Uni mängib väga olulist rolli igaühe ööpäevases käitumises
rütmis ja mina võtaksin seda und üldse laiemalt.
Ta mängib ka rolli ühiskonnas ja järjest enam ta mängib
rolli ka meditsiinis, et väga hea, et erinevate erialade
spetsialistid mõtlevad uneprobleemidele järjest rohkem
ja mis inimesega toimub une ajal.
Aga nüüd kui mõelda, et tänasel päeval, milles on see
uneolulisuse roll, suund tuleks väärtustada tuleks magada
piisavalt ja täiskasvanu uneaeg võiks olla tõesti seitse
kuni üheksa tundi ja kui nädalavahetustel magatakse üle
kolme tunni rohkem, siis see on märk sellest,
et nädala sees jääb midagi vajaka ka. Ja seda me nimetame nii-öelda sotsiaalseks unevõlaks
ehk sotsiaalseks chet laagiks, mis annab aluse siis
erinevate muude terviseprobleemide tekkele.
Uni on hästi oluline, kas seda unevõlga üldse saab täis magada?
Noh, ütleme, teda saab leevendada, aga kas teda täis magada saab,
ma väga kahtlen selles.
See unevõlg jääb ikkagi mõjutama erinevaid elundeid,
erinevaid elundsüsteeme ja haiguste kulgu. Näiteks me teame ka seda, et kui inimene magab väga vähe,
siis temal nii-öelda ajus kogunevad toksiinid,
mis loovad aluse erinevate haiguste tekkele,
näiteks kas või Parkinsoni tõbi, mäluhäired
ja nii edasi.
Te mainisite, ebakvaliteetne uni on kvaliteetne uni,
mis asi on ebakvaliteetne, uni on kvaliteetne uni,
lähtuksin leebelt, et sellest uni saabub kiiresti mõne
minuti jooksul magama minnes, uni on väheste katkestustega
ja hommikul on mõnus välja puhanud tunne. Ja päeval ei ole ka unisust.
Aga ebakvaliteetne uni.
Kõigepealt sellest, et on probleem magama jäämisega.
Unekatkestused välja puhkamatuse tunne, hirm unes
ja ka päevane liigunisus, et võivad tekkida mäluhäired,
koordinatsiooniprobleemid ja nii edasi.
Aga tänasel päeval paljud inimesed elavad üksi,
nendel ei ole aimugi oma nii-öelda uneprobleemidest,
näiteks kui inimene norskab talle, esineb hingamispause
ja kahjuks just üksi elavad inimesed hoopis hiljem sageli ka arstile. Et uneprobleeme on väga erinevaid ja unearsti ülesanne ongi
need põhjused üles otsida ja siis inimesele adekvaatset abi anda.
See päevane uni. Kas kulub ära, kusagilt olen lugenud, et 10 minutit silm
looja lasta, kas on see hea, kui ikka tunned,
et no selline. Peale lõunasööki kui glükoositase organismis tõuseb,
siis see on juba igale inimesele soodus,
et ta veidi on uimasem, ta vajab sellist puhkeaega.
Jah, ma ütleksin küll, et kui see vajadus on,
et võimalusel uinaku aeg tuleks kindlasti ära teha
ja alates 55.-st eluaastast 30 minutit, et mitte enam lõunauinakut,
see on täiesti okei.
Aga kui see uinak jääb peale viit, siis ta hakkab sööma juba
ööund ja mõjutab une kvaliteeti, uinumisele kuluvat aega
ja summaarselt und, et unega ei tasu ikkagi mängida. Ja samas kui on unisus, väsimus, siis lõunauinak absoluutselt,
mis asi on Remm, uni?
Remmuni on kiiret silmapilgutus tega uni
ja seal on nii-öelda normaalse une osa täiskasvanud inimesed,
Piivad Remmund umbes kuuel korral öö jooksul
ja inimese unele ongi iseloomulik unefaaside vaheldumine
ja seremmuni ongi siis üks une faasidest
ja arvata, et inimene une ajal ainult magab
ja temaga midagi ei toimu siis just Remmuni on selline põnev uneaeg,
kus siis ajutegevus on aktiivne ja selle nime on ta saanud seetõttu,
et siis toimuvat ka kiiret silmapilgutus,
et meie siis uneuuringute kanalitelt just selle järgi selle
Remmune aja siis leiame, samuti on madal lihastoonus siis
samas just nii-öelda õpitu talletamine. Sageli toimub Remm, une ajal suureneb valgusüntees unenägude nägemine,
aga kui seda Remmund on vähe, siis tekib kohe mäluhäire,
sooritusvõime langeb, sportlastel eriti kannatab
immuunsüsteem ja see põhjustab kas siis stressi.
