Noored, kunstnikud, kuraatorid, kunstiprofessionaalid,
vastutavad selle kohviku eest ja aed on kogukonnaaeda,
saab ka veel soovi korral registreeruda.
Võite leida meie Instagramist või Facebookist
või kodulehelt aia kontaktid.
Veel on võimalus sellel aastal aiaga liituda.
Ja meie peaaednik Brigitte Torop on ju ka sellest aastast
meie uus projektijuht, et loodame, et meie aia
ja muuseumikogu, selle ala ja maja selline sümbioosi
tegevused aina tugevnevad. Hea klassikaraadiokuulaja oleme tagasi väikestelt
teatriutudelt et teha jutt too pisiklikult aasta toretamast
kevade kuulutajast ehk viiendal aprillil algab taas Eesti
kaasaegse kunstimuuseumi uus hooaeg ja et avada EKKM-i uut
hooaega uusi projekte, programme, näituseid,
oleme külla kutsunud kuraator-projektijuhi,
Marie-Helen kändi ja publikuprogrammide kuraatori Anita kodanikku.
Tervist. Tere, tere. Ning siis neile raadiokuulajatele, kes juhtuvad need olema
kuidagi kultuurikauget võib-olla mitte Tallinnast
või mitte nii tihe, et kunstinäituste külastajad siis
võib-olla alustame sellise klassikalise sissejuhatusega,
ehk et EKKM väike kohake Linnahalli kõrval. Ja praegu siis meie juba 18. hooaeg, et juba täisealine
asutus algas siis kunagi sellise kunstnike poolt asutatud squattitud,
et isetekkelise näitusemajana nüüdseks aastate vältel oleme
rohkem küpsenud, võib olla muutunud ka meie kollektiiv
või õigemini kindlasti muutunud.
Ja sel hooajal siis, kui varasemalt on olnud viis neli näitust,
nüüd oleme otsustanud tuua selle arvu kolme peale just selle
ka kunstimaailma väga tiheda nii-öelda tootmisgraafiku tõttu,
mis meie arvates on ülekoormatud ja me sooviks pühendada
rohkem aega ja ressursse ka siis nii-öelda anda publikule
rohkem võimalust külastada ühte projekti kaugemalt,
siis ehk siis meil on kolm näituste pikemalt avatud. Antud olukorra puhul on väga tore see, et mitte ainult ei
ole tõsi, nii-öelda projektijuhtidena, muuseumitöötajate
võib Maria-Helena avanäitus on kui sinu kureeritud
ehk et päästik.
Kas sa saaksid võib-olla natuke meile, viiendal aprillil
avanevat näitust avada? Ja tegemist on tegelikult minu ja maja teise kuraatori
Evelin Raudsepa esimese ühisprojektiga ja see sündis väga
tunnetuslikult sellisest ühisest tuntavast vajadusest
mingisuguse karmima esteetika järele.
Õigemini siis meile tundus, et, et sellises olukorras maailmas,
kus me oleme üks poliitiline kriis, sõjaline katastroof
teise otsa, et selleks, et sellega kuidagi ka
emotsionaalselt ja mitte ainult uudiste vahendusel,
vaid ka kunsti intellektuaalsete vahenditega kohtuda,
on vaja seda näidata ka näitusesaalides,
et kunst ei pea olema siis Esscapistlik ainult
või pakkuma pehmet paituste, hellid, tõst,
pastelseid toone ja maale. Vaid kunst saab pakkuda peegeldust sellisele jõulisemale,
tooremale, karmimale, sisemaailmale, mis meis kõigis on
latentselt varjul nii-öelda sellisel keerulisel ajastul.
Niisiis sündis selline rahvusvaheline näituseprojekt,
kus on Eestist kaks kunstnikku, Tarja papoliitova
ja Mihkel Maripuu ning siis rida väliskunstnikke,
kes kõik pakuvad enda siis selliste jõuliste materjalid,
et väga kehalist, kas videoteostega või,
või siis vastupidiselt just nagu akustiliste teostega,
mis on väga rütmiliselt sellist võib-olla kehalist
ja mentaalselt ventileerimise välja elamisruumi. Et nii Mihkel Maripuu kui tõrja poliituv on tuntud väga
tugeva sellise postinter näitliku esteetika poolest mis
tähendab vähemalt mulle juba tõesti mõistet näitus,
tuleb sihuke karmi tugev.
