Tervitame teid kõiki sel kaunil kevadhommikul. Kuigi põldudel on veel lumi maas, võib mõtted vaikselt juba  kevadiste toimetuste suunas suunata sest ametlikult sai  aastaaeg talv läinud teisipäeval läbi. Täna saates mida tähendab paastuaeg setomaal  ja teeme kiislat? Talvel on ikka seda ülesöömist ja ja vahest on vaja ikka puhastada. Organism tahab lahjemaid sööke ka saada. Ingliste mõisahärra püüab taastada vana mõisa ilu  ja teeb koostööd kohaliku külaseltsiga. Ega mõisa ei pea suure rahakotiga ostma,  mõisa peab ostma suure tahtmisega see korda teha,  et et see on nagu tähtsam selle asja puhul,  et. Läheme kalale koos Kaiu koolipoistega. No see on tavaline ahven Selline ongi põhiline talve talve püügiobjekt. Vaatame, kuidas vana ehitusmaterjal uueks disainida? Ja siin on vanast põrandalauast siis tehtud  ka üks selline väike öökapike, kus siis on ära kasutatud. Vana ahju uks. Õunapuude kevadlõikusaeg on käes. Noh, kui ta niisugune väga pikk ja vibalik on,  teeme tema ka lühemaks, pole vaja, et ta  nii pikk oleks. Ja muidugi kõik need oksad, mis niimoodi üksteise peale  ja sisse kasvavad, eks need tuleb ka jälle ära võtta. Siit. Kuigi ametlikult saabus kevad teisipäeval,  tuleb looduses talvest lahti saamiseks veel veidi pingutada. Ka inimesed pingutavad, et uut energiat koguda. Kas organismi puhastumine paastumise teel võiks olla üks võimalus? Dieedid ja paastud on populaarsed üle ilma. Enne lihavõttepühi on vanasti ka Setumaal paastu peetud. Aga kuidas on, praegu? Uurisime Värska kandis teadja naiste käest. No vanasti, eks ole, niimoodi nagu nüüd minda kuhugi  paastulaagrihe olla üks. Pühite järgi peale peale jõule lihasüük ja peale lihasüüki  tuli paast ja ja paastu oleks jah, usun miseks. Paasti. Nii kui Kerikovi öeldakse, et palvetaja paastuvat,  siis sa saad patuandest ja, ja hinge lehed  ja noh, seo suur paastu oleks ka ikka suur paast il  paastusid üldse neli paastu, see on suur past,  siis tuleb Piitre past siis tule Maarepeast  ja jõulupaast ja kehaks väga uskliku inimese oleva  siis paastiva kõik paas jagutseva paasta. Vanasti liva kimme, inimesed jaotueva paasta,  nüüd nüüd Mio Vain paastu. Olid siis mingisugused erinevad kombestikud  ka erinevate paastude ajal. Noh, kui ka range pool jah, ikka suur paast,  et ega siis olles Mansii pidusid ja laulmisi  ja ja noore ka oli vaid ka vanempidu järgi pea niimoodi,  et Mansike tantsupidusid paks kõrda niimoodi,  et vanast vanast tuhiseks Poisi. Tütrekui poolegi minna paastuvaigu, et peale paastu siis. Ja saa ju peetas ka. Jah ja sa osta. Ja ja vanast. Paastuvaigu paastuvaigu koeti kangi tüüta hoole  ja ja peremetsast paastu nädalist pidi juba kanga oleva  argoidutohi kolki suure nädalaigavast või see suur nätal oli  kannatuste nätal. Paastulaagritest juttu siis, kui tänapäeval on,  ütleme nädal, kaks oled sa seal selle vee  ja kuuseoksa peal või ma ei tea, mis sa seal närid kõike. Siis. Setomaal kui pikk see paastuaeg oli tavaliselt aastast? Siis ja inimesest ju mitte midagi järgi,  see on üks aher vare ju. Ei ole ta nii Ahervare midagi. Tuupärast esinemise sööme Sahervare oma tänapäeval,  kui äkki võtva kaaluks ta alla siis tuiguse jala peal  ja minestas. Aga siis süüdi ikka. Umakõraline leibol ja juurvilja oli puhta,  olen esi ses ja kõiki mõisteti ta vanasti oli veel pärase  väga leidliku ikka eti s andsid suuliime  ja noh, oli asuma kuivatatud, kala oli tuulega andsid  ka püügikeeld ajas kuiva tulatiga oli vaja  ja kuiva sääre oli vaja leidliku perenaise kõks säärekese  keedet ärvi pani või pliidi peal emalt veel noh,  tänapäeva keelehüldased, röstita veidokaid siin nagu kõrbati  ja ja, ja pandi panni peale ja. Toiduõli ka peale ja kartokat ja