Acaremmund läbime siis, kui on läbitud piisavalt sügava unefaase,
ehk siis, et Remmund saavutada tuleb korralikult magada
ja see uni peab olema hea. Kas Remmuni on seotud nüüd ka sellega, et mul õhtul ei tule
mingi inimese nimi meelde?
Hommikul ma ütlen, esimese asjana Ja see võib tõesti nii olla, kuidas und mõjutavad,
müra ja valgusund mõjutavad oluliselt, et müra
ja valgus tänases linnakeskkonnas inimesed,
kes elavad näiteks kas trammiteede autoteede ääres,
nendel on oma, et nii-öelda kohanemise võimalus selle
müratasemega harjuda või siis tõesti vahetada elukohta.
Ja tänasel päeval me teame, et vähemalt 30 detsibelli
selline sosin, see tegelikult äratab peaaegu kõik inimesed üles. Kui üks inimestest näiteks valjult norskab,
siis tema voodipartner samas toas magada ei saa,
ta läheb teise tuppa magama.
Ja näiteks siin mõned aastad tagasi tehtud uuringus selgus,
et kellel on keskmise raskusastmega uneapnoe eest 37
protsenti magavad norskamise tõttu eraldi tubades.
Aga noh, kui me inimese unest rohkem teame,
siis oskame teda ka rohkem aidata. Mis puudutab valgust, siis päevavalgus on unele hästi oluline.
Kui me saame piisavalt päevavalgust, siis on ka une
kvaliteet parem.
Melatoniini tase saab õhtul korrektselt tõusta
ja melatoniin on ka hästi oluline just une säilitamisel.
Aga melatoniini kõige tugevam blokaator on arvutitest
ja nutiseadmed.
Nendest kiirguv sinine valgusspekter, mis tõstab ärevuse
taset ja lükkab une tulekut edasi. Kõigile sõnumiks arvutid ja mobiiltelefonid tuleb õhtuti
enne magamaminekut kinni panna.
Rääkisite Nurskamisest.
Kuidas on võimalik, et inimene, kes norskab ise,
ei kuule, ta norskab, sest inimene magab
ja ütleksin siinjuures, et mehed on sageli hoopis valjemalt
norskajat kui naised.
Ja samas naistel võib-olla hoopis tõsisem uneaegne
hingamishäire kui seda on meestel Janovskad peaaegu kõik
mingis situatsioonis ja on teatud haigused,
mis võib-olla norskamist enam mõjutab ja kindlasti on,
oskavad ka ülekaalulised sagedamini läheme sele hingamise juurde,
hingamine ja uni. Kuidas need omavahel seotud on ka väga otseselt ikka otseselt,
sest inimene hingab magades ikkagi edasi.
Võib-olla see hingamissagedus on veidi aeglasem
ja võib-olla hingamisamplituud on võib-olla veidi pilvisem,
see sõltub ka unefaasist.
Aga kui me istume, siis meie hapniku tase veres on kõrgem
kindlasti kui siis, kui me heidame pikali voodisse magama
ja sellel on väga erinevaid põhjusi, näiteks ütleme,
et kehakaal, kõik need struktuurid gravitatsiooniteema,
mis kõik organismi mõjutab, niiet Saturatsiooni anduril,
pultzogsümmeetrit, võib-olla päeval vaatame,
et hapnikutase on ühes neli, 95, aga uneuuringul leiame tohoo,
keskmine hapniku tase on hoopis seal 90 või alla selle,
mis mõjutab siis kõikide elundite tööd ja mis veel hingamisest,
et me seda vägagi uurime ja uurime, uneaegseid,
hingamishäireid, uneapnoe, et muna, erinevaid tüüpe,
norskamist ja paljud muud hingamishäired,
näiteks astma ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus,
nende inimeste hingamine on samuti öösel häiritud,
ärkavad nad köha tõttu õhupuuduse tõttu ja nii edasi
hingamist mõjutavad väga erinevad tegurid. Magamise ajal. Aga räägime natukene nendest unehäiretest,
te ise mainisite ka praegu, et on uuringuid palju.
