Täna algab üks suur konverents, selle nimi on Nortrad.
Mida see täpsemalt endast kujutab, sellest räägivad kohe
Karoliina Kreintaal ja Leanne Barbo.
Tere tulemast klassikaraadiosse.
Aitäh. Tere.
Tõesti Eesti muusika ja teatriakadeemias sel nädalal alates
tänasest suur kõrgkoolide pärimusmuusika festival.
Toimumas on, muide, kui tavaline see üldse on,
et kõrgkoolides on oma pärimusmuusikaosakond,
nagu meil siin Eestis. Põhja- ja Baltimaades on see pigem tavaline
ja isegi näiteks Rootsis on neli kooli, kus seda saab õppida
neli linna.
Aga kui me lähme lõuna poole, siis mulle tundub,
et see on võib-olla haruldasem.
Et seetõttu ka näiteks kosmosesse just minnakse palju siia naabermaadesse. Ei, ma saan aru, et see konverents on ka fookusega balti-
ja põhjariikidele. Just et see võrgustik koondabki endas 14 kooli on seal
praegu Põhja- ja Baltimaadest ja Nortredi kohtumine sai
alguse aastal 1996, siis oli ta küll teise nime all,
aga Stockholmis see kamp kokku sai ja nüüd ongi siiani välja
ja meie Eesti muusika ja teatriakadeemiaga oleme viimane
võrgustiku kool, kes ei ole seda konverentsi võõrustanud,
nii et meil on ülimalt suur au ja põnevus seda teha,
nüüd. Nii et esmakordselt on see konverents jõudnud Eestisse vastupidi,
et, et tegelikult on ta Viljandis. Siis oli üks päris esimesi kordikud sellel kujul,
toimus oligi Viljandis, sest et Viljandi kool alustas 90.-te
alguses juba kõrgkoolis pärimusmuusikaõppega
ja oli kohe seal võrgustikus üks nendest tuumikkoolidest.
Nii et seal on toimunud juba kas kaks või kolm korda.
Kaks korda Nortrad jah, aga nii nagu nimigi ütleb,
et siis nagu enamasti ikkagi nagu kõigepealt see Viljandi
võeti nagu sinna Põhjamaade kõrgkoolide kampa
ja nüüd alles siis kahe tuhanded teisel kümnendil liitusid
Läti ja Leedu koolid. Et jah, et Viljandis on toimunud korduvalt. Ütleme aga meile jõuab esimest korda.
No kui me nüüd siin teisipäeval hommikul ikkagi juttu räägime,
siis kas kõik need tähtsad külalised balti-
ja Põhja-riikidest on kohale jõudnud?
Kes on veel laevas? Kes lennukis, kes tuli juba eile, et nädalast maksimum võtta,
et kõik vaikselt kogunevad ja küll annamegi avalöögi siis
suure avakontserdiga, kus meie saame näidata,
kes me seal pärimusmuusika erialal muusikaga teemise oleme
ja oleme kampa kutsunud ka mõned külalised näiteks lumma
kati leelokoor setomaalt.
Ja tuua tuule, kann ja Jaak Sooäär, kes on tegelikult ka
muusikaakadeemia õppejõud. Igatahes tuleb väga-väga kihvt kontsert,
ootame huviga. Nii et nüüd te olete nagu tõesti sellise parima avakontserdi
kokku pannud. Võtame, sest et me tahamegi nii-öelda, see on niisugune tervituskontsert,
et parim, mis meil pakkuda, et neil oleks kohe alguses
saabudes väga tore No mis selle konverentsi sellised kohustuslikud osad veel
kindlasti on, mida te Omalt poolt pidite täitma
ja kui palju on sedamiste omalt poolt juurde tahtsite
pakkuda külalistele? Sellel konverentsil justkui nagu selliseid kirjutatud
reegleid ei ole, nii et iga kord, kui see uus kool korraldab,
no meil olid tohutu õppus ikkagi me küsisime inimestelt,
et mida, mida te arvate, mida peame kindlasti tegema,
aga lõpuks ikkagi mõned asjad jäid kahe silma vahele,
et kindlasti peavad olema õpetajate kohtumised siis
sellesama Nortodi võrgustiku kohtumine.