katolävisoolaskad tühi kelgu. Mul tuleb meelde, et kui mul äi kuulis, oli  ka paastuaid ja Anni tõi äia selle matuse lava peale just ma  matuse sinna avamanu tõi taldrikuga kalla,  et oli just see keldakala keedetud matuse lava peale,  et paastusöögi pead ka olema. Aga mida kindlasti ei tohtinud süüa? No liha oli üks tuu. Liha oli üks tuu, mida tohis Kuid kuidas tänapäeval On need traditsioonid ka edasi läinud Kasutatakse, ütleme siis samu samu sööki,  samu põhimõtteid, sama sama lähenemist. Praegu täitsa võimatu, niimoodi paastunii kui vanasti. Ma mäleta, kui minu vanaema elli siis meil on ögapäevaselt  ikkagi paastuhaige on mingi paastu, toidu  ja vanaema paast. Illampa siis mõnikord paastsa ka seitse nädalit  ja alati siis üteldi, et jumalale aitüma,  Arju se paastu, aga mina praegu kaasajal. Tegi kõrde paastu nii palju, et ma olen küll teatud päivil,  söön paastutoitu, aga et ma olles ei olegi võimalik,  sest kui ma lähen tüüle, tüüman on oma menüü  ja kui ma lähen kellelegi külla, siis seal on jälle oma menüü. Ja sünnipäevi on niivõrd palju, et täitsa võimatu on paastuju. Nagu tänapäeval no õudset palju suheldakse,  ütleme, et kui paastu natuke võrrelda dieedipidamisega,  et et kuidas sina teed ja mis sul raskus oli,  mida sa sööd? Mida sa ei söö ja ja kui kaua ja aga Anni,  sa just ütlesid siin, et, et see ei olnud nagu see kelkimine asi,  kas siis ütleme, tänapäeval on see muutunud nagu see Vaimne jõud või see on nagu siis väiksemaks jäänud? No kahtlemata. Kahtlemata. Eine jõud on tänapäeva inimestel ikka väiksem. Sest vanasti oli usk ikka väga tugev See andis jõudu, kui see usupool on ära kadunud,  kas nüüd ongi siis ainult dieedipidamine alles jäänud? Et see vist on nagu moodu asi olema. Meedi pidamine ja siis igale poole üles sätime,  kui palju sa oled nüüd alla võtnud ja mida sa söönud oled  ja siis see suhtlemine. Aga et, et kui mida üks see, mida tõene söö see  ja ja niimoodi. Et pane, pannakse neid rahakesi kõiki krõbuskeid süües magama,  aga sellest ikka ei ole, sellest ei ole ikka palju kasu. Kui ikka niimoodi äkisti maha võtta, siis ta tuleb tagasi  ka ja ongi kõik. Üks tuntud paastutoit on kaerakile ehk kiisel  või kiisla. Kuidas Maret Vabarna maitsvat kiislat keedab,  näitame teile enne saate lõppu. Vahepeal vaatame muid teemasid. Raplamaal asuv Ingliste mõis sai kuus aastat tagasi endale  järjekordse omaniku. Räämas ja ajahambast puretud hooned olid  siis üsna õnnetus olukorras. Täna võib julgelt väita, et lõpuks sai mõis endale õige peremehe. Imre on siin rahulikult ja tasahaaval toimetanud. Selles mõisas on ka hästi palju niisuguseid legende,  mis selles mõisas ise nagu on, on see, et sinna  mõisaseintesse on müüritud kunagi üks teenijatüdruk,  kes pidi seal kummitama, siis on seal suur legend,  kuidas sealsamas kohe Keila jõe alt läheb,  üks käik läheb Stahli kabelisse või surnuaiale,  mis on ka üle kolme kilomeetri pikk ja selliseid hästi palju  kohalikke legende on selle mõisa kohta nagu et ütleme,  need need legendid ja siis see mõis ise nagu kokku liita,  siis, siis tegelikult tulebki üks niisugune ajaloolisem  hoone taastamist. Ööd lähevad. Mis, mis selle põhjus võiks nüüd olla, siis kas see ongi  siis see eesmärk, et, et kõik läbimõeldult teha  ja võimalikult eksponeerida kõiki? Mis on jah, eks see võtab päris palju aega küll,  jah, sest noh, päris palju võtavad aega,  tegelikult kõik nende lubade saamine võttis alguses,  et noh, sa pead saama need kõik kooskõlastama omavahel  tuletõrje ja muinsuskaitse, mis kunagi omavahel  kooskõlastatud tegelikult ei saa, eks, et sa pead need  omavahel kuidagi ära kooskõlastama, et nad mõlemad oma loa annaksid,  sa pead järgima kõiki neid