Miks on viimasel ajal nii palju juttu unehäiretest,
kas seda teemat lihtsalt on nagu rohkem teadvustatud
ja see probleem on kogu aeg olnud või ongi praegu? Unehäireid rohkem seda ja teist, mul on väga hea meel,
et unest räägitakse rohkem, sest aastaid tagasi,
kui me Eesti unemeditsiiniseltsiga rääkisime inimesega,
toimub ka une ajal üht-teist, et seda maksa puurida inimeste
und parandada, vähemalt sellele tähelepanu pöörata,
et siis tänasel päeval mul on hea meel öelda,
et sellega tegeletakse ja samas unehäired tõesti ka esineb rohkem.
Ja kui me võtame siit seda koroonaviiruse aega tagasi,
kus inimestel stressi, depressiooni ärevushäirete hulk kasvas,
teadaolevalt ka kehakaal muudkui kasvab ja me istume rohkem. On väga palju tegureid, mis mõjutavad und.
Ja muidugi me ei raatsi õhtul magama minna,
kõik need arvutid, mobiiltelefonid, et nad on hõivanud nii
palju meie uneaega ja kui me võtame näiteks selle,
et uni ei tule, inimene ootab und, kolm tundi enne kuuni tuleb,
ta peab hommikul kindlasti üles ärkama, konkreetsel ajal.
Aga kui me korrutame selle kolme, siis seitsmega,
saame me 20 tundi nädalas. See on siis pool töönädalat, inimene passib lihtsalt voodis
ja ootab und.
See ei ole ju normaalne.
Ja unehäireid on erinevaid, et noh, väga palju ärevust on
unetust ja unetuse põhjuseks võivad olla ka väga erinevad
muud haigused ka ravimite tarvitamine.
Aga nagu ennist mainisin, uneaegsed, hingamishäired,
liigutushäired, parasomniad, une-ärkveloleku rütmihäired,
ma ütleksin, et neid on hoopis sagedamini,
kui me tänasel päeval jõuame diagnoosida arvatavat 50
protsenti ei ole arstile kunagi rääkinudki,
et vot temal uneprobleem on. Aga see tähendab seda. Ikkagi neid igasuguseid häireid, mis segavad ka meie und,
on lihtsalt kogunenud nagu rohkem või. Kindlasti on kogunenud rohkem ja inimesed peaksid rohkem
liikuma ja, ja võtma kohe aega selleks ja tervislikumalt
toituda ja just seda mobiili ja arvutikasutust piirata.
Kui palju te soovitate, kui palju tohiks olla arvutis?
Meil on erinevaid, et erialasid, kus töö on lausa arvutites,
noh inimesed on arvutite taga ja ma arvan,
et väga paljud erialad on siis sellised.
Aga enne magamaminekut pakuksin üks, kaks tundi,
et suud Ta selliselt, et arvuti läheb kinni,
mobiiltelefoni no enam suhtlusportaalides ei suhtle. See on tänu endale ja sellest oleks kasu ka kõikidele
teistele teie sõpradele, tuttavatele.
Paljud inimesed kasutavad mingisuguseid medikamente,
et uneprobleemidele leida leevendust on inimesi,
kes võtavad. Ajutiselt mingi perioodi ajal, kui on pingelisem,
on inimesi, kes võtavad, noh, ma ei tea,
mingi isikliku näiteks leinad, too on inimesi,
kes aastakümneid võtavad ja rohud enam nagu ei mõju.
Kas see unerohu võtmine, kuidas sellesse suhtuda,
kui ta une toob, kas see on hea või kokkuvõttes siiski
igasuguse rohu kasutamine? On nagu mitte nii väga hea.
No uinutid ja rahustid, parimal juhul nad sobivad
lühiaegseks kasutuseks.