Aga noh, sellised asjad, mis kahe silma vahele kindlasti ei jää,
on selline traditsioon, et kõik need kõrgkoolide tudengid
pannakse kokku riist ansamblites, et pannakse suured kambad kokku,
ütleme 10 inimest ja seal võib tõesti olla igalt maalt keegi
mõnelt maalt kaks. Siis nad õpetavad üksteisele lugusid ja kõige selle nädala
lõpuks on meil siis ka see on küll tasuta täiesti viimane kontsert,
Nortradid, lõpukontsert, kus need tudengid siis nendes
juhuslikest kampades esitavad parimaid palasid sellest,
mida nad nädala jooksul kokku pannud. Ja väga uhke kontsert saab ka olema 18. aprillil
Fotografiskas oleme nimetanud selle meistrite kontserdiks
ja ja seal astuvadki üles kõikide nende kõrgkoolide õppejõud.
Et tõesti meisterlik pillimängija laul saab kõlama
Fotografiska laval. Aga ütleme, et need juhuslikud ansamblid,
kes tekivad selle konverentsi raames, et kui oluline on,
et nad näiteks kõik hakkaksid pusima siin mõne eesti
rahvamuusikaloo kallal No see on ikka niimoodi, et iga inimene saab sõna selles ansamblis,
saab õpetada mõne loo ja lõpuks koostöös siis valitakse välja,
mida esitatakse, et siin on olnud niimoodi,
et esitatakse üks lugu mis kõigi hääletusel siis kõige
rohkem meeldis või siis tehakse popuriisid nendest
erinevatest lugudest.
Nii et see pole päris kohustuslik. Et tegemist on tõesti hästi olulise kohtumisega,
sellepärast et me saaksime arutada metoodika üle
pärimusmuusikakõrghariduse üle üleüldiselt sellepärast et
ega väga lihtne ei ole neid tudengeid meelitada praegusel
ajal õppima pärimusmuusikat, et selle käes vaevlevad päris
mitmedki koolid.
Ja meil ongi toimub üks avalik arutelu sellel teemal,
kus oleme kutsunud kokku mõned õppejõud Eestist
ja Rootsist Lätist, et just arutleda selle üle,
miks, miks on see vajalik mikesed õpetada kõlama võib-olla jääb,
et see kõik on siin suurt tore ja festival,
mida ta tõesti on, et kõik need õhtused koosmängud jämmid,
see on absoluutselt fantastiline, aga ka see sisuline osa,
kus me paneme pead kokku ja räägime oma kogemustest
ja arendama seda asja edasi, et meie kõigi soov on. Et see haridus jätkuks ja meil oleks ja motivatsiooni ja,
ja tarkus seda edasi kanda. Kuidas Eesti muusika ja teatriakadeemias praegu tudengitega on? Nendega võib-olla jah, et mõni aasta tuleb mitu,
mõni aasta tuleb üks et kunagi ei tea, aga jah,
et see pärimusmuusika, et tihtipeale arvatakse,
et see tuleb iseenesest ju see sünnib sinuga kaasa,
see pärimusmuusika, et sellepärast võib-olla ka,
et ta ei ole nagu selline professionaalne väljavaade
paljudele inimestele, võib-olla sellepärast,
aga kuna ta on Eestis ikkagi päris populaarne,
et siis siis ütleme, et me ei saa nii palju kurta,
kui võib-olla maades, kus pärimusmuusika oli populaarne seitsmekümnendatel,
kaheksakümnendatel ja nüüd need inimesed vanaks saanud
ja selline nooruslik hoog on vaibunud. Kuigi ikka noori tuleb igal pool peale, nii et selles mõttes,
et meie loodame ka helgele tulevikule.