ehitusnorme, mis on  selle puhul ette nähtud ja mis tegelikult  mis mõisa ajal võib-olla ei olnud täpselt sellised nagu  tänasel päeval normid nõuavad, nii et kõik need asjad  võtavad hästi palju aega ja hästi palju aega võtavad  ka tegelikult nende ruumide enda läbimõtlemine võttis  alguses hästi palju aega, et mis nendesse ruumidesse,  millised, millised ruumid, milleks tulevad nagu et see võtab  tegelikult ennem seda ennem kui üldse sai hakata seal midagi tegema,  siis tuli algus kõigepealt endale selgeks teha,  et mida sa üldse sellest nagu tahad seal teha. Ja kui palju seda vana veneaegset asja säilitada,  mis sinna on vahepeal juurde tehtud, noh suurem osa on küll  sellest maha lammutatud, aga aga noh, mõni asi jäi ikka  ka alles veel ütleme mõni vahesein, mis seal sees oli,  nagu see kelder on peaaegu valmis juba, et sinna on tekkinud veinikelder,  siis see jahisaal on tulnud, tuleb kinosaal saunu,  saunad, auru ja auru ja tavalise saunad ja  siis osad toad ja esimesele korrusele tuleb  konverentsikeskuse osa nagu. Ja eks ta niisugune üüri üürimõis tuleb suuremal osal,  et läheb ta üürile osaliselt jätan ka endale enda kasutuseks  oma pere tarbeks nagu ja mis tast on nagu tore on see,  et ta on ikkagi Tallinnale hästi lähedal,  tal on hästi suur kena park on ümber ja tal on kõrval on  jõgi nagu, et mis annab talle väga, väga palju juurde niisugust,  kuidas mõisahärral suhted külarahvaga on tänasel päeval. Külarahvaga on väga head suhted. Üldiselt väga head suhted on üldse kogu Raplamaa valitsuse,  Kehtna valla, aga kus noh kõikidele asjadele,  kui sa lähed kasvõi mingit luba saama siin ehitusluba saama  või on sul mingeid muid asju tarvis, siis alati on  sealtpoolt väga suur toetus sest mõisaehituseks on saadud  ka raha on erinevatest fondidest, seal on liider projekti  raames ja on saadud maaelu edendamise kolm-kaks meetme  raames ja iga kord, kui on tarvis olnud Valla poolt kinnitust on valla. Vallasekretär, või vallavanem on alati selle kinnituse  koheselt väljastanud, nii et kõik need ütleme,  vallapoolsed ja maakonnapoolsed toetused on väga suured  sellel alal ja külarahvaga esimene kokkusaamine oli koheselt,  kui me külarahvaga kokku saame, siis külarahvas võttis päris  omaks selle idee, et see mõis taastada. Õigemini see idee oli kogu aeg, et mõis taastada,  aga et et siin vahepeal oli veel keegi, kes seda mõisa omas  ja siin külarahvaga tülli läks, siis esimesel hetkel ei  olnud ma võib-olla kohe kohe kõigi suur sõber,  aga tänasel päeval ma vastan, et ma ikkagi saan külarahvaga  väga hästi läbi ja külarahvas saab nagu minuga väga hästi läbi,  nii et me oleme väga tihedas koostöös. Ingliste mõisa kunagises aidahoones käib uus  ja vilgas tegevus. Infopunkt, naiste käsitöötuba, jõusaal, saunaruumid. Siin tegutsevad aktiivsed külainimesed. Ja mitte ei ole ainult Ingliste küla, vaid siin on need  ümberkaudsed külad ka nelja küla kokku neli küla kokku,  et paeküla, saidapere, küla, lauküla, Ingliste küla,  et need inimesed on kogu aeg kokku kuulunud  ja nad kuuluvad praegu ka kokku. Et ta on nagu üks piirkond, jah. Tegi koostööd ka? Koostööd kindlasti kindlasti, et ürituste korraldamine meil  on ära jaotatud põhimõtteliselt, et kes,  mis üritusel kuskil teeb? No teil siin see kooskäimiskoht On, mis see, või siis ütleme siis. Naisteklubi nõndanimetatud suht suht noor Nii nii vanu vanuseliselt, kes keskmise vanusena kui  ka siis? Kolmeajaliselt jah, et jah, viieteistkümnendat korda oleme  täna koos siin, et mina arvan, et see on,  see on suht noor, aga me oleme. Me oleme kokku kasvanud juba selle väikse lühikese ajaga. Et aga just et me olemegi hädas, et mitte hädas ei ole,  vaid tahaks nagu vanemat