Teatud juhtudel, kui pikk on lühike aeg,
kas see on kaks nädalat, on see kolm nädalat arstliku
kontrolli all, aga tänasel päeval ma julgeksin küll öelda,
et liialt harva uuritakse üldse unehäirete põhjusi,
ollakse harjunud uinuti retsepti kirjutama
ja patsiendid on harjunud ka uinuti retsepti arstilt küsima
ja uinutite rahustite tarvitamisel tekkinud väga kergesti
sõltuvus ja nendest on väga raske loobuda. Et meie eelistaksime küll seda, et uinutite tarvitamine
oleks kontrollitud, orgaanilised unehäired,
et kindlasti ära selekteeritud, kas need siis on
või ei ole ja tegeleda unehäirete raviga süsteemset
ja muidugi peaks riiklikult ka seda kõike toetama,
et psühholoogide kättesaadavus ja nii edasi.
Ja minu meelest on hästi tervitatav, et tiga see määrus välja,
et just uinutit rahustite tarvitamist piirata,
eriti vanematel inimestel, kellel võivad uinutite
tarvitamisest tekkida päeval mäluhäired,
koordinatsioonihäired, kukkumised ja teatud juhtudel. Me teame, et näiteks uinutit tarvitab ülekaaluline inimene,
kellel on kõrgvererõhutõbi, temal on hoopis kõrgem risk
saada südamelihase infarkti, südame rütmihäireid kujuneb
südamepuudulikkus ja nii edasi.
Nii et see on oluline teema ja tänasel päeval on kasvav
trend ka melatoniini kasutamine, et kui võtta siis ravimite
müüki kogu Eestis, siis need trendid on viimase kolme-nelja
aasta jooksul mitmekordistunud. Melatoniini-ist arstid, me teame tegelikult suhteliselt vähe
ja seetõttu teda soovitatakse teatud juhtudel tema aitab
lühiaegseks kasutuseks, aga apteekriga seal maksab alati nõu pidada. Meil on täna saatekülaline doktor Erve Sõõru,
kes on kopsuarst ja unespetsialist nendest rohtudest
rääkides ja sellest määrusest, millele te viitasite,
tekkis mõni aeg tagasi ka selline väikene tormikene veeklaasis,
et inimesed, kes olid harjunud teatud rohte,
mis aitasid uinuda, kasutama neid, arst kirjutas välja,
siis enam ühel hetkel ei saanud, et mis nüüd nende inimeste
nagu perspektiiv on, noh, ta võib-olla ei oskagi ilma rohuta
enam või noh, mingi abiaineta uinuda, kas nad peaksid võtma
leevendavaid mingisuguseid asju või püüdma ikka
iseloomulikul teel uinuda, et kust nemad nagu saavad nüüd
edasi minna, see nad tõesti juba kardavad tegelikult seda õhtutulemist. Ja kindlasti soovitaks nendel inimestel arstiga rääkida
ja arstiga rääkida ka selles osas, et mis inimese und häirib,
miks ta seda uinutit ikkagi võtab, kas unehäire on täpselt
selgeks tehtud, kas see uinud, see on tõesti ka nii-öelda
oluline võib-olla aitaks uinuda mõni teine ravim,
mis ei tekita sõltuvust, mis on sama efektiivne võib-olla et
efektiivsemgi või mõni muu ravimeetod.
Et unehäire tahab põhjalikumalt käsitlust kindlasti nendel haigetel? See on siis igalühel ikkagi täiesti erinev individuaaljuhul
ja aga mis meiega juhtub? Kui me korralikult ei maga, kui me korralikult ei maga,
siis tekib unevõlg, seda me nimetame ka uneDeprivatsiooniks.
Selle tagajärjel häirub keskendumine, mäluhäired,
mõtlemine aeglustub, energiat on meil vähem,
õppeedukus langeb vastuvõtlikkus erinevad Nendele haigustele,
immuunsüsteem funktsioneerib ka hästi siis,
kui me oleme piisavalt maganud.
