Järgmisel nädalal, 23.-st 24. aprillini toimub Tartus Eesti
kirjandusmuuseumis noorte kultuuriuurijate konverents Noorte hääled.
Stuudios on sel puhul külas konverentsi korraldajad,
Natali Bonetajevie Matilda mattis tere tulemast.
Tere. Tere.
Kõigepealt, kui pikalt on üldse korraldatud neid
noorteadlaste konverentsi ning kuidas ja kust need alguse said? No see ajalugu ulatub ikka päris kaugele.
Me just nüüd selle konverentsi jaoks siis ka natuke
vaatasime üle seda ajalugu ja võibki öelda,
et, et esimene konverents, millest siis noorte
häältekonverents alguse sai või kust see ajalugu hakkab,
toimus nüüd siis 50 aastat tagasi ehk 1974. Ja et see toimus Tallinnas toonases keele
ja Kirjanduse Instituudis ja sellise samalaadse konverentsi,
niisiis Tartus jõuti veidi neli aastat hiljem,
78. aastal ja hakati korraldama siis selliseid noorteadlaste kevadsessioone. Et ei olnud neid avaliku esinemise võimalusi
või kus siis just saada see esimene konverentsi kogemus,
et sarnaselt on ka meie praegune konverents,
siis see võimalus, kus siis noored alustavad,
uurijad saavad oma esimesi uurimusi tutvustada,
et siis nii oli see ka toona, et siis luua sellist pinnast
ja platvormi, kus oma uurimist tutvustada asutatigi siis jah,
nagu Matilda ütles seal keele ja Kirjanduse Instituudis
noorteosakond ja siis mõne aasta pärast ka
kirjandusmuuseumis mis siis hakkasid korraldama neid noorte
uurijate konverentsi. Jah, et Eesti rahvaluule arhiiv korraldas siis kõigepealt
Noorte folkloristide kevadsessioon seal 90.-te lõpus hakati
korraldama ka etnoloogide kevadsessioone
ja 2006. aastal esimest korda toimus siis Eesti Rahva
muuseumi ja Kirjandusmuuseumi koostöös noorte etnoloogide
ja folkloristide konverents mis liitis neid kahte
ja 2007.-st aastast kannab see konverents nime siis noorte hääled. Aga võib-olla ka kohe täpsustaks, et kes on need noored,
kes seal osalevad, need pole ju tegemist ainult ülikoolis
õppivate noortega. Jah, eks see on ka konverentsi ajaloos olnud erinev,
et ütleme, 50 aastat tagasi, kui need noorte uurijate
konverentsid ellu kutsuti siis see, et noortele uurijatele
suunatud ei tähendanud, et need on nagu ülikooli tudengid,
kes seal esinevad, et need olidki just siis nendes,
kes keele ja Kirjanduse instituudis või kirjandusmuuseumis töötavat,
siis ütleme, nooremteadurid või nooremuurijad.
Aga nüüd jah, aeg on edasi läinud ja, ja meie konverents on
siis suunatud nii gümnasistidele, bakalaureuse-magistri-doktoriõppe,
tudengitele kui ka siis ka ja noorem teaduritele. Enamuse esinejatest praegu koosnebki siis tudengid ise.
Aga jah, et Nadali siin ütles, et ka gümnasistid ise esinevad,
et see on hea võimalus nendele, kes siis kirjutavad
gümnaasiumis oma uurimistööd tutvustada,
et see annab nagu sellise lähteplatvormi,
kus esimest korda koondada oma mõtted ja konverentsi vormis
siis tutvustada oma uurimistööd.
Ja samuti nagu minul endal oli siin gümnaasiumi lõpus küsimus,
et kuhu edasi õppima ja mis üldse edasi siis mina leidsin
noorte häält konverentsi kaudu oma tee Tartu Ülikooli just folkloristikaõppesse. Kui sa ise tutvustada enda uurimistööd, kuulata teiste nii
gümnasistide kui juba nende, kes siis ka töötavad asutustes
ja on pikemalt ülikoolis õppinud, suhelda nendega,
kuulata nende ettekandeid, jagada mõtteid
ja nüüd täna oleme mitmega toonaste gümnasistide ka,
kellega me koos seal ettekandeid tegime.