generatsiooni ka siia sisse saada,  aga siiamaani ütelda, et ei, ei, mis ma,  vanainimene nüüd teie juurde sinna tulen,  ei ole, see on täitsa normaalne, kui vana vanad inimesed  ka tulevad siia? Aga kas te käite siin nagu ainult õppimas  või või, või tehakse siin esemeid ka ka müügiks,  näiteks? Me oleme siiamaani teinud Kingitusteks põhiliselt, et me teeme siin jälle õpime mingi  uue asja valmis, teeme seda kaks-kolm eksemplari  ja siis on nad kõik lännu. Ja kui me hakkasime näitust üles panema,  et issand, aga ma olen ju kõik ära kinkinud,  et mul ei olegi enam mitte midagi. Et. Kindlasti mõni võib müüa ka loomulikult need samad sussidki  on minul ka täpselt samamoodi siit õpitud,  et. Et ega ma enne mõtlesin, et issand jumal,  mingid kootud sussid tegelikult, kui jalga panna,  on nad hästi-hästi mugavad ja mõnusad ja soojad,  kusjuures et see on nagu kõige tähtsam, et ise ennast  mugavalt tunned ja hea on olla. Mis mehed samal ajal teevad? Need on kuhugi nurka surutud. Ei ole nurka surutud, et kui meil on siin üleval see käsitööklubi,  siis üks meesterahvas kutsub meile lauküla külavanem Aare  kutsub meile alati külalise siia ja siis Külaline räägib ja, ja kui külaline läheb ära  või ei lähe ära, lähevad mehed sauna oma õllega  ja võtavad teinekord külalise kaasa. Tublid-tublid mehed. Meil on siin veel lisavõimalusi ka veel loodud. Ja neil on jõusaal ja piljardi, piljardi laud. Et võimalused on meil siin olemas, jah. Ja, ja minu meelest on väga hea, et, et mõisahärra on last  laseb meil siin tegelikult ju täitsa niisama teha,  et et ta ei küsi mitte mingisugust tasu sellest. Või peate teie teda aitama? Peate mingeid ruume korda tegema? No see on elementaarne, et me enda järelt koristame. Et pühime põrandat või, või tegelikult needsamad sussid on  ka mõeldud, nagu, et me teeme need, teeme need siia,  et me ei võta neid mitte omale, vaid me teemegi need siia. Sest et talle ka natuke head meelt teha,  et midagigi tagasi natukene. Usun, et on väga palju inimesi, kes talvel jääaukude kõrval  istuvaid kalamehi imelikeks peab. Istuvad ja külmetavad seal, mis vägi neid küll sinna kisub. Uurisime asja. Ühel tuulisel ja parajalt külmal märtsikuu päeval võtsid  Kaiu põhikooli kalaringi poisid meid oma jääpüügile kaasa. Igale ühele natuke sööta ka, muidu ilma söödata on väga  lootusetu kalapüük. Proovime siis, kuidas täna kala võtmine on? Kalendri järgi eriti head võtmist ei tohiks olla. Aga äkki meil trehvab? Sikuska on ju nii väike, et see suur kala ei saa otsa  tullagi üldse ja see viib koos selle. Tamiiliga ära ja kala ju. Tegelikult on üldse nii, et väiksed mida väiksem konks  ja peenem tamiil, seda paremini kala tuleb. Siis ei ole, vaata ei näe seda ja väike konks arvatakse  vaata et suur konks, et siis seda suurem kala,  aga niimoodi tegelikult ei ole. No kui palju siin ringis õpetatakse, seda,  et sa oskad loodust vaadates öelda, kas täna tuleb hea  kalasaak näiteks. No natukene ikka, aga põhiliselt nagu ise oled kõik sellega õppinud,  vaatad igast. Kala videosid ja värke, mille järgi otsitakse kohta  ja päeva, milline on sobiv päev ilmaga ja kõik. No aga ütleme, et tänast päeva vaadates no  mis sa arvad, milline saak tuleb või kas,  kas üldse Täna minu arust on päris normaalne päev ja soe,  aga ma ei tea, kas saak tuleb ja võib-olla ei tule. Ja see seltskond, kes täna siin on, see on nüüd ikka,  need on juba. Öeldakse, paadunud kalamehed, aga paadunud ei ole kõige  parem sõna, ma ütleks, et need on tõelised kalamehed. Nad, neil on juba see pisik sügaval sees. Kuulutuse nagu üles panin, et kala, kala ring moodustatakse,  siis. Sinna tuli alguses 17 poissi, mul oli ikka päevikus pikk  nimekiri aga nad tasapisi