Kui on palju tööd vähe magatud, siis on vastuvõtlikkus kohe
ka viirushaigustele hoopis kõrgem ja risk sattuda
liiklustööõnnetustesse haigestuda erinevatesse muudesse
haigustesse ja need haigused ei tule nii-öelda üleöö sageli,
vaid need on nii-öelda pika vinnaga. On seda unevõlga, muudkui aga kujundatakse,
aga ühel hetkel siis tekivad sellised mäluhäired,
et jah, et ma nende tööülesannetega enam piisavalt hakkama
ei saa, kujunevad südameprobleemid ja nii edasi,
aga mõtlemata sellele, et seal võib olla üks algpõhjustest riskitegurit. Kas teie oma kogenud pilguga näiteks vaatate inimesele peale ja? Saate aru, et tal on uneprobleemid, paistab välja
ja vahel küll, vaatame inimesele otsa, näeme,
et tema silmad on punased.
Tema mõte on kuidagi hajevil, ta ei suuda keskenduda,
tuleb küsimusi korrata.
Selline unisust torkab ikkagi silma ja teatud konstitutsioonitüübid,
näiteks kui inimene on ülekaaluline, tema kaela ümbermõõt on
suurem kui võiks. Ütleme, et inimesele peale vaadates me oskaks üht-teist nagu
öelda küll, et jah, et riskid on sellised,
riskid teised, aga eks see ole selline professionaalne vaade. Kuna te uurite neid unehäired ja mainisite siin enne ka uneapnoe,
mis asi see õieti on, see on üks oluline asi,
see on seotud meie tegelikult igapäevategevusega
ja näiteks kas või autojuhilubade saamise
või mitte saamise.
Mis asi see täpsemalt on, kuse meile tuleb
ja kuidas sellest lahti saaks? Uneapnoe on üldse kõige levinum uneaegne hingamishäire
ja selle häirega kaasneb sageli norskamine
ja siis hingamispausid magamise ajal.
Ta võib hiilida aastaid vaikselt, nii et inimene ei saagi aru,
et temal see probleem üldse olla võiks, sest ta on nende
situatsioonidega juba harjunud.
Siis uneapnoe soodustab rasvumine, ninahingamistakistus,
hambumusprobleemid ja uneaegse hingamishäire. Uneapnoe korral on siis perioodiliselt katkenud õhuvool
kopsudesse ja enamasti toimub hingamistee sulgus vahel ka
täielik sulgus keelepära neelu tagaseina vahel.
Nii et inimene episoodid ei saa üldse hapnikku
ja kui ta siis oma hingamisteed öösel lahti teeb,
siis perre satub meeletu kogus adrenaliini,
sest inimene peab midagi tegema, oma hingamisteed lahti teha
ja nii toimuvad korduvad ärkamised, sagedased tualetis käimised,
sügava unefaase ei läbi. Ja hommikul tõesti välja puhkamatuse tunne,
päevane unisus ja riskid erinevate haiguste tekkeks uneapnoe
väga sage sündroom.
Praegu arvatakse, et koguni üle 30 protsendi keskealistest
meestest ja naistel siis alates 45-ni pärast 50.-st
eluaastast hormonaalsete muutustega samuti eriti oluline
tõus ja mis ma Unapnoest veel peaksin oluliseks rääkida
ja mida ei seostata või ei osata seostada. Et kui inimesel on kõrgvererõhutõbi ja tema kasutab rohkem
kui kaks erinevat vererõhu ravimit, et oma vererõhk
kontrolli all hoida siis käesolevalt on leitud,
et umbes 80-l protsendil nendest inimestest on kaasuvad,
et uneapnoe südamepuudulikkust arvatakse 40 kuni 60 protsenti,
südame rütmihäireid 58 protsenti südamelihase infarkti 48
kuni 65 protsenti, ajuinsulti umbes 70 protsenti
ja teist tüüpi suhkurdiabeedi korral arvatavalt koguni 90
protsenti on kaasuvad uneapnoe. Samas kui uneapnoe kõrvaldada, ravida sellega hakata tegelema,
loome me selle, et me parandame nende kõigi haiguste kulgu.
Inimene võib-olla ei vaja nii palju ravimeid,
tema une kvaliteet on parem, tema südame tervis on hoopis parem. Kuidas sellist asja hakatakse ravima, tehakse kõigepealt
uuringud ja kas see on üldse ravitav? Uneapnoe ravis kasutatakse väga erinevaid meetodeid
ja see sõltub uneapnoe liigist.
Kas see on siis obstruktiine või tsentraalne?
