Teil on vist selle saare teed ja rajad risti  ja põiki läbi käidud. Ega jah, tõesti see saar nii suur pole. Siin jõuab ikka kuue aasta jooksul tõesti otsast otsani ja,  ja risti-rästi kõik rajad läbi astuda. Vaieldamatult on saar tegelikult looduslikult väga ilus. Ta on küll väike, aga siin näeb väga mitmekesist loodust. On sügavat tihedat männimetsa, on kadakasi,  paljandeid, on paest, mere kallast, on liiva,  randa, on madalat soistala. Ühe väikese saare peale on loodus kokku toonud väga palju  eri vorme. Aga muidugi inimesele siin tegelikult võib-olla  meeldib üle kõige see rahu ja vaikus, mida siiski enam  Eestimaal mujal hästi ei leia. Kas te olete siin saarel ringi käies märganud  ka midagi niisugust, mis võib-olla riikliku looduskaitseala  nõuetega kokku ei käi? Looduskaitse küsimustes oleme meie muidugi tegelikult  võhikud aga nii võhikulegi hakkab silma üpris üllatav asjaolu,  et siin saarel hulgub ringi üks üks võimas pullikari. Ja, ja see on nii umbes sajapealine. Muidugi saame aru, et, et kolhoosil on see hästi mugav soo  võimalus oma loomi vabalt karjatada. Aga teisest küljest, kui kõik need pullid tambivad läbi need  mereäärsed rohuheinamaad võib ette kujutada,  kui palju see häirib tegelikult lindude pesitsemist. Kevadel.