langesid välja,  no kõik tulid suure õhinaga. Aga teatavasti, ega see kalapüük ei ole niimoodi,  et lähed ja saad, see tahab õppimist ja ja noh,  meil oli ka palju teoreetilisi tunde ja,  ja siis ka praktilist. Ja see teoreetiline tund on igav teatavasti,  eksole. Noh, kui ma räägin sellest kala,  kala elust üldse neile tund aega, siis see tüütab ära,  kõik tahtsid kohe kohe läheme, kohe püüame suured saagid tulevad. Nii ta paraku ei ole. Ja noh, järgi on jäänud siis praegu niimoodi,  et siin on meil viiekesi ja ja, ja veel paar poissi,  kes siis on natukene harvemini meiega ühinenud. Ja nüüd me oleme käinud, noh, palju me oleme võistlustel  suurtel võistlustel käinud ja. Nii et nad on tublid poisid. Arne, kui te siin nüüd istute, kas teil alati  nii vaikne on? Kõik vaikselt niimoodi, pea pead norgus vaatavad end auku  või käib mingi jutuvada ka. Ei, alati ei ole, et vahepeal ikka räägime ka,  aga põhiliselt on ikka vaikselt. Et siis ei hirmuta seda kala siit alt ära  selle trampimise ja jutuga, mis sul siin kastis kaasas on. Praegu on mul siin õnged sees ainult ja üks kulp. Mul on kaasas alati viis õnge ja siis kulp,  millega ma võtan seda jääd siit augu pealt ära. Siis, kui ühega ei võta, siis võtan järgmise  ja proovin järgmisega, et niiviisi on lihtsam,  kui siin ümber hakata tegema, siis kui ma hakkan püüdma,  siis panen ussi tasku niiviisi, et nad oleksid soojas kohas,  et ära ei külmuks. Pure. Peab kõik seega olema, muidu sa püüda ei saa. Õng ja puur põhilised asjad. Kasper. Viies Kalev kuues klass, Egon viies klass. Kui suuri kalu te saanud olete, no näidake kõik kätega. Ma olen mingi kõige suurem niisugune vist. Nii pikk, umbes selline. Mis kala oli? Ahvena oli? Ja andsime kassile umbes niisugune suur ahven. Selle sime ise ikka ära. Mis vahe on talvisel kalapüügil ja suvisel kalapüügil,  kas kas see üldse teie jaoks mingisugust? Vahet vahe on ikka. Talvel on nagu kergem vets püüda. Natuke väi. Kaga, mis kala kala saadi, siis? No see on tavaline ahven Selline ongi põhiline talve talve püügiobjekt,  aga siin ta on selline noh, natuke musta värvi meres on ta heledam. On kohe ikka nii, et mereahven ja Peipsi ahven  ja siis järve ahven, jõe ahven. Ja, ja ega ta eriti siin noh, on suuremaid ka,  aga suuremaid trehvab ikka trehvab vähe. Suuremad kalad on suuremates veekogudes nii ahven,  aga ahvena uime selle seljauime järgi ennustatakse  ka ilma. Nii et kui me seda ahvena uime siin vaatame,  näete, siin on. Kui paistab läbi, siin on need ütleme siin on,  siin on siis jaanuar, veebruar, märts, eks ole. Et, et mida mustemad, need on, seda nagu karmim on see asi,  aga minu arust see ahven valetab siin natukene. Sest märtsikuu on meil juba päris ilus olnud. Aga jaanuar nete on väga must, eks ole. Lõpp tuleb, tuleb juba soe. Ma ei ole ilmaennustaja, ma ei pretendeeri  ka sellele, aga aga ma olen kuulnud, et niimoodi ennustatakse. Oleme oma saates päris palju rääkinud vanade asjade  ja ka majade taastamisest säästvast renoveerimisest. Kui vana hoone läheb siiski päriselt lammutamisele? Olge tähelepanelikud ka päevi näinud laudadest  või palkidest võib osava käe all päris uus asi sündida. Tallinnas Koplis tegutseva osaühingu säästvad  ehituslahendused meistrid just nii teevadki. No üks võimalus on siin vana põrandalauda mõistlikult ära kasutada. Et siin on näha mõned vana põrandalaua jupid,  mis me oleme vanadest hoonetest. Demonteerinud siia omal töökotta toonud ja siin ta leiab uue elu. No aga näiteks vaatame see On ju päris, ütleme. Ja see on tagumine pool, see esimene pool on siin veel hullem,  see on ju veel värvitud ka veel? Jah, no siin kõigepealt tuleb sellest värvikihist nagu lahti  saada ja siin on