Samal kursusel. Nüüd juba vastasite riivamisi minu järgmisele küsimusele,
mis olekski olnud, et kuidas just noorema õppeastme
ehk siis gümnasistide tööd jõuavad sinna konverentsile,
kuid siin tuli välja, et uurimistöid kirjutatakse,
kuid kas peale selle on veel just nimelt nagu enne ülikooli mingeid,
kas erialaseltsi võimalusi nende valdkondadega tegeleda? Lisaks siis noortehäältele on ka konverents nimega hunts,
mis siis ongi eeskätt siis kooliõpilastele,
et see on võib-olla selline esmane platvorm
ja konverents, kus siis oma uurimusi tutvustada
ja siis sealt järgmine on see noorte hääledast. Ja need noorte hääl, tal on just see võimalus,
et kuna seal esinevad meil ka meil on doktorandid,
magistrandid bakalaureuseõppes, et see nii laialdane
ja annab väga hea võimaluse selleks, et Gümnaasiumi õpilane
saab suhelda ülikooli tudengiga ja küsida ka küsimusi,
et kuidas on ülikoolis üldse õppida ja milliste teemadega
seal tegeletakse. Ja võib-olla lisaks sellele, et on erinevad õppeastmed,
on muidugi väga oluline ka see, et, et need teemad on tõesti,
no ei saanud pärishoidjad seinast seina ikkagi kõike kuidagi
humanitaaria või kultuuri uurimisega seotud.
Aga jah, jällegi, et näed, mis teised teevad
ja inspireeruvad ja natuke teise nurga alt
ja ühesõnaga, et see kokkusaamiskoht on väga oluline. Nüüd eelmise nädalalõpp pool peeti ka Eesti esimene
humanitaarteaduste aastakonverents ja seal tuli ka päris
korduvalt jutuks näiteks akadeemiline järel kas
või mingid distsipliinid, mis on hääbumas üldse siis
humanitaarteaduste tähendus ja roll meie tänases ühiskonnas.
Kuidas on nüüd nende valdkondadega, mis on siin teie noorte
häälekonverentsil esindatud, need on siis laias laastus antropoloogia,
etnoloogia, folkloristika ja etnomusikolooge
ja milline on nende valdkondade olukord meil praegu? Möödunud nädalal oli täiesti Tallinna Ülikoolis esimene
humanitaarteadlaste aastakonverents ja selle pealkiri oli
tuleviku humanitaaria mis viitas sellele,
kuidas humanitaaria on üks tähtsamaid tulevikuteadusi
ja kuidas praegu toimuvad suurte muutustega looduskeskkonnas
ja tehnoloogias Sis humanitaaria omandamas üha suuremat
kaalu meie ühiskonna ja tulevikumõtestamisel
ja kujundamisel ja tantsis ühe paralleeli siin ka meie
noorte häälde konverentsiga. Väga mitmed esinejad käsitlevad oma ettekandes looduse
ja keskkonnaga seotud teemasid keskenduma näiteks koha pärimusele,
aga räägivad ise ka humanitaarteaduste olulisusest.
Ja näiteks üks Hugo Treffneri Gümnaasiumi abiturient teeb
ettekande teemal, kuidas gümnaasiumi õpilased suhtuvad
humanitaarias ja teadusesse.
Ja tema juhib tähelepanu sellele, et humanitaarteadustel on
ühiskonnas oluline roll. Aga ometigi esineb kaasajal nagu negatiivset suhtumist
võrreldes teiste teadustega, näiteks loodusteadusi peetakse
majanduslikult tulutoovat, eks ja ratsionaalseteks,
aga oma ettekandes siis näeb, et neid humanitaarteadusi
võidakse näha pigem kuluka või siis ebamäärase tegevusena.
