Tartu linnaruumi on aastatega aina loodussõbralikumaks muudetud.
Linnalooduse koordinaatori Mirjam võsaste sõnul on hakatud
rohealasid hooldama ja haljastama teistmoodi.
Osades parkides niidetakse harva, istutatakse rohkem püsikuid,
keskendutakse põõsarinde taastamisele.
Võsaste sõnul saab sügisel uue taimekate inglisillanõlv
digikuue 1700 euro eest istutatakse erinevaid põõsaid
ja rohttaimi. Toomemäel on meie, need nõlvad on seal üsna pall,
et seal eriti taim ei kasva, mis tähendab seda,
et erosiooni oht läheb igal aastal suuremaks.
Et meil tuleb neid vihma valinguid rohkem seda mulda
ja pinnast tuleb sealt järjest rohkem alla.
Puude juured on tegelikult juba üsna pinna peal. Eesti maaülikooli makroökoloogia professori Lauri Laanisto
sõnul on just tolmeldajatele lillede põõsaste istutamine
linnas vajalik plaanist lisab, et nii Tartus kui ka mujal
peaks kindlasti rohkem puid istutama. Üks asi on see, et nad peegeldavad väga palju
päikesekiirgust tagasi, annavad varju, mis võimaldab ka puu
all igasugusel näiteks rohttaimedel kasvada lisaks sellele
nad on hästi tõhusat kõikvõimalikku õhusaaste eemaldamisel
õhust näiteks liiklusest tingitud saastat.
Puittaimed eemaldavad väga tõhusalt oma lehtedesse. Tolmeldajate jaoks on jäetud paljud Tartu piirkonnad ka niitmata,
tartlaste tagasiside on aga vastu olulile.
Tartlane Allar räägib, et Tartus võiks isegi rohkem niitmata
alasid ja loodust olla. Päris äge, et siuksed, natuke metsikud paigad. Tartlane Anneli ütleb, et linn on üsnagi loodussõbralik,
kuid niitmata alad tekitavad hirmu. Mina kardan isiklikult natuke puuke, et võib-olla kui on
lapsed pikutavad ja mõned ka täiskasvanud,
kes kohe ei mõtle sellele sisse.
Puukide haigus on praegust väga levinud. Laanisto lisab, et niitmata alad on just kasulikud laste
immuunsussüsteemi arendamiseks, sest pidev kokkupuude
loodusega vähendab erinevate allergiate saamist. Kui me nüüd liidame iga nädal seda mingisugust Emajõeäärset ala,
ega siis neid puuke seal jää tegelikult vähemaks
ja pigem on niimoodi, kui linnahaljastus oleks terviklikum,
puid oleks rohkem, igal pool, rohkem oleks taimi,
see võrgustus oleks terviklikum siis selles linnaruumi
sealhulgas ka näiteks rohkem linde, kes need puugid ära söövad. Miriam võsaste sõnul on niitmata alad esile tõstetud,
et harjutada inimeste arusaama rohealast
ja muuta linnaruumi mitmekesisemaks. Tartu Ülikooli teadlased uurivad Tartu roheringi projekti raames,
kuidas mõjub selline niitmine või niitmisrežiimi muutmine
näiteks liblikatele samuti ka taimedele,
et kas ja kui palju see mitte niitmine tegelikult aitab
taimedel nii-öelda mullast välja tulla, kas see tõstab
liigirikkust või mitte.
