Kirju ajalooga Läänemere põhi on täis laevavrakke  ja paljud neist on veel uurimata ja osa neist peidavad endas  ka potentsiaalset keskkonnaohtu. Täna läheme koos meremuuseumi teaturitega uurima Naissaare  lähedal asuvat ajaloolist Nargeni frakki. Meremuuseumi laev lood on kindlalt kursil,  kuhu me Ivar praegu jõudma hakkame? Ees on meil naissaar ja hakkame siis jõudma  selle nargeni vraki peale. Meil on siin veel üks selline pool miili minna. Mida sa pead nüüd jälgima siin, et sa täpselt õigesse kohta saaks? No esiteks on siin kaardi peal, eks ole,  märgitud ära, kus see vrakk uppunud on. Ja kui me nüüd lähemale jõuame, siis lükkame sisse. Paneme ajaloodi pildi ette, et me otsime üles  selle vraki ja paneme talle siis boy peale,  et meie sukeldujad läheksid alla ja leiaksid üles. Ei peaks aega veetma mööda põhjaringi, uuris. Ivar, kui sügaval see fraktorit siis on,  see iseenesest väga sügaval ei ole, ta on 26 meetri sügavusel,  nii et, et selline täiesti hobi sukeldumise sügavus  ja mis, mis töö siis täna ees ootab, mida te tegema lähete? No selles suhtes, et eks seda vrakki on dokumenteeritud,  me oleme selles kolm mudeli teinud, aga just neid detaile  ja selliseid asju üles pildistada filmide,  et seda tuleb täna teha. Ega meie ju põhilised vaatamisvärs siin Eestis ongi ju prakid,  sellepärast et. Sest loodust meil nüüd tohutult palju ei ole,  loomulikult on siin loodus, kauneid kohti,  ka krundi kraadi ja nii edasi käiakse külgeid vaatamas,  kes iganes, aga noh. Need on sellised üksikud Juhtumid, ütleme nii, et põhiline on ikkagi Eestis  sukeldumiseks on rakid. Mis laev, see nargen siin merepõhjas on? No ajalooline purjelaev ilmselt väike kaubalaev. Väga huvitav, ütleme laadungiga ja. Ega me tema tema sõitudest eriti palju ei tea,  et miks ta just siin puhkab. Sest seal osa laadungist on selline, millest,  millest ma siiamaani täpselt sotti ei ole saanud ta on,  ta on tugevasti purunenud ja tükid on merepõhjas laiali,  nii et see identifitseerimine on päris keeruline. Eesti meremuuseumi arheoloogid on üsna laiali vajunud  nargeni vraki põhjalikult üles filminud,  mille tulemusel on loodud ka 3D mudel. Kus kõik vraki detailid on täpselt kaardistatud? Oleme. Puiduproovid, et saada teada, kus ja millal see laev ehitati  ja tuli välja, et enamus laeva on ehitatud Rootsi männist  mis lõigati maha kuskil 1550 aasta kanti. Ja osad detailid on ka Poola tammest. Aga noh, see on ilmselt sisseimpordi, nii et me võime  suhteliselt julgelt öelda, et see laev on ehitatud Rootsis  kusagil siin. Idarannikul ja põhja läks ta usk umbes selline 1000 580590,  mis on siis keraamika järgi doteeritud ja see,  et ta on Rootsi või Poola puidust see peale vaadates seda ei ütle. Ei absoluutselt mitte. Selleks me lõikamegi erinevates detailidest proovid,  need lähevad siis Tartu Ülikoolis. Nii-öelda laborisse tehakse kronoloogiline uuring  ja ja siis saab loodetavasti vastuse. Alati ei pruugi saada. Tegemist on ikkagi hästi märgilise laevaga,  sellepärast et et siin neid iga kord jälle,  kui, kui mingit allveefilmi läbi vaatad,  siis sa leiad mingeid uusi detaile ja eks noh,  minu unistus on ikkagi saada rohkem seda suuremat konteksti  siia taha ja, ja noh, needsamad hästi laadungisse kuulunud  hästi kummalised Savinõud. Et noh, et ikkagi on lootus, et me leiame neile mingi  paralleeli ja me saame ikkagi üsna kindlalt öelda,  mis nad on ja, ja see võiks päris palju heita valgust  ka sellele, et kust see laev tuli ja kuhu läks Mida see Tallinna lahe merepõhi üldse selle vraki  säilimisele nagu teeb, et milline see nii-öelda looduslik Kalu on, siin on, on liivapõhi, eks ole,  kuskil 28 meetrit sügavust, nähtavus vaheldub,  noh, nagu Tallinna lahes ikka. Noh, kui eks ole jälle vrakk avastati, 2015 tehti need  esimesed pildid. Kui meie nüüd eelmisel aastal võrdlesime saadud mudelit  ja pilte, siis on toimunud jah, väiksemad tused,  aga üldiselt laev on püsinud üsna üsna kenasti samas seisukorras,  vähemalt siis need viimased seitse-kaheksa aastat. Nii et tundub, et et noh, selline väga kiire niisugune  lagunemine või hoovustega laialikandumine ikkagi siin ei ole. Kui me vaatame Läänemerd üldiselt siis näiteks see,  et, et vesi läheb järjest soolasemaks näeb seda,  et ka see laevaoher ehk uss, mis sööb puitu,  tuleb järjest siia siia poole. Hetkel ta siin ei ela, sellepärast meil säilivad puitasjad  väga hästi. Ja, ja selles suhtes aga juba on seal allpool  või ütleme, Poola ja Saksamaa kandis on juba tulnud  selliseid