Minu ees on Rudolf Tamm, mees, kes läks äsja mööda oma 81  aastasest elupostist, nii et esitami talle küsimuse,  kuidas on linnud siin Jõgevamail olnud ja kas on nende  lindudega mingi muutus toimunud just inimese  ja linnu vahel. Seni on pardid näiteks sinikael pardid, need on hübriidid siin,  need on aasta-aastalt ikka arv suurenenud  ja möödunud aastal oli neid kõige rohkem umbes 600 ümber. Aga tänavu on neid veidi vähem, vast umbes 300 kuni 400 ja. Nad on algul olid nad õige julged, tulid mulle vastu kohe  kaldale ja tee peale ja ka neid siin vahetevahel püüti. Ja siis nad läksid araks, tähtis on partidele just toit,  mene sest jõgi külma külma ilmaga küllalt laialt kokku kinni  ja siis neil on toidupuudus. Aga kui nad ikka hästi söödetud on, siis elavad nad üle kõik külmalt,  meie anname neile siin varume juba sügisel vilja puhastamise jäätmeid,  seal on terisees ja neid on meil varutud üsna palju  ja neid praegu tuuakse neile siia iga päev. Aga partide kõrval kasutavad seda ka varesed  ja hakid ja tuvid ja varblased. Need on ka siin hoolega platsis. Minule jääb meelde üks selline moment eelmisest talvest,  kui olin väikse tütrega siinsamas Pedja jõe haru juures  ja nägin ühte meest õiendamas toitmas parte nagu hea toiming,  aga nägin ka partei, et äreval siis järsku märkasin mehe  juurest minema pinningu ketast ja nööri. Üks leivatükk sisaldas endas konksu konksu pardile. Kas ka seekord lõi välja suur kirg saada talvekülmas? Üks värske praad? No need ei hooli üldse partidest, need aga kuidas saaksid  need kätte muud midagi. Siin olid varemalt ka paar luike, peatusid siin,  aga need tuldi ka ükskord ja löödi vigaseks.
