Ainus koht Ida-Virumaal, mis üleujutuste riskipiirkonnana
arvele võeti, on Narva jõesoo.
Tugeva läänetuule või tormiga võib merevesi Narva lahes
kerkida ning kaldapealset tänavad uputada.
Lisaks kimbutab veetõus ka pikki jões uued kolgevaid tänavaid.
Kliimaministeeriumi veeosakonna nõunik Agne Aruväli kinnitab,
et üleujutuste mõjude vähendamisega hakatakse tegelema
ning riskipiirkondade omavalitsused võivad riigi abile loota. Kui me need meetmed määrame, siis võib näiteks meetmeks
kaaluda ka kaldakaitsetammi, mis kaitseb sellest,
et vesi ehitisteni jõuaks.
Ja täna on võimalik kõikidel riskipiirkondade kohalikel
omavalitsustel taotleda keskkonnainvesteeringute keskuse
kaudu Euroopa regionaalarengu fondi rahasid üleujutuste
mõjude vähendamiseks.
Kindlasti sellel on ka sellist praktilist poolt. Konkreetsed maandamiskavad valmivad koostöös omavalitsustega
27.-ks aastaks.
Narva-Jõesuust rääkides võiks Agne aruvälja sõnul kõne alla
tulla piki randa kulgeva kalda tänavakergitamine
ja sellest kaitsetammi tekitamine.
Narva-Jõesuu linnapea Maksim linn hindab kuurortlinna
sattumist üleujutuste riskipiirkonda positiivse uudisena. No kui nii võtta, siis loomulikult, sest olgem ausad,
kui seni ei olnud midagi toetatud ja ei olnud isegi sellele
tähelepanu pööratud, siis nüüd kui see on juba ametlikult
nii-öelda kinnitatud ja lisaks sellele tuleb ka võib-olla
täiendav finantseerimine, siis loomulikult meie jaoks on
positiivne uudis. Kalda tänava kergitamisele Honga Narva-Jõesuus mõeldud,
kuid suuremaid lootusi pannakse Narva jõe mooli taastamisele,
mille ehituseks on osa raha juba leitud ja ehitushange lõpusirgel.
Kliimaministeeriumi veeosakonna nõuniku Agne Aruvälja sõnul
lisakohustusi riskipiirkonnas elavatele majaomanikele ei teki.
Küll aga peab omavalitsus planeerimisel üleujutustega arvestama.
Agne Aruväli. Kui ehitatakse uusi ehitisi sinna, et siis arvestada selle
ülalt sohukat, ehitada see esimene korrus näiteks kõrgemale,
kui üldse keelata teatud kohtades ehitamine läbi,
planeerimison see kohalik omavalitsus suunata. Eestis tekib igal aastal sademete põhjustatud üleujutusi.
Suuremad mere ja jõe üleujutused toimuvad umbes paarikümne
aasta tagant, kuid kliima soojenemise tõttu võivad need sageneda.
Viimane üleujutus, mis ka eramutele liiga tegi,
toimus Narva-Jõesuus kümmekond aastat tagasi Uudistele Jüri Nikolajev.
Narva.