Apnu tsentraalne hapna kaasneb väga sageli südamehaigustega
ja tänasel päeval me oskame diagnostikat,
et läbi viia ja jõuame ikkagi põhjustele jälile.
Ja see sõltub raskusastmest liigist.
Ja kindlasti tegeletakse kõigepealt nende põhjustega,
mida on võimalik kas ravimitega ravida või kirurgiliselt
korrigeerida ja kui on, siis tegemist raske probleemiga,
siis on erinevad positiivrõhuseadmed, mis aitavad inimese
hingamistee öösel siis lahti hoida või inimese
kopsufunktsiooni öösel toetada. Ja Eestis on kindlasti tuhandeid inimesi,
kes on ravil ja ma ütleksin siinkohal, et kellel on ravis
mingisugused probleemid kodus tekkinud on ravikatkestused
tekkinud siis alati maksab uuesti abi küsida,
minna kas kopsuarsti vastuvõtule või syypapravi õe
vastuvõtule ja täpsustada, kas temaga on kõik korras
ja kindlasti ei maksaks ka ise otsuseid teha,
et jah, minul on nüüd kõik korras, et mul on tehtud näiteks
ninakirurgia ja pärast seda minu hingamine on kõik hästi. Võib-olla selle varjus on siiski sügav, raske apnoe
ja kui see inimene seal saab mõne aja pärast südamelihase infarkti,
siis ta ei oska neid seoseid ise välja mõeldagi.
Aga midagi jäi tegemata.
Nii et kui on probleem, et raviga kama, et siis alati võib
abi küsida ja tänasel päeval on ka kõiksugused lõualuude
aset sust muutvad seadmed, väiksed aparaadid,
mida pannakse suhu just magamise ajal, aga on ka mingit
plaastri ninaplaastreid just need ei ole nii-öelda
jätkusuutliku mõttega ravivõimalused, et kui ninahingamine
on takistatud, siis võiks uurida, et mis selle taga on,
kas on inimesel allergiat, on seal mingisugune ammune probleem,
mis on lahendamata ja see meditsiini teemaga nina polüpoosi
osas järjest areneb ja tulevad uued ravimeetodid ja,
ja inimesed saavad rohkem abini, et meditsiin on jätkuvalt arengus. Me hakkame lõpupoole oma mõnusa unejutuga minema,
nii hea turvaline teiega rääkida, kohe tekib tunne,
et täna öösel ma magan hästi.
Aga mis tagab hea une? Tegelikult hea suuneks, Me saame valmistuda ainult päeval
hoolitseda selle eest, et meie magamistuba puhas voodipesu vahetatud,
padi, õige kõrgusega tekk, sobiv madrats on samuti sobilik,
kui tubane õhutatud mobiiltelefon, arvuti on sobival ajal
juba kinni pandud, kasutust piiratud, on õhtul jalutamas käidud,
näiteks on suheldud heade sõpradega pereliikmetega
ja püütud korrigeerida ka oma toitumist,
kui seda kehakaalu on rohkem. Sellega maksab tegeleda ja siin kehakaalu langetamise väga
erinevaid meetodeid ja võimalusi järjest ka tuleb juurde.