Ja ta siis uurib, et kuidas inimesed, kes ise
humanitaarteadusi õppivad, kuidas nad suhtuvad sellesse. Aga kui juba jutuks tuli, siis ehk minnagi nende konverentsi
ettekannete juurde, mis on veel need huvitavad aktuaalsed teemad,
mida seal käsitletakse. Ja tõesti, see teemade ring on päris päris lai,
siin tooks selle ka veel välja, et kust meil neid esinejad
siis kokku tulevad, et võib-olla natuke tingitult ka sellest
on siis need teemad just sellised, et päris mitmeid on meil
Tartu ülikooli üliõpilasi ja on ka Tallinna ülikoolist
ja juba nagu mainitud, siis on ka gümnasiste Hugo Treffneri
gümnaasiumist siis meil on Eesti kirjandusmuuseumist
ja Eesti Rahva muuseumist on noori uurijaid,
et asutusi on mitmeid ja siis ka teemad on erinevad,
et, et meil on siin esimene konverentsipäev on ingliskeelne
päev ja seal on see pilt, et nagu kuidagi eriti kirev,
sest suurem osa nendest esinejatest on siis kas Tartu
või Tallinna Ülikooli ingliskeelsete õppekavade tudengid,
magistrandid, doktorandid, kes siis uurivad,
ütleme, selle oma kodupiirkonna teemasid tihtipeale et siin
on Peruust kuni Aafrika ja, ja ma ei tea kuhu veel,
et ookeaniasse välja, et, et Eestimaailm on väga lai. Ja teine päev on meil eestikeelne ja mõlemad päevad on
jagatud kolme temaatilis.
Sessiooni ma võib-olla nimetan siin mõned eestikeelsel
päeval on elulood kui allikad, traditsioonilise kultuuri tõlgendused,
kus saab kuulda näiteks vana Võrumaalt kogutud
tantsupärimusest ja näiteks tänapäeva kultuurilised hoiakud,
kus räägitakse tänapäevasest rahvariiete kandmisest
ja üks huvitav ettekanne, mis mulle nagu endale tundub
selline eriti põnev tulevat, on klots noore naise elus. Ja seal siis analüüsitakse klatšimise kontseptsiooni
ja kus võiks minna piirid klatšimise muljetamise.
Normaalse ja vale vahel.
Tundub väga huvitav teema. Ja just et on esindatud nii, ütleme siis noh,
klassikalisi rahvaluule žanre nagu meil siin regilaulud näiteks,
aga siis on ka sinna kõrvale tulemas uued käsitlused nagu
näiteks klatšiteema, et tõesti on väga põnev
ja ja ootame huviga, mis sealt välja kujuneb,
ma siis korra natuke nimetan ka neid inglisekeelse päeva
läbivaid jooni ja teemasid, mis siin tulemas on,
esimene paneel keskendub siis ütleme ruumi keskkonna
ja inimeste ja siis nende helimaastike suhteid uuritakse
seal samuti käib läbi ka kliimamuutus päris mitmest
ettekandest ja siis sealt järgmine paneel uurib siis
pärandit ja pärimust näiteks väga põnev on seal Ameerika
põlisrahvaste astronoomiline käsitlus ja siis seal piilume
ka Tiibetisse lõuna rikasse, sealsetes ütleme
traditsioonilistes ravitsemis praktikates. Ja inglise keelsel päeval on siis üks paneel veel,
mis siis uurib ütleme ka just sellist pärandit
ja pärimise aspekti selles, et mis meile möödunud aegadest
kaasa tuleb.
Et näiteks on seal ühe, Läti folkloorimotiivi põhjal
uuritakse siis seda rahvakultuuri ja kaubastumise teemat.
Et jällegi seotakse sellised traditsioonilised teemad
uuemate käsitlustega. Rääkides veel detailsemalt teie konverentsi programmist,
siis mida kujutab endast plenaarettekanne? Plenaarettekanne on meie konverentsi avav ettekanne
ja siis on selline pikem loengu stiilis ja seekord on meil
külas professor missioon Rolands Butaanist. Ja, ja ta tuleb siis Timpu kuninglikust kolledžist
ja räägib meile putani linnalegendidest,
mis on siis yks folkloori Tšanr?
Ta on väga mitmete uurimishuvidega teadlane,
uurinud näiteks pärandi ja materiaalse kultuuri suhteid,
alustas kunagi protestiliikumiste uurimisega,
mis toimusid siis enne tööstusrevolutsiooni Euroopas
ja Jaapani Eestis, siis on pöördunud antropoloogilisi
muuseumiuuringute juurde ja seekord räägib meile siis putani linnalegendidest,
mis on üks folkloorižanr. Ja selles mõttes on meil ikkagi väga erakordne võimalus teda
siin Eestis kuulata.
