Ja ongi jälle pidu lõppenud, tribüünid tühjad,  suure peo, üks suuri vaevanägijaid, milline tunne on praegu? No tühi tunne nii nagu oleks sidrun välja piistatud. Aga rahuldus on ikka väga suur, tore, tore pidu oli,  vaatamata sellele, et vihm ikka püüdis segada,  mis jõudis jah, ta oli meil ka pea proovides,  segas meid. Ta oli ka seekord paha. Ja ka kontserdi ajal aga lapsed jälle sellele nagu vihm ei  huvitanud neid. No see käib peaaegu nagu meie laulupidude tantsupidude  traditsiooni hulka kohe peo ajal peabki vihma tulema,  ma ei mäleta, palju sellist pidu, kus ei ole vihma olnud. Oi, neid pidusid on ikka rohkem, kus ei ole tulnud. Aga sagara korra ikka kasvõi proovi ajal annab ära. No vahest küll, jah? No nii, millal järgmine pidu, mis edasi saab? No järgmine, võibolla väga oluline pidu on 1980,  see on suurtele suurte pidu, no väiksed võtavad ikkagi osa. Aga Veikste oma suurpidu on 82. aastal ja  siis ütleme jälle pidu algab, pidu algab tingimata.
