Iirimaa rahvusparkide ja eluslooduseteenistuse ökoloog Mervi
Long rääkis, et Iirimaal on palju rohumaad,
kuid veel vähe teadlikkust selle kohta, miks on oluline
liigiliselt väga mitmekesiseid poollooduslikke rohumaid hoida,
jätkab Merovilong. Kui räägime rohumaadest, siis Eesti on sel teekonnal meist
kaugel ees.
Rohkem alasid on taastatud, rohkem põllumehi on taastamisse
kaasatud ja kaardistamine on parem.
Eestis on teadlased kindlad, kus taastamist vajavad alad
asuvad ning kus ja mida täpselt on vaja teha.
Therfoodi. Mitmete looduse taastamise meetodite kasutuse võtmisel on
sarnane mure, keeruline on muuta ühiskondlikku suhtumist.
Näiteks Belgias ja Lõuna-Prantsusmaal.
Vanadel kaevandusaladel proovitakse ökosüsteemide
taastamiseks taas metsistamist.
Lieesi Ülikooli professor Grigori Machi märkis,
et majanduslikult on see lahendus soodne,
aga väljakutse on see just ühiskondlikult
ja poliitiliselt. Me oleme harjunud loodust kontrollima.
Jan keeruline harjuda mõttega lasta loodusel ise tegutseda.
See on kõige odavam moodus looduslike koosluste taastamiseks
ei ole vaja suurt sekkumist, on vaja usaldada looduslikke protsesse,
samas on ka kaks suurt väljakutset Euroopa ühiskonnas.
Me pelga metsikut loodust ja vahel oleme loodust juba nii
palju häirinud, et see ei suuda ise taastuda.
Siis peame vähemalt protsessi algust toetama. Sarnaselt Eestile on ka Ungaris paljud põllud
päikeseparkidega kaetud.
Secedi Ülikooli teadur saabadeljeesi ja tema uurimisrühm
katsetavad võimalusi, kuidas päikeseparkides liigilist
mitmekesisust hoida.
Teadlased külvasid kaks aastat tagasi kolme katsealusesse
parki 52 põlisliiki ja tänaseks on neist edukalt kasvamas
vähemalt 30, millest enamus on õitsvad ürditaimed. Sealjuures ei lase need liigid kasvada kõrgeks umbrohul,
mis varem päikeseparkide omanikele muret valmistasid.
Siiski ei ole selline meetod veel laialt levinud,
jätkab saabodelli esi.
Seemnesegu on kallis ja kui omanik meetodit ei usalda,
siis ta ei ole nõus katsetama.
Aga pikema aja peale teenitakse raha tagasi,
sest hooldamine on odavam. Siiski on päikeseparkide omanikud veel veidi kartlikud. Kliimaministri teadusnõunik keskkonnateadlane Aveliina Helm rääkis,
et Eestil on looduslike koosluste taastamisel Kesk-Euroopaga
võrreldes teatav edumaa. Meie enda looduse taastumise võimekus on palju parem kui
mujal ja me peame seda olukorda ka ära kasutama,
sest et nii nagu me seda ise näeme, see on justkui nagu
elurikkuse kaol sabast kinni haaramine ja siis tagasi
sikutamine veel õigel ajal, et, et väga paljudel riikidel on
see juba nii kaugele lipsanud, et see elurikkuse kadu,
et see nii-öelda taastumine on väga-väga vaevaline.
