Aga. Tere hommikust.
Tere hommikust, kirkantsme nädala residendi.
Rubriik selle nädala resident on, on, on hetkel tuli uus
lugu välja Tšuimlik.
Tere hommikust.
Tere hommikust.
Kuidas läheb?
Tänan küsimast, väga hästi, mul tuli õhtul lugu. Välja kuuleme, lugesin pressikast, et sul oli visuaalides
Need rulasõitjad, jah.
Ma ei leidnud seda visuaali, mis visuaalidest te rääkisite,
siis ma need videod ja ma mõtlesin, äkki seal on siis
Spotify ja vaata, kui sa avad, et siis seal mingi pilt
hakkab käima, aga seal olid igal pool sina rannas. No vot need visuaalid leiab imelisest Instagramist.
Ja tõepoolest Me mõtlesime, et mis oleks siis selline dream
laik momente kuidagi suvisest olemisest ja,
ja tüdrukute tüdrukute tüdrukutega koosseis mööda seda
metsavahe teed lihtsalt kulgeda skeituda long poodidega oli
nagu üli ülipean ütlema, nii et ma arvan,
et sai väga 10., vähemalt meie vaate vaatepunktist.
See visuaalne kelga. Mis on sinu või kust sai sinu tee alguse rulatamise,
kui palju sa oled sellega elus tegelenud
või kuidas sa sattusid selle peale? Mina kunagi nooremas eas, püüdsin sõita,
aga eks ulatamine on ka üsna selline meestekeskne
või noh, tol ajal poistekeskne meie jaoks maailm siis
ega väga palju sellist kuidagi kogukonda
või mingit sellist nagu julgustavat sõna seal taga ei olnud,
seal oli selline, et kui keegi keegi sõbrannadest veel
tahtis proovida, siis nagu läksid, onju et üksi kindlasti ei
julgenud minna kuskile sõitma. Aga nüüd viimastel aastatel ma olen enda jaoks avastanud jah,
pigem lonkpoidi ja kuna kuna ma ikkagi elan veel poole
kohaga Võsul, siis see on tõeliselt ilus kergliiklustee,
mis kulgeb läbi metsa ja, ja meil on tõesti,
me oleme mõnikord teeme mänedžeri Liisiga ma ei tea,
koosolekuid lihtsalt, et lähme lonkuridega sõitma,
saame arutada ja mis iganes, et selles mõttes see on nagu
selline väga hobi korras, aga, aga ikkagi leiab aeg-ajalt de teemal. Vaata, mis tähendab poole kohaga Võsul, kas sa oled siis
hakkad vaikselt tagasi tulema Tallinnasse vä? Väga hea pikap, selline sõnakõlks, tegelikult lihtsalt eks
elu ikkagi toopio tagasi Tallinnasse ka niimoodi vahelduva eduga.
Et, et ütleme nii, et mu riided on. Kuidas sina üldse sinna kunagi sattusid,
kas sul, sa oled tegelikult pärit seal või lihtsalt koroona
ajal otsustasid sinna minna, või mis see taustalugu seal oli? Minu vanavanematest alates oleme me kõik alates huvitavad Võsul.
Ja sinna manis olidki olnud pigem nagu suvituspaigaks,
aga, aga siis tõesti asju, kui koroona algas,
siis ma pakkisin oma kohvri ja kolisin siis Võsul ära,
sest noh, tegelikult see oli ju nagunii Subioli kohe tulemas
ja suved olin ma igal juhul veetnud veetnud Võsul,
nii et selles mõttes algselt ei olnud seal midagi
ebatavalist selles selles liigutused pakkida,
kohver, sõita Võsule? Kevade kevade moodi, lõpupoole.
Aga aga jah, siis ma sinna jäin juba juba nüüd siis neli,
pool aastat. Neil ei lähe, aga kui me lähme nüüd uue loo juurde tagasi Twimlik,
siis kuidas see sündis ja millest see räägib,
sest tegelikult taustalugu on see, et see on sündinud naiste koosseisus. Peaaegu kolmest kaks olid naised.
Ja see lugu sündis tegelikult juba mitu aastat tagasi ühes
ühel soomesessioonil kaks väga lahedat kirjutajat,
Joona Juulia, kellega me siis kuidagi kuhu saime
Diermineusliku siis abistava käe läbi.
Ja, ja mulle see lugu tegelikult algusest peale väga meeldis,
mulle meeldis, et temas oli sellist kergust
ja temas oli, oli midagi sellist nagu natuke nagu hiilivalt,
aga samas nagu ma ei tea kuidagi minu enda jaoks oli see
lugu algusest peale seinaga nagu hea tuju lugu. Aga siis tol hetkel, kui see, kui see, kui meil see
kohtumine oli, siis mul oli just tulemas leiduda baidi album välja.