Aga üks asi, mis täidab ka selle nädala kindlasti suures mahus,
on paljud õpitoad, mis meil on selles programmis,
mida pakume siis meie omalt poolt, aga ka need,
kes tulevad, et igaüks, kes tahab, saab mingil teemal
pakkuda õpitoa tegelikult, ja siis me paneme kokku sellest
siukse programmi, et tõesti, sa võid minna õppima,
kuidas õppida kuulmise järgi mõnda keerulist norra laulu
või rootsi viiulilugu, siis meie omalt poolt pakume setu
polümfoonelist laulu stiivi veel vanapärases hevireas,
kiigelaulude õpitubasid ja kõiki suguste instrumentidega ka niimoodi,
et näiteks, et kuidas hakkama saada ärevushäirega näiteks lavale. Igasugused väga head teemad on meil aga ütleme,
et ma praegu kuulan seda, mina ei ole Eesti muusika
ja teatriakadeemia pärimusmuusika osakonna tudeng.
Kas mul on üldse mingi võimalus nendest põnevatest teemadest
kuidagi osa saada? Me oleme loonud hea võimaluse kõikidele pärimusmuusika õpilastele,
tudengitele, Eestis, Mubast ja Ellerist,
et nemad saavad ka tulla liigises, nemad ongi ju need,
keda me tahame kutsuda õppima nii Viljandisse kui
Tallinnasse muusikaakadeemiasse, aga meil on siis kolm
avalikku kontserti, on avakontsert, siis on see meistrite
kontserti ja lõpukontsert ja Muusikaakadeemia saab tõesti
kajama sellest muusikast. Nüüd viis päeva järjest, meil on kaks lõunakontserti,
et tulge uksest sisse, need toimuvad homme
ja ülehomme kell pool kaks ja samuti homme toimubki avalik
arutelu pärimusmuusika tulevik üle.
See toimub EMTA fuajees kell 16 15 ja see on selline avalik sündmus,
kuhu ma võin sisse astuda ja tulla kuulama absoluutselt
ja lisame veel tänast kontserti on tegelikult võimalik
otseülekandena jälgida, kellel võib-olla ei õnnestunud
piletit hankida. MTA Youtube'i kanalil. Teise aastate ka õhtusel kontserdil üles
ja mis ettekandele siis tuleb? Minul on selline trio, mis koosneb kaks kolmandik on
muusikaakadeemia õppejõud, üks kolmandik on muusikateaduse tudeng,
kes nüüd õpib folkloristika Tartu Ülikoolis magistrantuuris.
Ja me mängime kunagise pillimehe Jaan Rannarepertuaari
ja oleme oma lemmikloo sinna välja valinud,
siis kõlab lõõts kannel, parmupill koos. Mina väga ootan Muusikaakadeemia laulu ansambli
ja lumma kati leelokoori ühisnumbritelt,
seal astubki üles 17 lauljat korraga ja laulame õdagu laulu,
et seda tunnet, kus me saame kõik summas laulda koos ootama aega. Aga ma veel lõpetuseks siiski küsin, et Ma olen ise pannud tähele,
et kui kohtuda balti- ja Põhjamaade raadio toimetajate
ega et siis need meie mured on ikkagi noh,
mingis mõttes väga sarnased ja teistpidi jällegi väga erinevad,
et kui te ütlete, et Rootsis on neli kooli,
kus saab kõrgkoolide asemel pärimusmuusikat õppida kas teil
siis on üldse rootslastega nagu arutada selle pärimusmuusika
tuleviku üle? Mulle tundub, et just need õppemetoodikad On see, mida ma kindlasti iseenda jaoks võtan siit kaasa?
