Kui kevadel ennustas rahandusministeeriumi majandus pöördub
kasvule selle aasta keskel, siis uue, täna avaldatud
prognoosi järgi on kasvunurk nihkunud aasta lõpus puu
ehk selle aasta kokkuvõttes võib oodata üheprotsendilist majanduslangust.
Järgmiseks aastaks võiks oodata juba 3,3 protsendilist majanduskasvu,
mis sealt edasi pisut aeglustuks.
Kui rahandusministeerium tegi ka teise stsenaariumi,
mis võtab arvesse värskesse koalitsioonilepingusse seatud
kärped ja maksutõusud ning nende mõjul jääb majanduskasv tagasihoidlikumaks,
küündides järgmisel aastal kõigest 2,1 protsendini. Rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna juhataja
Raoul Lättemäe tõdeb siiski, et maksumuudatuste mõju on
keeruline hinnata.
Eriti raske on prognoosida, kuidas mõjutab majandust
ettevõtetele plaanitav kaheprotsendiline lisamaks. Väga palju sõltub ja käitumuslikult, eks ju,
et kuidas hakatakse dividenditega käituma juhul,
kui see on tulumaks, kas suurendatakse selle võrra kulusid?
Väga vastandlikke arvamusi oli ka majandusteadlaste seas. Rahandusministeeriumi prognoosis seisab,
et maksumuudatuste mõjul kasvab inflatsioon,
küündides tuleval aastal taas viiele protsendile.
Rahandusminister Jürgen Ligi möönab muudatuste mõju,
kuid tõdeb, et pääsu neist pole. Tegelikult meil ei ole ei sellist majandusloogika järgi
ega siis eelarve reeglite järgi võimalust jätta need otsused tegemata.
Pigem neid otsuseid on vaevelda. Pisut täpsemalt saab prognoosida kavandatavate
maksumuudatuste kärbete mõju eelarve tasakaalule,
kui arvestada ainult neid meetmeid, mis on praegu seaduses kirjas,
ootakse järgmistel aastatel ees enam kui neljaprotsendiline
eelarve miinus, aga kui kõik kokku lepitud maksutõusude
kärped ära teha, on eelarve miinust tuleval aastal 2,8
protsenti SKP-st järgmisel aastal kaks protsenti.
Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitab, et
koalitsioonileppesse seatud eesmärgist hoida järgmistel
aastatel miinus kolme protsendi juures hoitakse kinni. See omakorda tähendab, et raha oleks otsekui üle.
Järgmisel aastal on kolmeprotsendilise miinuse nii ruumi
umbes 85 miljonit eurot ja ülejärgmisel aastal umbes 440
miljonit ning seda raha saaks kasutada täiendavateks kuludeks.
Sotside juht Lauri Läänemets tõdeb siiski,
et mingit suurt kulutamist eelseisvatel eelarvekõnelustel ei tule. Need arvutused on tehtud ilma siis nende riigikaitse
ja julgeolekutäiendavate kuludeta, et need peavad sinna
sisse ära mahtunud.
Loomulikult, et kui me poliitilise kokkuleppe saamas
erinevate aastate peale, seal peaks tulema ka palgatõusud,
me ei räägi küll järgmise aasta eelarvest,
sellepärast järgmise aasta eelarves seda efekti
ja võimalust ei ole. Ehk kui riigikaitse vajadusi vaadata, pole raha sugugi
ülevaid siiski puudu.
Tänavu kulub riigikaitsele 3,7 protsenti SKP-st.
Kui lisaraha üldse ei leitaks, siis järgmisel aastal kuluks
3,2 protsenti ehk pelgalt kaitsekulude samal tasemel
hoidmiseks tuleks leida umbes 200 miljonit eurot.
Meenutame prognoosi järgi tuleb eelarve miinuse piir poole
kiiremini ette. Rahandusminister Jürgen Ligi võtaks neil aruteludel hoogu maha.
Ta ütleb, et täna avaldatud majandusprognoosi,
stsenaariumid ja eesseisvat eelarvekõnelused pole nii
selgelt seotud, et kusagil on täna avaldatust hoopis
keerulisemat tabelit ning ehk kaitsekulusid ei maksa
protsentidena hinnata. Eesmärk ei ole mingi kuluprotsent, vaid eesmärk on
optimaalne hankimise tempo realistlik hankimisel.