Milliseid välismaa kunstnikke kuraatorina nii-öelda
kohalikule publikule tahaksid võib-olla ette visata
või nii-öelda välja tuua antud näituselt. EKKM-i üks maja põhiprioriteete tegelikult on olnud
kunstnike uus produktsioonide voost teoste loomine ka sinna
majja kohaspetsiifiliselt ja me oleme väga õnnelikud,
et selline rahvusvaheline väga hinnatud kunstiks Derek,
kes on pärit Türgist, ta on tegelikult tegutseb ka
helikunsti vallas, põimib siis omavahel kujutavat kunsti
ja helikunsti ja muuhulgas ka siis arhitektuuri,
mida ta benud ning ta loob meie muuseumi estakaade,
sellise kohaspetsiifilise installatsiooni. Ehk siis siia näitusele luuakse teos just temalt
ja selle näituse raames ja meil on ka näiteks väga olulise
lisandusena sel aastal kavas selline performans programm,
mis alati pole seotud küll näitusega, kas sel aastal sellel
näitusel on üks etenduskunstiteos, milleks Onona Iiri koreograaf,
kes rahvusvaheliselt ka väga tunnustatud
ja tegutseb eri loominguliste kollektiivide isiksustega,
et tuleb siis meie katelde saalis, tähendab kultuurikatla
katelde saalis selline vägagi kehaline, jõuline,
isegi selline ossilik, võib-olla perfomance,
kuhu on kõik oodatud, siis teisel mail? Uus EKKM-i etendus ja performance, kunstide programm oli ka midagi,
mille kohta ma soovisin küsida.
Nimelt te rääkisite, et nii-öelda teisel mail tulevast ava perfacast,
kuid mida on veel oodata ja kust tuli üldse selline mõte?
Väga tore, aitäh, et selle ette võtta. No ega käima on kindlasti olnud selline koht,
mis võib-olla võiks pakkuda midagi nagu rohkemat kui näiteks
lihtsalt mingisugune esindus rahvusgalerii vaid see võikski
olla koht, kus katsetada mitte ainult näituse formaatidega,
vaid ka muude kaasaegsete väljendusviisidega
ja meil on lihtsalt selline väga lahe kokkusattumus,
võib-olla või juhus või saatuse käik, et meie tiimis on nüüd
veel rohkem kohal meie üks kuraatoritest,
Evelyn Raudsep. Kellel on siis performans kunsti ja etenduskunstide
valdkonnas suurem kogemus ja huvi.
Ja tema siis tegelikult on väga hakanud ise seda tõukama
ja vedama seda programmi, et Tuua lisaks näitustele,
vahel ka mingeid performatiivsemaid etteasteid.
Ja see on kindlasti suunad tud nii laiemale publikule,
aga ka EKKM-i sellisele regulaarkülastajale,
et natukene võib-olla ka valdkondadevahelist liikumist
Eestis tekitada ja ka seda, et etenduskunstide näiteks
produktsioonide Eestisse toomine, nagu näiteks suunatud
revolutsioon seda on, et see ei jääks ainult paari-kolme
etenduskunstiproduktsioonimaja õlule, vaid et EKKM võiks
veel ühte külge sellest näidata. Aitäh ehk et lootus on sellele, et kui Estil
ja Kanuti on väga tugevalt moodsa tantsupeol,
siis EKKM-ist võib leida isegi tugevamat perfarmatiivsust. Elame-näeme, me loodame.
Aga jah, tõesti, ma arvan, et see oluline mõte siin on see,
et EKKM kui vaadates tagasi eelnevatel hooaegadele,
siis me ei ole huvitatud ainult kujutava visuaalse kunsti
praktikutest praktika näitamisest, vaid kui mõelda kasvõi
üllatuskuraatorinäituse formaadile, kus eelmisel hooajal
siis tegi meil näituse Helena Tulve ja siis me soovimegi
tegelikult nii-öelda hägustada neid piire
või kuidagi ka tõmmata seoseid nende erinevate
distsipliinide vahel, et oleks mitmekülgsem
ja huvitavam. Tegelikult mulle väga meeldis, kuidas mainisid Alexandra alguses,
et see on selline väike koht linnahalli juures,
et minu meelest see on rohkem nagu väike suur koht,
et vastuseks peaaegu kõikidele küsimustele võib alati jõuda
ikkagi selle kohani Linnahalli juures, et kui Maria rääkis
siin varsti avanevast päästiku näitusest,
siis ta mainis, et niisugune suurem rahvusvaheline kunstnik
teeb kohaspetsiifilise installatsiooni Meie estakaad
ja siis noh, meie estakaad võib-olla nendele,
kes EKKM pole veel sattunud, pole ikkagi,
mis nii tähelepanelikult ringi vaadanud,
siis see on vana tööstushoone sihuke osa
ja see ruum kindlasti defineerib nagunii tugevalt seda,
milline see muuseum võiks olla, et kindlasti nii
näituseprogramm kui ka publikuprogramm ja see performans
programm eristuvad juba sellepärast, et nad toimuvad meie
majas ja nad lihtsalt on sunnitud sinna majja kuidagi sisse sulanduma. Ning kui siin alguses juba mainitud ka seda,
et meie kaheksateistaastase tegutsemisajaloo jooksul on ka
inimesed muutunud, siis võib-olla praegu on EKG meil üks
niisugune hetk, kus on jälle mingi suurem põlvkonnavahetus
laine toimunud siis tegelikult on hästi põnev vaadata,
kuidas me võib-olla tiimina ise ka praegu seda maja uuesti avastame.