üks näide, siis kus on värvikiht eemaldatud  ja kerge lihv antud. Et siis on juba natuke ilusam see tulemus. No kui, kui tavaline on selline uue elu andmine,  siis näiteks kasvõi siis antud juhul põrandalaudadele Tavaline ei ole jah, et on pigem niisugune. Niisugune erakordne nähtus, et me. Et me oleme siin, jah, sellega juba siin paar aastat  tegelenud ja nüüd meil on selle aasta algusest nüüd hakanud  ka siin erinevad tooted sellest nagu valmima. Et põrandalauast näiteks, mis me oleme siin teinud,  on kõige rohkem riiuleid siis kasutanud teda muidugi  loomulikult vana põranda lauana ära, nii nagu ta on algselt olnud. Ja siis, eks neid tulemusi tuleb meil siin veel pika peale. Tegelikult selle vana materjaliga ongi see ka,  et ta on oluliselt kvaliteetsem kui tänapäevane materjal  selles mõttes, et vanasti valiti seda puitu  ja kõiki kõiki neid asju nagu palju hoolikamalt  ja tänapäeval on see ehitusprotsess nii kiire,  et tegelikult on see kvaliteet selle võrra nagu madalam  ka ja. Ja, ja, ja, ja noh, kui ta on juba siin 100 aastat see  näiteks see põrandalaud siin maas ka olnud,  et siis ta on oma mängimised ja kõik need asjad ära teinud  ja on oluliselt stabiilsem ja ja vastupidavam materjal  ka Aga kui jätkusuutlik ta on, sest kui seda näiteks seda halli  ja ja katkist vaadata. No jummi-amme küll see pigem ennustab äkki peremehele. 100 aastat veel hädaorgu. Pigem kestab 100 aastat tublisti veel see põrandalaud,  kui ta on ilusti korda tehtud ja kvaliteetselt viimistletud,  et selles mõttes ei ole see kindlasti probleem. No põrandalauad ei ole ainukesed asjad, lähme vaatame teil  lattu ka, mis seal põnevat on? Jah, meil on siin väike näidisteruum, kus on erinevad  näidised välja toodud mida meil laos leidub. Nii see nüüd on siis kõik kõige püham koht  või või nagu muuseumilaadne Noh, see on selline väike kollektsioon meil jah,  et mis materjale me päästnud oleme, mis meil siin laovarud on,  kui näiteks vana hoonel on vaja fassaadilaudu uuendada  või näiteks plommida asendada, et siis targem on seda teha  nagu vana fassaadilauaga, jääb see tulemus ühtlasem  ja on ka see selline kvaliteet tegelikult nagu mõnevõrra parem,  et. Nii üleval on siin ka mingisugused puitdetailid. Jah, näiteks siin on juba puhastatud akna piirdelaud  mida saab näiteks väga hästi ka kas pildiraamina kasutada  või sellise tahvli piirdelauana noh, loomulikult  ka uuesti ukse piirdelauana kasutada siis tegelikult  ka vana selline sarika ots. Sellele me ei ole veel otsest nagu rakendust leidnud,  aga aga ka selline huvitav ja väärikas detail,  mida uuesti kasutada. Et noh, vanasti nähti jah, palju rohkem vaeva nende  ehitusdetailidega ka, et kui me vaatame,  kuidas olid aknad dekoreeritud, et see on akna alumine  piirdelaud siis või noh, selline dekoratiivne element  karniis otseselt karniis ta pole jah. Aga et vanadel akendel oli siis see all ja noh,  selline siin on näha nüüd meistri meistritööd  ja kõike seda korralikku kvaliteeti, et tegelikult see  kindlasti kestab veel sama palju veel, kui ta siin Siin on meil mitut tüüpi trepi käsipuu piirde pulkasid et noh,  siin niisugune konkreetne näide on, et ma tegin nendest  väiksematest käsipuupulkadest oma lapsele võrevoodi. Et sai ära kasutatud nii see trepi käsipuu kui  ka käsipuupulgad ja siis üks vana vana voodipeats,  mille, mille vana vana hoone lammutatava hoone pööningut leidsime,  et noh, selline taaskasutusvariant täitsa olemas,  et. Et noh, siin on näiteks lenderi tüüpi hoone Lenderi tüüpi  hoone aknapealne karniis, mis on väga hästi säilinud  ja mida saab mitmel moel nagu taaskasutada,  et no kuidas näiteks kuhu, kuhu ma sellise paneks no näiteks  niisuguseid sisekujunduselemente