Ehk siis noh, sinna ette ei mahtunud ühte teisest ooperist singlit,
need, me otsustasime tol hetkel nagu riiulisse panna,
aga, aga ma ei tea, nüüd kuidagi mul turgatas,
et issand Meil oli üks, mis selle nimi oli
ja siis ma läksin oma kuskile kaustadesse tagasi.
Siis ma kuulasin seda lugu ja mõtlesin, et ah,
väga suvine. Nii et põhimõtteliselt kaua oma hetke oodanud lugu sai nüüd välja. Kas sul on palju selliseid lugusid, mis ootavadki sahtlisse
oma aega või see oli üks eranditest pigem? Ma arvan, et, Mõni lugu on, aga neid ei ole väga palju,
et ma üldiselt mõtlen, et kui ma tunnen ise,
et kui, kui mingi lugu ei ole piisavalt inspireeriv,
et see, et see nagu kohe valmis teha siis ta ei ole ikkagi
piisavalt inspireerivaid seda välja panna.
Et kuskilt kuskile ma olen, tuleb loomulikult nagu lugudega
tööd teha ja mõnikord peab rohkem vaeva nägema,
kui mõni teinekord võib-olla mõne loo valmimisega ka. Mõni lugu on targem lihtsalt sinnapaika jätta,
et selliseid poolikuid lugusid nuusates väga ei ole. Artistid on kurtnud, et see suvi on natuke teistsugune,
et ei ole liiga palju esinemisi ette bookitud,
aga samal ajal just tuleb ootamatult keikkasid.
Kuidas sinu suvi seekord on, kas on pigem täis bookitud
või ootad pakkumise veel? No ma arvan, et praegu kindlasti, kui mõni pakkumine veel
tuleks ehk mahuks, aga üldiselt ma ei tea,
see suvi on, on, ma tunnen ise, et kuidagi väga nuku,
paras oma pukituselt, et juuni on olnud rahulikum.
Juuli, august tulevad kindlasti korra või kaks kiirema tempoga,
aga, aga ma ei tea, see on suvi ja see on muusiku,
muusiku elu.
Et, et nendest on ja mul praegu pigem ma ütleks,
et on, on hästi esinemisi. Genialistide lähed vä? Mul on vist õhtu esinemine. Ei kas seal on mingisugune artist või bänd,
keda sa kindlasti see suvi näha tahad? Ma loodan jõuda Jekokolleri kontserdile.
Vähemalt selles mõttes, et ma väga loodan,
ma saan minna. Mul oli suve alguses plaan, et ma tahaks väga jõudu,
ma vaatasin, et Riias on Jordan Racey kontsert.
Aga selle mõtlema pidime maha magama.
Et ei, üsna enesekeskne suvi selles mõttes,
et peamiselt ise mussi teha ja siis ma väga loodaks,
et festivalidel õnnestub, õnnestub kuulata teisi artiste ka kuidagi,
sellel aastal ei ole ühtegi väga suurt näiteks festivali
sündmust nagu enda kalendrisse niimoodi mineku mõttes planeeritud. Mis on ajaloost kõige ägedam festari kogemusel olnud? Ma arvan, et üks algusaastate, mul on vist kaks tükki,
üks algusaastate positiivsus.
Me, meie seltskond nagu kuidagi sattusin esimest korda,
ma arvan, et nad korraldasid seda ehkki teist
või kolmandat aastat ja mäletan, et me jõudsime sinna kohale
ja esimene kontsert siis me nägime, oli don Juan ballots
ja Ma arvan, et see muss isegi ei ole väga minu nagu stiil otseselt,
aga see oli lihtsalt nii retsi energiaga,
et see pani lihtsalt, see oli nagu tõesti üliläheb vestor ja,
ja see kontsert pani kuidagi eriti ilus alguse sellele
sellele mitmepäevasele festivalile. Ja teine festival, mis mulle.
Ma arvan, et alatiseks väga meelde jääb,
on, oli Pariisis rock n-festival ja sellel aastal,
kui me läksime sinna, oli lihtsalt nii äge Lainap.
Täpselt selline tunnevad, mõnikord veab.
Mõnikord on niisugune tunne, nagu keegi oleks festivali
Lineapi sinu nagu viimase mingi, ma ei tea,
10 aasta pleelistadest välja võtnud, et see oli,
see oli ka see Lainap. Anett kuule, kas sa, kas sul on kuupäevi,
mida sa saad meile öelda, millal me näeme sind avalikult esinemas? Ja ma väga väga ootan muidugi festivale Dreskifest arvamusfestival.
Kindlasti tuleb väga lahe bändiga kontsert,
Me elame ende villas Pärnus. Tallinnas näiteks veel augusti alguses Haven Kakumägi. Vot, ja siis seal õpetus ütlen, et kindlasti kohe-kohe
lähipäevil ilmub ilmub infot ka kõigi suviste ülesastumiste
kohta minu Instagramis, et katsume, katsume kuidagi ühte
kohta kokku koondada, aitäh sulle, aitäh sulle.