märke, et hakkab vaikselt sisse kolima,  mis tähendab seda, et noh, kes teab, mingil hetkel võib ta  ka siia jõuda ja eks see ussike ka võib-olla adapteerub oludega. Mis see siis tähendab? Tähendab seda, et kui praegu võib siin sadu  ja sadu aastaid säilida, siis krõmpsutatakse ta paarikümne  aasta sisse. Kokku on Eesti merepõhjast leitud vähemalt 400 laevavrakki  kuid võib arvata, et neid on palju enam. Teadaolevalt on ainuüksi 20. sajandil Eesti vetes uppunud  üle 500 aluse. Lisaks ajaloolisele väärtusele on kümned teadaolevad vrakid  hinnatud ka keskkonna ohtlikuks. Mis see tähendab, et nad on keskkonnaohtlikud,  see tähendab seda, et nad kasutasid omal kütusekulu. Õli, või mingit vedelkütust, ühesõnaga et nad ei sõitnud. Kivisöega eks ole, ei kasuta kivisütt siis kütuse,  eks või purjesid vaid, vaid ikkagi kütus,  mis võib veel olla selle vraki peal. Kas see on kuidagi ka avaldanud juba mõne vraki puhul  absoluutselt näiteks ju alles paar aastat tagasi Narva lahes  oli Saksa, kui ma ei eksi, siis neli 44 uppunud miini  või siis hävitaja tee 30, mis hakkas lekkima  ja oli suurem selline koristusoperatsioon seal. On üks veel, mis praegu juba lekib, jälle on,  on kassandra vrakk esimesest maailmasõjast Saaremaa taga. Iseenesest on tegu vaieldamatult siin Eesti vetes,  ühe kõige ilusama vrakiga. See huvitav on ju suur, 130 meetrine kergeristleja mis,  mis siis siin? Tuli meile nii-öelda appi iseseisvussõja ajal  ja siis paraku läks põhja ühes mõndade teistegi Briti laevadega. Ja, ja lebab ta seal Saaremaa no ütleme,  Vilsandi saares kuskil 25 miili Rootsi poole,  nii et ega ta väga kalda lähedal ei ole,  aga see omakorda teebki tema monitoorimise keerulisemaks. Ja, ja kütus vahemikus 710 kuni 780 tonni kütust võib seal  peal olla. Mida selle kassandraga peaks tegema? See on väga hea küsimus, sest et esiteks ta on,  sügaval, ta on 95 meetri sügavusel ja teiseks ta on üsnagi kaugel,  selles mõttes on ta ja ta on küllili ehk  siis kõikidele punkritele tõenäoliset niikuinii ligi ei saa,  et, et ideaalses maailmas loomulikult tuleks ta tühjaks pumbata,  aga teisest küljest tuleb alati vaadata ka seda,  et mis kes selle kinni maksab. Ütleme nii, et, et kus see, see, see operatsioon ei ole just  kõige odavam. Meil on ju ka juminda miiniväli ja nii edasi,  et neid laevu on ikka päris palju ja see oht võib olla ühel hetkel,  kui nad lagunevad. Päris suur. No täpselt nii, sest et jumind ja, ja samamoodi tegelikult  Kasandra nüüd lähedal on ju looduskaitsealad Jumindal siis,  eks ole, lahemaa ja ja, ja selline aktiivset monitooring,  mis on suhteliselt keeruline teha, et, et PPA lennusalk küll  oma marsruutides lendab üle jälgib, monitoorib neid kohti. Aga noh, suure tõenäosusega ma, ma tahaks loota,  et ei juhtu sellist asja, et korraga kõik kütus välja tuleb,  et nad ikkagi hakkab algul märku andma. Aga noh, ja küsimus on ka selles, et kui,  kui kiiresti selle jaole saata se ja kus kohas,  sest et reostuse koristamine merel on umbes 10 korda odavam  kui see, mida teha rannas vaadates ka siis neid vrakke  üldiselt siis näiteks kui me räägime sõjalaevadest,  siis tihtipeale on ka see, et seal võib olla laskemoona peal. Ehk siis see tuleb ennem eemaldada, kui sa midagi seal  tegema hakkad, et sa kogemata ennast õhku ei lase. Teine asi, mis on, on see, et meil väga paljudel rakkidel on  peal kummitusvõrgud ehk siis vanad traalid,  mis on kinni jäänud võrgud, sellised ja nende nendega on  nüüd kaks asja, üks asi on see, et loomulikult see tuleb  ka need ära eemaldada, enne kui tööd hakata tegema lihtsalt  puhtalt ohutuse mõttes. Aga teine asi on see, et needsamad võrgud tegelikult ju  püüavad kala edasi. Lähed vaatad, hülged, kalad mis iganes, eks ole,  no õnneks meil siin nakkevõrku väga palju pole,  mis on kõige nagu jõhkram, võib-olla aga isegi need traalid samamoodi,  et, et on ju rakke, mis on paksult kalu täis. Viisime koile peale, pane edasi või tagasi. Kuidas emotsioonid on? Vahva. Tead. Vesi oli vahepeal jahedamaks läinud. Aga väga mõnus oli selles mõttes, et ei olnud palat,  aga ainult külm. Aga nähtus oli hea. No tähendab selles mõttes, et on paremaid muidugi nähtud,  aga, aga, aga selles mõttes oli täitsa okei,  oli ma arvan, seitse-kaheksa meetrit ikka. Sellise sukelduja töö on, et ega see ei saa kunagi otsa,  et merepõhi on ikkagi aardeid, avastamist põnevust täis. Absoluutselt muidugi mitte aardeid sellises  traditsioonilises mõttes. Aga igasuguseid huvitavaid esemeid ja, ja ajalugu kitsas.