toas teha,  kas siis selline? Noh, ma ei tea peegli või mingisugune mingisuguse raami  alumine ots või pealmine ots või voodipeats  või noh, neid variante on mitmeid, peab lihtsalt loovalt lähenema. Mis tuba nüüd see on? See on meil selline seminariruum, kus me koolitusi sellised  teoreetilist osa korraldame. Ja siin on meil väike väljapanek, ehk siis sellisest ühest tootesarjast,  mille me siin oleme just oma. Disaineriga nii-öelda koostöös, nagu välja loonud,  et siin me oleme kasutanud seda vana konstruktsiooni planku  et siin plangust on näide olemas, et see on  siis meil vanast hoonest kokku korjatud. See on Tallinna tüüpi hoone püstplank. Et ta on nagu niipidi seinas olnud, enne katus on siia peale  toetanud ja sellest oleme me siis siin loonud sellise sarja  nagu näiteks kardinapuu. Et on, oleme siin kõikidele nagu toodetele sellise ümara  vormi andnud, et on näha seda vana puidu sellist süüd siin sees,  sama samamoodi on eksponeeritud see vana pind siin  ja selline huvitav variant siis kardina kardina puuks  näiteks toimib ka riiulina, et saab raskemaid asju  ka peale panna. Siis on veinipudelihoidja siin näiteks vanast plangust tehtud. Et see käib seina peale, niipidi saab veinipudelid sa ilusti  ritta seada. Ja siin on vanast põrandalauast siis tehtud  ka üks selline väike öökapike, kus siis on ära kasutatud. Vana ahju uks. Siit on näha, kuidas vana ahjuuks on tegelikult  ka mitte kõige paremas korras, vaid sellise Väikese defektiga, aga see kuulub vana materjali juurde. Millal on see kõige õigem aeg siis neid viljapuid niimoodi pügada? No see oleneb nüüd ikka tublisti sellest,  missugust lõikust teha plaanis on, et lõigata võib  jaanipäeva paiku, võib augustis lõigata,  võib märtsis lõigata, nii et oleneb, millist,  millist tööd parasjagu teha vaja on, siis tuleb aeg valida. Aga mis, mille jaoks siis kõige parem on? No niisuguse tugevama noorenduslõikuse jaoks on ikka minu  arvates kõige mõistlikum aeg kevad-talv,  et, et veebruar, märts noh, oleneb, kuidas need ilmad on. Et siis kui puud lehtes ei ole ja, ja kõike võra kenasti  kõik näha on, mida siis sellisel puul peaks vaatama,  mida peaks lõikama, kuidas sellele läheneda? No see, see puu on nüüd. Paar aastat niimoodi suurem ilma suurema lõikuseta olnud. Et noh, siin on näha, kus on läinud need võivõsud  ja niimoodi otse üles, et tegelikult tuleks need ära võtta ja,  ja praegu ka noh, ta on natuke tihedaks läinud siin,  kui on näha oksi, on palju niimoodi üheskoos. Et siit võib kohe pealt ära võtta, see on teistel liiga otsas,  võtame ära. See oks läheb liiga allapoole, võtame tema ära. No siin oleks juba saagi vaja selle saeks  ka ära. Tähtis on see, et, Tagasi, et jääks niisuguseid viljaoksi palju  ka võrasse sisse niisugused väiksed, kus on nüüd need õiepungad,  need on kõik õiepungad. Et siit siit võib saaki loota sellisel kombel  ja kui nad niimoodi üksteise otsas väga on,  noh, eks siis võtame vähemaks, mis nad segama jäävad,  siit ära, see on natukene liiga pikk, valime ühe niisuguse punga. Lõikame selle ka ära, see tuleb ka niimoodi kaugelt välja,  võib siit ka ära võtta. Jälle, mis üles läheb, üldiselt need oksad,  mis üles lähevad, need võtame puha ära. Kas on väga suur surmapatt, kui nagu üldse ei lõika  viljapuud näiteks aasta jooksul või, või paari jooksul,  noh, kui ta nüüd paar aastat vahele jääb,  pole hullu midagi, aga. Aga kui ta nüüd ikka pidevalt lõikamata,  siis on ju probleem selles, et need oksad kasvavad suureks,  võra läheb tihedaks, viljakande sool nihkub,  ütleme niimoodi kõik võra välispiirdele igalt poolt,  et seest on hästi tihe, need viljaoksad,  mis siin praegu nüüd igal pool näha on need väikesed võras