Ehkki see maja on kui vana ja tuntud ja nii publikule kui meile,
siis tegelikult see väike koht ei saa kunagi otsa. Kui te räägite uuesti avastamisest ja nii-öelda maja enda
omaks tegemisest, siis sellega läheb kuidagi nagu valatult
kokku järgmine projekt, ehk et pärast päästikut avaneb
sügaval soos Karolin Tampere kureeritud missistegele
ökoloogia teemadega.
Arvestades meie kaasaegse maailma probleeme,
siis pärast nii-öelda päästikut ja sõjakarmusi on väga-väga
kuidagi loomulik ümber hüpata siis ökoloogiateemadele,
kes te saaksite võib-olla natukene kavada siis programmi
teist näitust. Ja ma võib-olla korraks põhjendanud seda,
et tegelikult me ei EKKM-isid taota nii-öelda selliseid
linnuke kastis näitusi, et teeme nüüd aktuaalsetel
ja olulistel teemadel näitusi vaid et me mõtleme ikka
sellest lähtuvalt, kes meile kunstnikke kuraatoritena huvi
pakuvad või siis milline tunnetus meil endal on,
mida praegu on vaja.
Ja Karolin Tampere tõesti Norras elav, kuid tal on eesti
juured kuraator, kes siis tuleb meile seda näitust tegema,
töötab niimoodi võib-olla, kuidas Eestis sageli kuraatorid ei,
veel nii palju ei tööta, ehk siis ta tõesti käib oma
kunstnikega rabamatkadel ta teeb nendega koos muusikat,
et see on väga kogukondlik tegevus, tema kuraatoritöö
ning see näitus, mis EKKM-is ka tuleb tõesti toimub tihedas
koostöös näiteks Eestimaa looduse fondiga
ja sealt Piret Pungas kohviga, kes on raba
ja turbaalade spetsialist ja lisaks sellele on siis tõesti
kaasatud muusikud, kunstnikud, käsitööedendajad
ja spetsialistid, et kaasaegne kunst ei pea ainult hõlmama
endas selliseid instalatiivseid teoseid või välja panna,
kuid vaid tegelikult see kollektiivsus või kogukondlik vorm,
mis kaasaegsel kunstil on. Loodetavasti siis avaldub sellel näitusel,
kus tõesti on kavas kontserdid, tasuta rabamatkad,
et sellised lõhna seminarid, et see on väga selline
sensoorne kogemus, mida see näitus taotleb,
pakkuda? Kindlasti on see see näitus, mida tulla kogema mitte ainult
näitusesaali vaid vaadata aga Meie muudest kanalitest
või kodulehelt, mis muid üritusi võib juhtuma hakatest?
Caroline sellisest kuraatori lähenemisest lähtuvalt
hakkavadki toimuma erinevad publikuüritused,
mis on peaaegu et sama väärtuslikult võib-olla selle näituse
osa ja väga on soovitatav siis neid näituse kogemusele lisada. Et Anitasinudki publikuprogrammide juhilt tahaks siin kohe küsida,
et milliseid nii-öelda publikuprogramme kogemusi,
sündmusi on siis kasvõi antud näitusega kõige päästikuga
seoses oodata. Me mingi hetk EKKM-iga, mõtlesime, et tegelikult ei viitsi
vist lihtsalt istuda ja võib-olla kunstist niisama rääkida,
et alati, et vahel võib teha mingeid huvitavamaid asju ka
ja enamasti siis publikuprogrammid võivad toetada mingil
moel neid näituse teoseid vaid näituseid
või kasvõi neid kuraatori visioone, et ka näiteks Karolin
Tampere näituse puhul, kui Maria rääkis,
et Karolin käib matkamas ja kunstnikega teeb koos asju,
siis tegelikult see peaks pikenduma edasi ka nii-öelda
publikuprogrammides ka publikul tegelikult tekib võimalus
minna näituseteemalisele matkale. Sellest tuleb rohkem infot siis õigel ajal välja
ja on ka rohkem mingisuguseid selliseid kogukondlikke
mõtlemapanevaid koos tegevusi pigem kui et lihtsalt et
võib-olla rääkivad pead.
