Kõne alla tuleb nüüd regilauluansambel ammukeri album,
siiruviiruline stuudios on külas Tammeugu Marii
ehk Mari Lepik kes on MTÜ Sõrvemaa pärimuse seltsi
ja selle plaadiprojekti eestvedaja.
Tervist, tere.
Kuidas elu läheb Ansekülas Sõrve maal?
Kenasti. Meitern Sõrves ja otse kenasti, ilmad on kenad ning,
aga meie tegemisi on võimalik otse vikerraadiost kuulata murdeuudistes,
et üle kolme nädala.
Me teeme ühe saate ka sinna ning meid võrgulehelt Sõrvemaa
punkti saab seda ikka vaata jälle, mis me,
mis me teinud oleme.
Nii, aga sul oli asja siis Tartusse, mida sa teed Sõrves
ja mida sa seid Tartus? No ma olen sündinud surulane, mitte pere on olnud üheksa,
10 põlve, sealsamas külas, kus me praegu olemegi,
et aga õppinud olen ma Tartu Ülikoolis hoopis bioloogiat,
nõnda et ma töötangi Tartu ülikoolis teadlasena uurin taimi
ja siis käin vahest siin Tartus seda tööd tegemas,
aga enamasti ma istun ikka Sõrves ning teen oma teadustööd
seal arvuti taga.
Aga õhtuti saan siis Meite kohalike toredate muusikutaja
sõpradega seltsis laulda ning pilli Männata
ning raadiumisaateid teha ning raamatuid kirjutada
ning siukseid asju teha, mida ma tartus kindlasti sedasi ei teeks. Nõnda et ma sain koju tagasi minna. Mis te seal pärimuse seltsis ette võtate? Selle seltsiga on sihuke lugu, et Me teeme seal nii palju asju,
et väga raske on niimoodi ühte lausesse panna,
et muusikast kuni raamatut kuni lastega tegelemise,
kuni ma ei tea lihtsalt keeleõpe ja rahva riieteni mis keelte,
Impite Sõrve keelt ühe teise lõpetama üksteisele õpetajate
ja et kes rohkem mõistab, see õpetab neid,
kes vähem istuvad, kui suur seltskond seal seltsiga koos käib.
Jälle raske küsimus, ma ükspäev lugesin kokku,
et meid niigi 70 on neid inimesi, kes aasta jooksul umbes
mingist nendest projektidest või sündmustest läbi käivad
rohkem kui külalisena, kes ka reaalselt käed külge panevad,
aga noh, eks aastad on erinevad. Ahah, külaliste näol on veel rohkem rahvast tegelikult
ja ikad meil näiteks praegu kõige selline uhke projekt on vastses,
tantsi, õhtute projekt, mis meile üle Saaremaa toimub,
10 tantsi õhta tausta kohta, kus me käime siis korra kuus
enam-vähem mõnes rahvamajas külas ning mängime pilli
ning õpetame, Saaremäe tantsisid ning tantsime seltsis
ja 10 korra peale korjab päris palju külalisi vaatajaid.
Millised need päris Saaremaa tantsud on? Noh, ega ta ei olegi midagi väga teistmoodi,
kui need päris muu maa tantsu taga omad väiksed nihvid on küljes,
et ega nad ei ole jah, Saaremaal sündinud tantsud,
et nad on jõudnud Euroopast läbi Eestimaa siia Saaremaale ka
ning aga eks iga kant, bar, mida ta omale oma asja juurde
ja võtab midagi küljest ära ja siis ongi natuke teistmoodi. Räägime nüüd albumist siiruviiruline ja ma loen,
et see kõneleb Saaremaa rahvariietest regilaulu keeles.
Kuidas see käib siis? Et ta asja kenasti hakatusest peale rääkida,
kõigepealt me tegime omale regilaulu ansambli naistega
hakkasime saarema, laulusid laulma ja olime tüki aega juba
lauljand ja ja siis tuli niisugune tunne,
et midagit võiks alles ka jääda oma muna peale meist.
Sest et laulad korra ära ja pole, poleks nagu olnudki,
kena, tunnen küll aga maha ja mida?
Ja et meil parajasti just see aeg, kui meil see plaadi
tegemise mõte kõvasti pähe hakkas, oli selline projekt,
et et kuna Saaremaal toimus üle-eestiline rahvariiete
ja rahvusliku käsitöö selline inimeste kogusaamine,
niisugune väga suur ja tähtis ning meil oli seal üks
ettekanne ning kontsert vaja teha, siis me mõtlesimegi,
et oh, et otsiks siukseid laulud kogu, kus räägitakse neist
Saaremaa riietest. Ja siis tuli välja, et neid on päris palju
ja nad on väga toredad need laulud.
Nii et sellest kontserdiprojektist sai lõpuks siis hoopis plaat.
Ja mitte siis ainult, vaid lausa album, sest me kirjutasime
siis sinna jutud ka veel juurde, et oleks uhkem. Pärast kindlasti kuulame ka midagi sealt plaadi pealt.
Rääkides päevakohastest asjadest.
Kodukülas olete juba seda albumit esitlenud,
aga vaatan, et esimesel mail on ülesastumine mandril. Ja lähme otse Tallinna linna.
Et meil on kontsert olemas Hopneri majas,
kus me sedasama plaadiesitluskontserti saame siis ette laulda.
