Vajaduspõhise õppetoetuse eesmärgiks on toetada
vähemkindlustatud perekondadest pärit pilasi kõrghariduse
omandamisega kaasnevate lisakulude katmisel.
Seesugusel õppetoetusele on kolm suurust,
mille määrad vastavalt valitsuse tegevusplaanile ka eelmisel
sügisel tõusid.
Madalaim määr tõusis 75-lt eurolt 150-le
ja kõrgeim määr 220-lt eurolt 440-le. Eelmisel õppeaastal ehk 2023 2024 kasvas aga ka
vajaduspõhise õppetoetuse saajate hulk, ütleb haridus-
ja teadusministeeriumi kõrghariduse valdkonna juht Kristi Raudmäe. Kui varasemal viiel aastal jäi õppetoetuse saajate arv
vahemikku 5500 kuni 6500 üliõpilast siis eelmise õppeaasta
sügissemestril kasvas siis see toetuse saajate hulk 7200 üliõpilaseni. Eelkõige on vajaduspõhise õppetoetuse saajate hulk kasvanud
sissetulekute muutuste tõttu lisa Braudmäe. Vajaduspõhise õppetoetuse määramise aluseks on üliõpilase
ja kuni 24 aastase üliõpilase puhul ka tema pereliikmete
keskmine sissetulek, mida siis vaadatakse eelmise
kalendriaastamaksu ja tolliameti andmete alusel.
Et me pigem näeme ikkagi neid põhjuseid majanduslikus olukorras,
kas selle põhjuseks on see, et meie üliõpilased töötavad vähem,
leiavad vähem tööd, teenivad väiksemat palka
või on pigem see laiem perekondlik olukord,
et need on need asjad, mida me alles võib-olla peame uurima,
siis lähiajal? Tartu ülikooli üliõpilaskonna esimees Reinar Kiho lausub,
et raske on praegu leida tudengid, kes õppimisele lisaks
tööl ei käi.
Vajaduspõhise õppetoetuste saajate arvu kasv räägib Kiho
sõnul aga tudengite hulgas valitsevast ebakindlusest. Pigem tundub, et väga suure kindlustundega ikkagi uude siis
õppeaastasse ei minda, kuidas õpingutes toime tulla,
kuidas kindlustada endale elukohta ja samuti ka tegelikkuses toit. Piisav sissetulek, millega tudeng saaks toidulauale,
aga makstud ka elamisega seotud kulud on Kiho hinnangul ühe
inimese kohta üle 1000 euro kuus.
Kuigi õppetoetuse määrad tõusid eelmisel sügisel,
siis tingimused jäid toetuse taotlemiseks samaks.
Kiho sõnul võiksid muutuda ka tingimused,
sest praegu saab õppetoetust taotleda tudeng,
kes statistilises mõttes üsna vaene. Hetkel on siis see määr, mil hakatakse tudengile toetust maksma,
siis küllaltki madal sissetuleku määr siis leibkonna liikme
kohta et tegelikkuses see ei vasta sellele reaalsele olukorrale. Aastatel 2024 kuni 2028 on vajaduspõhiste õppetoetuste
eelarve kokku üle 14 miljoni euro aastas.
