Meie kasutame gaasikromatograafiat laialdaselt  keskkonnakaitselistel uurimisel uurime vee pinnase,  õhu, toiduainete, saastunud, Lisanditega, need on siis tööstusruumidest eralduvad  lisandid ja pestitsiidide jäägid, mis satuvad toiduainetesse,  mis eelised on gaaskromatograafilisel meetodil  traditsiooniliste uurimismeetodite ees, kui varem ütleme,  sanipid jaamade laboratooriumide ülesandeks oli just  toiduainete kvaliteedi määramine, siis praegusel ajal on  just mürgiste mikrolisandite kontroll ja siin enam tavaliste  keemiliste meetoditest ei ei piisa, need on vähetundlikud  ja vähe selektiivsed ja tuleb kasutada nüüd efektiivseid  füsikokeemilisi meetodeid, millest üks on  siis gaasikromatograafia. Millised on teie uuringute tulemused? Praegust võime ütelda nii, et me teeme suhteliselt palju  tööstusruumide õhuanalüüsi, umbes 6000 analüüsi aastas,  siis pestitsiidide analüüsi umbes pestitsiidijääke  toiduainetes vees ja mullas umbes 2000 analüüsi  ja nende tulemuste alusel võib ütelda, et meil Eestis need piiriväärtused,  mis on lubatud nii toiduainetes kui ka siis õhus mõningatel  juhtudel ületavad, kuid üldiselt on siiski normide piires,  mitu ainet on võimalik korra määrata sellel meetodil? No üldiselt gaasikromatograafiliselt oleneb nüüd meetodist  on võimalik isegi mitusada erinevat ainet määrata,  kuid meie tingimustes me määrame nii maksimaalselt 30  erinevat ainet, tavaliselt meil on viis kuni 15 ainet vaja määrata,  mida saame siis üheaegselt vees kromatogrammis määrata.
