Igal hommikul kell kaheksa hiivab veealuste tiibadega  reisilaev rakett Tartu ankru ja alustab teekonda Peipsi  järve suunas. Ei ole kerge, ligi 60 kilomeetrise tunnikiirusega lausa õhus  liuglevat laeva kitsukesel ja käärulisel Emajõel vaos hoida. Kuid Jõesadama. Kapten, mehaanik, ordeni austuse, märk, kavaler,  Valter Ojamäe tuleb sellega lausa kadestamisväärselt toime. Kui palju aastaid siis olete siin Emajõge pidi sõitnud? Juba 32. navigatsioonihooaeg algas sel kevadel  ja selle laeva peal ja 15. raketi peal juba. Kui alustasime, siis kellena raketi peal kohe,  kapten mehaanikuna? Ei, aga 32 aastat tagasi 32 aastat tagasi tuli alustada  alguses ikka madrusena ja mida vedasite. Vedasime palgiparvi Peipsi pealt Tartusse. Kuidas nüüd on, kas meeldib rohkem sõita näiteks järve peal  Peipsi järve peal või siin jõe peal? No omajagu huvitav, mõne mõlemad Peipsi peal on muidu ilus  ja rahulikum sõit, aga jõgi ei ole jälle  ka kunagi igav ja. Aga nagu vaheldust, kas niisugune kiire sõit  ja suured lained Ema ja kallastele paha ka teevad? Selle laeva laineid ei tee, tema jookseb ikka suurem osa  õhus ja lainetus on tal võrdlemisi väike. Vaevalt kolm ja pool tundi sõitu ning 180 kilomeetrit on  märkamatult kaetud. Selja taha on jäänud Praaga, Piirissaare  ja Samolva ning juba paistavadki Pihkva iidsed tornid. Pihkva on üks vanimaid vene linnu. Siin on palju ajaloo vaatamisväärsusi. Esmakordselt räägitakse Pihkvast ajalooürikutes 903. aastal. Linna vanimaks osaks on 13.-st sajandist pärit kivimüüriga  ümbritsetud Kreml. Keskajal kujutas Pihkva endast tähtsat käsitöö,  kaubanduse ja kultuurikeskust. Siin on, mida vaadata, kuhu suvine reisisiht seada. Jõesadama ekspluatatsiooniosakonna juhataja Sergei otsar,  kuhu teie laevadega siis sõita saab? Lisaks Pihkvale veel? Lisaks Pihkvale reisilaevad liiguvad Võrtsjärvele liiguvad  Peipsi põhjaranniku suunas. Värskas väga ilusas kohas, mis asub Pihkva järve kaldal. Narva jõel liiguvad ka meie reisilaevad,  need on siis ekskursioonid või liinid. Põhiliselt on ekskursioonidel kõige rohkem marsruute,  põhiliini on aga meil neli tükki kõigest  ja need on Tartu Pihkva, Narva lantsi, Narva-Vask-Narva  ja siin linna siseliin. Kui suur aga üldse Emajõe laevastik on, siis? Emajõe laevastik koosneb kahest põhiosast,  üks on siis reisilaevastik ja teine on kaubalaevastik. Reisilaevade hulka kuuluvad seitse laeva,  nendest neli kiirlaevad, millega reisijad sooritavad reisi  Pihkva suunas. Eriti. Ja kaubalaevastik on ligi paarkümmend alust,  mis veavad põhiliselt liiva ehitusmaterjale Peipsi järvelt,  Tartu linna elanikkonnale ja Lõuna-Eesti ettevõtetele  asutustele lisaks sellele, et vead Te ka ise ehitajate laevasid. Jah, ka see on meie kohustus, eks, sest Peipsi järv ei oma. Sidet teiste laevatatavate süsteemidega ja meie ei saa alati  kasutada laevaehitust, mis liidus arenenud  ja kust laevu tavaliselt jõelaevnikud saavad. Sellepärast võtame ise. Praegu on meil kuues kaubalaev, täna aasta õieti möödunud  aasta sügisel valmis saanud ja täna aasta esimest  navigatsiooni sõidab.