Et oma vaimu eest hoole kandmine, et see on hästi oluline
ja kindlasti on viimasel ajal järjeks olulisemaks muutunud
just need und soodustavat igasugused tooted,
igasugused õhu niisutajad, pulsikellad, enesejälgimise haigustes,
kriinimise seadmed, noh see kõik maksaks üle vaadata
ja võib-olla kui on leitud enda jaoks hea unerutiin,
siis maksaks sellest kinni pidada ja heaks uneks on oluline,
et une-ärkveloleku rütm on paigas, kui teatakse oma unevajadust,
näiteks üks inimene baarist vajabki seitse tundi,
teine üheksa tundi. Kui see üheksa tundi uneaega vajav inimene peaks siis magama
seitse tundi, siis on selge see, et temal kujuneb unevõlg,
nii et teha ka omal kodus selgeks, et mis on reaalselt see
unevajadus näiteks pereliikmetel ja siis selles rütmis siis
tegutseda ja muidugi praegu kui ilmad lähevad valgemaks
ja päike käib meil kõrgema kaarega, siis pimendavad
kaardinat kindlasti pimendavad kardinad on olulised ette
tõmmata mitte just uinumise seisukohalt,
aga just valgete öödega, kui see uni kipub öösel ära minema,
siis taas uinumisega on hoopis lihtsam, kui pimendavad
kardinad on akna ees. Pulsikellast ütlesite pulsikellad, kui tõsiselt me peame
võtma või kui tõsiselt me saame võtta neid toredaid
imevidinaid ümber randme, mis kõik ütlevad,
et magasid sügavalt, magasid halvasti, maganud üldse,
et kas selle järgi, mida me muutma peame
ja kas peame. Kindlasti võiks pulsikella kasutada, võiks jälgida,
hea oleks, kui see pulsi kelmel ärevuse fooni tõstaksetame,
et liigselt paanikasse ja ajaks, aga olen oma praktikas täheldanud,
et kui inimene ei ole kunagi pulsikella kasutanud
ja ta võtab selle kasutusele, siis ta annab palju infot,
et ka selle kohta, et kui sügavsuuni üldse on kas mitmete
katkestustega une pikkuse kohta Ta võib-olla ka päevase
liikumise kohta, et ennast saab mitmeti jälgida
ja meie kasutame pulsikell siit ka selleks,
et aru saada, kas meie soovitatud ravi on siis hea efektiga võimet,
et ja noh, inimesi, kes kasutavad pulsikella vahelduva eduga,
et kasutavad, siis jälle ei kasuta. Siis võiks jälgida ja vaadata, et jah, et kui ma viimati kasutasin,
et millised minu parameetrid siis olid ja mis on minu
parameetrit tänasel päeval.
Et kas ma peaksin tegema mingisuguseid muudatusi tänasel
päeval see pulsikell küll ei ole diagnostikaseade,
aga ta on väga hea enesejälgimise ja Screenik seade. Aga selline pulsikell, kuhu tuleb ka kogu informatsioon,
et iga sinu emailikene piiksub su randme peal igasu
mesinzeri teade tuleb sulle sinna.
Kas sellised pulsikellad, need on natukene üle võlli? Ja, ja kui sellel inimesel on tõesti ärevuse foon on kõrge,
siis kindlasti need tõstavad seda ärevuse fooni veelgi. Päris lõpetuseks öelge doktor Sõõru, mis võiks olla meie
tänaõhtune mõtteharjutus või miks ka mitte mingi füüsiline harjutus,
mis aitaks meil paremini uinuda.
Me oleme lapsest saati kõik kuulnud seda toredat,
hakka lambaid lugema ja loe 100-ni või mingeid selliseid asju,
et mis aitaks uinuda, aga. Mida teie soovitate?
Kindlasti on abi positiivsetest mõtetest,
püüda leida need positiivsed ja mitte ainult teistes,
vaid ka endas, et mida ma olen täna head teinud,
mis on mulle korda läinud, mitte meeletult pingutada homsete
tegevuste pärast, homme tuleb niikuinii,
et see õhtune üle muretsemine, see ei päästa midagi.
Ja tänasel päeval ei ole ka teed libedad. Üks kerge jalutuskäik õhtul võib julgelt ette võtta,
sellest on abi ja minge välja, olge päiksevalguse käes,
sellest on palju abi ja mis veel, et nüüd 31. märtsil toimub kellakeeramine,
minge juba õhtut enne kellakeeramist natuke varem magama,
teil on hoopis lihtsam harjuda sellega, mis teid ootab
järgmisel hommikul, et lihtsalt see tuleb üle elada
ja see kevadine kellakeeramine, kusse unevõla tekkimine on
hoopis suurem ja tõenäolisem, siis valmistuge juba varakult selleks. Ma väga tänan teile kohtumise eest ja jätsime meelde,
et heaks uneks peame valmistuma juba päeval.
Aitäh teile ja ilusat und kõigile. Aitäh, mina lõpetuseks kutsuksin teid ka näitustele,
Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis ja Eesti
tervisemuuseumis on avatud uneteemalised ootused
ja võimalused külastage kindlasti, te saate seal üht-teist
oma unes teada ja saate oma und parandada. Suur tänu veel kord teile ja ilusat kevade tulemist.
