Mina olen Terje Pennie ja loen teile jutu rebane,
konn ja valgusfoor.
Autor Juhan voolaid. Ühel hommikul pistis Rebane nina urust välja
ja nägi tiigi ääres konna.
Hallo, naabrimees hüüdis rebane.
Kas viitsid minuga linna poodi tulla?
Mul pojad nõuavad kanapraadi.
Hommikust, sõber.
Krooksusconn vastu.
See sobib hästi. Minu pere küsib jälle kärbsepraadi.
Loomad hakkasid minema.
Aeg kulus üteldes kiiresti ja juba algaski linn.
Nad peatusid tiheda liiklusega tänava ääres,
kus autod muutkui sõitsid.
Kauplus, kanad ja kärbsed asus teisel pool teed.
Ei tea, mis värvilised tuled need seal posti otsas on?
Küsis konn ja näitas varbaga valgusfoori poole. Kindlasti disko jaoks, arvas Rebane.
Kuna autosid oli parasjagu vähe, tahtis ta üle tee joosta.
Kuid kohe kõlas vali tuututamine.
Valge kaubaauto sööstis lähemale ja loom kargas tagasi kõnniteele.
Appi. Kui hirmus.
Hüüdis Rebane.
Linn on päris jube paik, kuidas me üle tee saame?
Vabandage, hõikas con ühele möödajooksule spordi dressis onule. Palun öelge, kuidas üle tee saab.
Liiklus on nii hirmus.
Onu võttis hoo maha ja jooksis koha peal.
Valgusfoor aitab, ütles ta.
Kui süttib lubav, tuli pinge üle.
Liiklus on ainult nende jaoks hirmus, kes reegleid ei tunne.
Ta jooksis edasi.
Loomad vaatasid foori ja mõtlesid. Ma sain asjast aru, ütles Rebane, siis.
Roheline tuli on rohelistele loomadele ja punane tulipunastele.
No muidugi, hüüdis konn ja Latsatas endale kämblaga otsaette.
Kuna parasjagu põles roheline tuli, hüppes ta üle tänava.
Rebane ootas ja kui süttis punane tuli, astus teele.
Kohe kostis valju pidurikriginat ja üks auto jäi seisma.
Rebasenägu läks ehmatusest nii valgeks, nagu oleks ta polaarrebane.
Loom kargas tagasi kõnniteele. Hull oled või?
Hüüdis autoaknast kuri tädi ja viibutasin näppu.
Punase tulega ei tohi üle tee minna.
Aga punane tuli, onju punaste loomade jaoks,
selgitas õnnetu rebane.
Vale, hüüdis tädi ja sõitis ära, sest teised autod juba tuututasid.
Foori juurde oli vahepeal inimesi kogunenud.
Vabandage, küsis Rebane neilt, mis värvi fooritulega saab
nii üle tänava minna, et autod minu peale pidureid Eigrigista. Rohelisega vastasid inimesed kooris.
Rebane ehmatas ja peitis ennast valgusfoori posti taha.
Miks te kooris räägite, küsis ta aralt.
Sest kõik teavad vastust, vastaseks lahke lillas mantlis tädi.
Ole sa punane või kollane rebane, elevant
või sipelgas üle tänava lähed alati rohelise tulega.
Aga konnad, hüüdiskonn teiselt poolt teed,
mis värv ei tule ka meie lääme. Ka rohelisega püüdis lahke tädi, kõik lähevad alati rohelisega.
Fooris süttis roheline tuli ja inimesed läksid üle tee.
Rebane sörkis lahke tädi kõrval ja urises autode peale.
Teinud poes oma ostud ära, läksid loomad tagasi metsa.
Õhtul sõid rebasepojad urus, kanapraadi konnapojad aga
tiigimudas kärbsepraadi.
Rebane ja con rääkisid lastele, mis nendega linnas juhtus.
Lapsed küsisid nad lõpetuseks. Mis värvi fooritulega tohib üle tänava minna?
Rohelisega hüüdsid rebasepojad.
Rahelise. Lugu ilmus esmakordselt ajakirjas täheke.