Et iga aastakonverentsi natuke otsime, kuulame maad,
et kes parasjagu on Eestit külastamas.
Ja kuna professor John Rolands on tulemas Tartu Ülikooli
kultuuriteaduste instituuti külla, siis tema ettekanne
toimubki meie konverentsi raames.
Konverentsi esimesel päeval. Aga teie kui nende samade erialade tudengid Tartu Ülikoolis,
siis võib-olla nüüd korra vahetada oma korraldaja positsioon
tudengikoha peale ja kuidagi mõelda, et mida sellised
konverentsilt päriselt ühele noorele tudengile tähendavad,
kui olulised need just selle erialase arengu koha pealt on? Väga mitmed, kes sellel aastal esinevad just Eesti
tudengitest on lõpetamas praegu minuga, siis sama kursust
ja see on paljudele neist kaasa arvatud mulle endale heaks võimaluseks,
kus esitada rääkida natukene oma valmivast,
bakalaureuse uurimistööst.
Et kaitsmised on ju tegelikult väga, kohe kohe kevade on
meil käes juba ja see aitab valmistuda kindlasti see paneb
ka sellise hea punkti, Ta on, tähtaeg on vaja valmis teha,
ettekanne, on vaja valmis kirjutada mõni peatükk. Et see annab sellise hea nii ajalise motivatsiooni kui ka
siis võimaluse võib-olla enne kaitsmisi just näha,
et kus võib-olla need kohad, kus ma pean veel tööd tegema,
mida lisama ja uurima. Ja just, ja võib-olla lisaks siia veel seda,
et kuna see konverents on siis kaaskorraldatud Eesti Kirjandusmuuseumi,
Eesti Rahva Muuseumi, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi,
sealjuures siis rahvaluule osakonna etnoloogia osakonna
poolt ja Tartu rühm on ka, et see toob kokku ka need
erinevad institutsioonid ja asutused, kes nende kultuuri
teemadega tegelevad.
Et just, et kui tulebki kokku nendest erinevatest asutustest,
uurijaid ja teadlasi, et kuulata nende mõtteid,
mis neil tekivad, võib-olla, et kui sa pead ettekannet,
et mis küsimusi esitatakse, sega nagu rikastab väga palju,
et võib olla, on võimalust olnud juba saada tagasisidet
kaasüliõpilastelt ja juhendajatega, just sellist,
veel erinevad kahjustusi rikastavad. Et seal on nii erinevate uurimissuundadega
ja kogemustega inimesed koos, et kindlasti see annab väga
hea võimaluse nendel teemadel arutleda ja nagu jagada ka
enda kogemust Ja võib-olla siis nüüd lõpetuseks täitsa paar praktilist
näpunäidet kogu see üritus oma sisuka intrigeeriva kavaga,
kuid kust infot leida ja kuhu tulla? Tulla Tartusse Eesti kirjandusmuuseumis,
mis on meil Vanemuise tänaval 42 Ja ja 23. ja 24. aprillil, et mõlemal päeval hakkab see
programm hommikul kella 10-st peale infot leiab näiteks meie
Facebooki ürituse alt, mis on siis noorte hääled 2024 noorte
kultuuriuurijate konverents ja samuti leiab infot ka Eesti
Kirjandusmuuseumi kodulehelt Eesti rahvaluule arhiivi
kodulehelt ja ja vast ka mujalt. Ja nendele, kes ise kuidagiviisi siia Tartusse kohale ei jõua,
siis tegelikult on konverentsi ettekannetest ka otseülekanne
mille jaoks leiab ka lingi siis kas Facebooki lehelt
või siis folkloor, see noorte hääled. Ja just, ja kutsume, julgustame kõiki kuulama tulema,
et kui ka endale ettekannet ei ole, siis vaadates neid
pealkirju ettekannete pealkirju, mis siin praegu mul ees on,
et tuleb tõesti väga-väga põnev konverents. Ja sellega me lõpetame, ma väga tänan teid,
notari, Bonetajevia, Matilda, Mattias. Aitäh, aitäh.