Muidugi, meie muusika on erinev, mõneti ja samas on ta
väga-väga sarnane, et me saame leida neid ühiseid kohti,
et seda on just vaja seda momenti, et me saame ühises ruumis
kokku ja, ja Me leiutame neid viise, kuidas seda haridust värskendada,
kuidas seda hoida värskena tõesti, et neil oleks põnev seda õppida.
Et näiteks ansambli õpetus on selline teema,
et meil Eestis on olnud soolopillimäng vanemas skulptuuris. Ja nüüd, kui sulle tulevad õppima näiteks kitarri
ja flööti ja kannel, mis alusel sa paned nad koos mängima,
et kus sa leiad seda üldse mingisugust tuge sellele.
Lisaks loomingulisele lähenemisele, et see on näiteks
põletav teema, mis on meid juba mitu kohtumist on olnud lubjal. Ja üks aasta õnnestus teha niimoodi, et väga paljude samasid
erialasid õpetavad õpetajatest moodust Patty,
niuksed grupid ja need saadeti omavahel koosolekuid pidama,
see juhtus mitu korda järjest ja mina sattusin siis
lauluõpetajate punti.
Ja see on tõesti huvitav, et kõikide lauluõpetajate sellised
ühised mured tegelikult olid tõesti väga sarnased aga väga
palju oli erinevaid lahendusi ja siis ma panin sealt väga
palju asju kõrva taha ja sain väga palju inspiratsiooni. Muide, kui palju veel on sellist asja, et me teame ju,
et meie noori muusikuid õpib ka välismaale,
et kas praegu selle konverentsi raames on ka mõni meie Koopasse leevenud tudeng tulemas korraks kodumaale
ja see on väga hea küsimus, sest isegi mitu Lausa kolm ja et tegelikult seesama kohtumine on väga hea
pinnas selleks, et otsustada ära, kuhu ma õpilasvahetusse lähe,
näiteks mina otsustasingi aastaid-aastaid tagasi,
et ma valisin Rootsi, kuna ma nägin seda õpetajat seal mängimas,
et just see, et sa kuuled, et neid õppejõude kas siis laval
mängimas või mängidki õhtul seal kuskil kõrtsus oled õppinud
tema loo ära ja saadki nüüd lõpuks temaga koos mängida,
et see on vapustav võimaluse teha need otsused. Aga selline kõrtsu programm kuulub ka ikka teie konverentsi juurde,
ma loodan ja lahutamatult, sest pärimusmuusikat ikkagi tuleb
mängida vabas vormis ja sõbralikud koosviibimiste raames,
nii et sellepärast on igal õhtul ka jämmid. Just et see on üks oodatumaid osasid üldse selle konverents festivalil. Mida nädal edasi liigub, et siis nagu neljapäeval reedel on
juba hommikused õpitoad, on kahjuks hõredamad,
et siis nagu tuleb vaadata, et jämmile mängijad varem magama peksta. Aga tõesti, hästi põnev on olnud õppejõududega seda
programmi kokku panna, et oleme lasknud oma mõttelendu,
näiteks üks õpetajate kohtumine toimubki meil iglu pargis,
et hommikul otsa siis voodist, lähemegi sauna,
neid asju arutama, et me ei tee seda kõike ametlikud kuskil
laua taga. Aga see on ka ühtlasi siis saunakultuuri selline tutvustamine,
et kust neid mõtteid ikka mujal mõelda, absoluutselt parimaid.
Teid ootab kahtlemata ees väga põnev nädal ja,
ja ma saan aru, et tegelikult on meil kõigil võimalus
sellest osa saada ja loodame, et konverents on viljakandev
ja neid vilju me saame maitsta veel aastakümnete jooksul.
Igal juhul, suur tänu, Karoliina Kreintaal
ja Leanne Barbo klassikaraadiosse tulemast. Ilusad konverentsi traat on nüüd siis avatud.
Hurraa, aitäh, aitäh.
Kohtumiseni.