Jah, kuraatori kuulamist tehaks lihtsalt kuraatori tarku
monolooge tahaks pigem vältida, et rohkem lähtuda sellest,
kuidas kuraator ise kureerib, et samamoodi võiks kureerida,
kas ta publikuprogrammi. Aga tegelikult võiks loota, et EKKM siiski jääb
ja on oluliseks kohaks ka meie kunstimaastikule
või öelda kunstnikke ja kunstiprofessionaalide kogukonnale,
kus võiks siis ka vahel ka näitusega seonduvalt teha mingeid
arutlusi või pöörata tähelepanu mingitele aspektidele,
millele võib-olla mujal ei saa tähelepanu pöörata erinevate
muude siis ka näiteks kohvikuürituste näol.
Aga mis täpsemalt saama hakkab, seda näeme algaval aastal. EKKM, nagu sa Nende tähelepanelikult mainisid,
siis EKKM on Eesti kunstiskeene selline kokkusaamise koht,
olemise koht, kes EKKM jätkab mõnusa kohana,
kuhu saab seada samme ka sel suvel.
Kas kohvikut, kes on kogukonnaaiad, kus toimub üritusi,
kes võib-olla naasevad ka mõned legendaarsed EKKM-i peod? Geimi peod on muutumas koos EKKM-iga ja kindlasti veel ei
ole lihtsalt sellepärast, et meie asukoha pärast meil ei ole
enam võib-olla võimalus neid sellises vanamoodi EKKM pidusid teha,
aga eks ka peod muutuvad ja ajad muutuvad
ja vajadused muutuvad.
EKKM on ikkagi mõnus koht, kuhu saab suvel tulla,
kohvik on kohvikut, teeme juba teist aastat järjest meie ise.
Meil ei ole enam vaja välist kohvikuoperaatorit,
vaid meie enda kolleegid. Ma tahaks rõhuda. Sest ka seda, et EKKM on jätkuvalt tasuta,
et meie üks tugev põhimõte on see, et kunst oleks
ligipääsetav selle hindade tõusu ajastul siiski tasuta
inimestele ja ka meie kogukonnaaed on ligipääsetav ilma
igasuguste piiranguteta, et tõesti ootame avastama Ehk raadiokuulajate, mitte külastamisel pole vabandust ent
näituseprogrammina ei ole me veel jõudnud täitsa lõpuni,
sest et aastat jääb teil lõpetama selline juba nimeliselt
väga staar näitus ehk et Ene-Liis Semperi esimene
isikunäitus üle 13 aasta, kui ma ei eksi? Just nii, et selline ühe Eesti kunstniku soolonäitus on meil
siin viimased aastad olnud programmi osa
ja see on olnud väga ennast põhjendav ja me sooviks sellega
jätkata ja sel aastal me tõesti valisime välja Ene-Liis Semperi.
Ja ma arvan, et ka siin üks taust, põhjus on see.
Tänaseks Ene-Liis Semper tegutseb rohkem teatri poolel,
aga kuidas ühendada need kaks distsipliini
või teadmiste valdkonda või kunstivaldkonda
ja anda Sisene Liisile võimalus meie väga erakordses majas
luua selline täiesti uus ruumiline kunstiline kogemus? Kindlasti ei saa olema Ene-Liis Semperi retrospektiiv vaid
et täiesti selle maja jaoks loodud projekt Seda on rõõm kuulda ja siinkohal sooviksingi tänada Anita
kodaniku Marie Helengendi klassikaraadiosse tulemast Eesti
kaasaegse kunstimuuseumi uut näituseprogrammi avamast.
Ning et raadiokuulajatele veel kindel kuupäev kätte anda,
siis näitus päästik avaneb. Näitus päästikaaneb viiendal aprillil ja perfomance eid on
oodata siis teisel mail ja 13. mail. Kultuurikatla suures saalis suur aitäh, aitäh.
