Põllumajandusdoktor Rihard Kalmetil on täna juubel 70. sünnipäev. Õnnitleme. Kuidas siis see juhtus, et 40 aastane mees,  kes pidas pedagoogi ametit, otsustas äkki teaduse kasuks  ja läks tööle laborandina? Noh, eks see tuli ikka sellest, et see põllumehe veri hakkas  veel välja lööma. Sellepärast et minu isa oli ka põllumees  ja ja siis peale sõjam. Ma mõtlesin, et võib-olla suudan põllumajandusele kasulikum  olla kui pedagoogina. Kuuekümnendatel aastatel jõudsite nii kaugele,  et lõpetasid Eesti põllumajandusakadeemia. Siis tuli põllumajandusteaduste kandidaadi kraad  ja doktoritöö kaitsmine. Teie elutööks on olnud mikroväetiste uurimine. Tavaliselt põllumees nagu arvestab ikka fosforgaali lämmastikuga,  aga nüüd siis tuleb välja, et mikroväetis on  ka ikkagi saagikuse suurendamisel väga tähtis tegur? Jah, on küll. Meie väga palju aastased, katsed on näidanud,  et mikroväetistega võib tõesti väga palju tõsta  nii põllumajanduse kultuuride saagikust kui  ka nende kvaliteeti ja eriti on meie oludes väga  perspektiivseks osutunud vaskväetiste kasutamine  rühvelkultuuride juures kahtlematult ka poorväetise  ja heinkultuuride juures. Nii poor, vask kui ka molupteenväetis. Üldiselt on teada, et mineraalväetisi pahatihti ei jätku  nii palju kui vaja. Kuidas nüüd mikroväetistega lood on? Jah, kahjuks on mikroskoopil. Halvem sellepärast neid jätkub viimasel ajal väga vähe. Ja neid me oleme kasutanud seniajani. Ebaotstarbekohaselt. Et mikroväetiste kulu Vähendada selleks peaksime tootma rikastatud põhiväetisi,  kus oleks mikroväetiste protsent väga väike,  kuid selle juures oleks nad taimedele väga hästi omastatavad. Veel kord, suur tänu ja palju õnne sünnipäeva.