Ja no vaadates, kui vahvasti see asi korras välja tuli,
siis ma julgen küll öelda, et võib küll kuulama tulla,
et ei ole igav, päris põnev.
Ja millalgi te jõuate veel Viljandisse ja Tartusse,
siis? Jaa, Viljandisse plaanime folgi ajal tulla,
neid kutsuti sinna ühele lavale, vaatame,
kuhu me täpselt maandume. Et Viljandis saab meid kindlasti näha vähe teistmoodi kavaga,
ilmselt, aga midagi sinnapoole.
Ning Tartu osas me alles kompame pinda, et me otsisime head kohta,
et kui keda nüüd kuulab, et ta tahaks mentid omale kontserti andma,
siis võib kohe Myteldajad andame kohe rõõmuga.
Siis võtame ühendust ja äkist tulemeid, külase. Nüüd, kes laulavad selles ammukeri ansamblis Ammukeni ansamblis laulavad täiesti tavalised Saaremaa
naised ning tüdrukud.
Sukesed, kes teise korra isegi kurdavad,
et koolis oli õpetaja nendele ütelnud, et nad võiks pigem
tasa olla, mitte laulda nii väga.
Aga, aga kui me nüüd mitmel aastal nõnda seltsis oleme
regilaule laulan, siis selgub mõistvalt laulda
ja väga kenasti mõistvaid laulda. Nõnda et. Me pole laulukoolis käinud, aga laulda mu meest
mõistavad mu naised väga kenast. Palun, nüüd juhatage meid läbi selle albumi.
Rääkige mõni jutt ja kuulame mõnda lugu.
Ja andke siis juhatust ka, et mis laul see on
ja kust ta tuli ja ja miks ta tuli siia plaadi peale. CA albumile sai valitud hästi erinevad laulud.
Ja ühtesid väljavõtted öelda vohh, nüüd see räägib,
kõige paremini võtab selle albumi, kogun täitsa ilmvõimatu ülesanne.
Aga ma praegu praegu ma võtan, võtsin siit lahti sihukese laulu,
mille, mille esimene rida on järveneiut tulevad sellaauul.
Laul põhimõtteliselt kirjeldab Saaremaa rahvariideid seal
Mustjala kandis kusagil seal on üks kahjux järveküla,
neid Saaremaal mitu. Aga et seal Mustjala kandis, kuidas, millised riided selle
järveküla neidudel seljas siis olid nuuksed tulid? Aga huvitaval kombel oli arhiivi selle laulu pealkirja
juurde juurde pandud märkus.
Neidude pilge.
Ometigi laul kõneleb imeilusatest riietest.
Ja küll me mõtlesime, et mis siis juhtus,
kus ta siis pilge on?
Jah, ilmselt aeg tegi oma töö, et see, mis kunagi oli uhkuse
asi selleks ajaks, kui arhiivi jaoks kogujad sinna maale jõudsid,
oli see muutunud häbiasjaks need riided. Ja nõnda ma kirjutasingi selle laulu põhjal sihukese väikse jutukese,
nagu mul siin albumis neid mitmeid on.
Ja see jutuke käib sedasi, kadedus, kui tüdrukutega suisel
pühadel küla vahel kodima minna, tuleb ikka ennast kenast
mundrisse seirata mitte geikse kenamad riigitada,
aga nokinad, preesised ning päratled, helmed
ning Sormuksed, valge on valge ning mustumust ei miskit leekinud,
ei medad vanunud. Ega asi oma koha peal ning korkidega kinnad mitte
ega päised pätid, noh vaata, kus on kena Te ise oma
uneriided juba moest läinud ning entsel ajal uhkustades
lauldud laulus seb Norrimise laul, et näe,
mis eetvistavad seal omade emme kujud, kuubedening vanaemalt
pärit preesistega.
100 aastat hiljem ai mõistame ja no mitte kogu arvata,
kui pailus uhke kostüüme makse võiks, ammugi pole teada,
mis selle in siis olla võis, kui see veel voodis oli. Esiti loodi uhkusest ning zebra alanduseks,
iidsel ajal kiidame kooris.
Keik see aeg ikeseva kadedus hinges.
Siuke lugulaul siis seda kuulata ise. Järve neiu tuuleva järve neiu tuuleva suu neil täide sulgusi
soonel täide sulgusi, eebeeaa neil täide Peeerreli Eedeeaa
neil täide per kaela täide korruksi kaelatajaid,
kur Luxi sõrmeteide säärmuksi, sõrmetajaide sõrmuksi,
Luumäe valged käis töö loomäe, valged käised,
kassetid musta kuube öösiti musta kuube,
arseeni jällida, puu käised seeni allida.
Puu käisekaalukast on suka dial kaskaalukasson suka dial
käsk essi nahast kehingaadi algaski. Essina skin dialgaskadar tammest pürgida,
algad ära tammest kaarigi ta lööbela, siis lapid lööbela,
siis laplite, kui ta istub sisse vääraks.
Kui ta istub, siis tema rapsub, kui tema pöörab seisnema
pill kop, kui tema pöörab siis tema pilgu,
kui temale siis temale ei keeb, kui tema läheb,
siis tema läigib. Selline oli üks näide regilauluansambel ammukeri albumilt siiruviiruline.
Stuudios oli külas tamme ugu mari seda albumit tutvustamas.
