest loom tajub teie kohalolekut oluliselt varem kui teie tavaliselt.
Kui te pole just noor ja rumal, kui te teete häälse,
tõenäoselt läheb juba minema mõned ohtlikumad juhud,
tõesti on see, kui kohtute emakarupojad lähedal
või samamoodi metssiga, ehkki see mees, kellel on põrsad.
Et nemad võivad lihtsalt inimesi eemale ajamiseks inimest rünnata,
tavaliselt petterünnakuid ehk nad ei karga kallale
eesmärgiga inimesi ära süüa, vaid lihtsalt kasutavad natuke
just ja kõige targem siis loomulikult minema minna nii
kiiresti kui võimalik. Aga räägitakse ka Ilveseid on palju metsas. Ilvesed on meil mõni aasta väga palju, mõni aasta mõnevõrra vähem,
jällegi, aga Ilves meil on.
Aga kui te näete ilvest jumala eest, võtke,
tehke pilti, sest teist korda seda võimalust ei lähe.
Lugu ja ilvest leidev kaugelt juba, kui tema ei taha.
Teda, näete Sistide kaid, näe. Neid radu on tõesti palju, teil tuleb karata sõit emadepäeval.
Kas need matkamised vajavad ka mingit eelregistreerimist? Ja oleks hea, kui inimesi ikkagi reis reedeks ennast,
sest vastasel korral võib juhtuda see, et ühele matkale
registreerunud 500 inimest ja siis matkajuht ei,
ei ole võimeline kogu seda seltskonda teenindama. Ikkagi RMK kaudu tuleb ennast üles anda. Ja kirja panna peaks ikkagi, kõik on tasuta,
loomulikult. Mis teeb metsas käimine inimesega, mis teie arvate? Üks asi, mille pärast mulle väga see metsas käimine meeldib
ja mille pärast ma arvan, et see on näiteks looduskaitse
seisukohalt hästi hästi, hästi oluline on see,
et mis mõtet on looduskaitse all siis, kui inimene loodust
ei hinda või ta ei suuda seda väärtustada.
Et miks peaks inimene kaitsma midagi sellist,
mis, millega ta puudub, igasugune side, see jääb kaugeks
ja võõraks ja siis siis ongi väga lihtne viia prügi metsa
või mida rohkem inimene looduse suhtes tuleb,
mida rohkem ta on sellega sina peale seda rohkem seda ka väärtustab. Noh, see kõlab küll natukene paradoksaalselt,
aga mida rohkem inimene metsas matkamas käib,
seda paremas seisukorras on meie loodus.
Ja teiseks, mida ta inimesega teeb, mõtleksid Teebdo normaalsemaks.
Ehk siis meie oleme ju tegelikult liigina ise metsast pärit
või noh, vabas looduses pärit ja see keskkond,
mis meie ümber siin praegu on siit aknast näha kas
või kiviseinad, kõrged hooned, et see ei ole meie loomulik elukeskkond. Kui paljud meie ühiskonnas praegu vaimse probleeme siin on depressiooni,
ärevushäireid, kõik need, et kui natukeseks mine tagasi
sellesse keskkonda, milles meie liik on üles kasvanud siis
ma ütleks, et ta tõesti toob tagasi selle stabiilsuse,
normaalsuse tunde. Öelge lõpetuseks, kuhu matkarajale te kindlasti sellel
kevadel soovitate minna? No esiteks peaks vaatama seda, mis teid ennast huvitab seal,
et kui mõnel inimesel näiteks on väga tugev vastumeelsus
lindude vastu, siis ilmselgelt linnuvaatlusretkele teda ei
ole asja. Ja teiseks ka see, et kuhu on lihtsam ligi pääseda,
kui näiteks Tallinnas siis on tolle Aegviidu piirkond väga ilus,
ligipääsetav rongiga või bussiga.
Noh, loomulikult inimene võib minna ka Lõuna-Eestisse,
aga seal toimub Oulus vähem matku teha. Ehk siis kui teie Aegviidu kandis matkas,
siis ta ju viiele matkale minna.
Kui Võru kandis matku, siis ta noh, võib-olla viiele jõuas
võtab päris pika aja sinna sõitmine, tagasitulek Võru
inimene võiks loomulikult minna enda linna lähedale lihtsalt selleks,
et saaks rohkem nautida seda.
Aga mida ma isiklikult ütlen seda, et mina enda matka
ja karjääri alustasin Aegviidu radadel just sellepärast,
et ta on väga ligipääsetav ja seal on väga ilus rajad
ja ja Eesti on ka, ma ütlen ausalt, üks üks
maailmaturvalisus on matkapiirkond ja ma ei kujuta ette,
mida siin väga ekstreemselt juhtuda inimesega saaks. Kui ta on täie tervisemõistuse juures.
Aga siis kohtume metsas, mingi päev kohtame.