seest,  need surevad ära, sest võras sees jääb pimedaks  ja neile jääb valgust väheks ja nad surevad ära  ja siis ongi niimoodi, et et ilusad, suured õunad on kuskil  seal ladvas ja mujal ei ole, aga sellise lõikusega oleks vaja,  et et oleks võras üleni valgust ja et puu oleks  ka madalam natukene. Et siin nüüd, kui seda puud praegu vaadata,  siis need oksad siit Need võinuks juba varem välja võtta. Ma ei ole seda varem teinud, ma võtan nad  siis praegu ära. Nii, vot sellel puul on nüüd palju niisuguseid püstisi oksi  juba peale ladva välja lõikamist tekkinud. Need on tarvis ära võtta, muidu läheb puu jälle uuesti liiga  kõrgeks ja alles jätame niisuguseid rõhtsamaid oksi nagu siingi. No näiteks siin on üks tugev, läheb püstiseks,  üks niisugune nõrgem oks läheb kõrvale. Et jätame selle, mis nüüd kõrvale läheb,  jätame alles, ja vot siit selle, mis siit pealt läheb,  selle võtab naksti ära. No siit vaadata jälle samamoodi, osa osa läheb niimoodi üles  neid üles minevaid oksi, eriti mina, jäta võrasse. Võtame nemad ära. Alles jäävad, pigem niisugused rõhtsad ja  mis külje peale lähevad, noh, kui ta niisugune väga pikk  ja vibalik on, teeme tema ka lühemaks, pole vaja,  et ta nii pikk oleks. Ja muidugi kõik need oksad, mis niimoodi üksteise peale  ja sisse kasvavad, eks need tuleb ka jälle ära võtta. Siit. Aga kuidas nende lõikekohtadega on, peaks sinna mingisugust  vaha peale panema või, või, või määrima millegagi  või suuremad lõikekohad, on soovitav jah,  kas pookevaha või, või haavapalsami või õlivärviga üle teha. Sellised väikesed haavad nüüd sentimeeter  või kaks, mis siin üle on või jäävad siia peale,  et neid küll ei tarvitse üle teha. Need paranevad ise kergesti ära, aga noh,  suuremad haavad tüve peal, et need küll. Aga siia peale peaks siis nüüd küll mingisugust,  see on nüüd juba jah, nii suur haav siin  selle oksa peal ja alles jääv oks oli kole peenike,  et selle peaks küll kinni katma, et, et pookevahaga või,  või siis õlivärviga. Või haava palsamiga, et selle võiks kinni katta. Millised need põhilised põhilised tööriistad võiks olla üks on,  siis, on ju saag noh, minul on kolm tükki käigus oksakäärid. Niisugused ja need peaksid olema just niimoodi,  mis, mis terad vaheliti lähevad, osa osa kääri on sellised,  mis nagu alt toetab ja siis tera läheb nagu peale sinna nagu alasõna,  aga just vaheliti lähevad, need lõikavad ilusasti ära  ja sellega annab ilusasti niimoodi naksti punga tagant võtta,  kohe vaatame, kus suunas on siit käärid taha  ja naksti saab niimoodi ära võtta. Kõrgemalt ja suuremate okste jaoks on siis selline oksalõikur. Mis on siis noh, sellega saab päris kõrgelt võtta,  näete, siin on veel all, on ka niisugune. Mis ta siis on käepide, millega saab tõmmata,  noh, ma saan seal kasvõi nii kõrgelt lõigata,  aga nii kõrgelt ma ei taha, ma lõikan madalamalt sellega ära. Jällegi üks niisugune püstine oks, mida ei ole võrasse vaja. Millised on need põhilisemad vead, mida inimesed teevad,  kui nad niimoodi lõikavad kiputakse lõikama sealt,  kus ulatab mitte sealt, kus vaja, vaid sealt,  kus saab, ja siis on, kui vanu vanu aedasid,  just vaadata, siis tihti näha, kus on, eks ole,  kõigepealt on kaks meetrit tühja tüve ja  siis tulevad kuskilt oksad. Ja see on, ma arvan, just sellepärast, et noh,  teatakse, et õuna peab lõikama, sealt on hea võtta  ja sealt siis võetakse. Aga tegelikult käib jah, vastupidi, et just on,  on vaja neid alumisi oksi säilitada. Et see puu väga kõrgeks ei läheks. Et praegu on aprilli algus, kas praegu on veel hilja lõigata? Ei ole, ega see lõikamine ei käi kuupäeva järgi,  lõikamine käib ikka selle järgi, kuidas loodus oma asjadega  toimetanud on. Et tegelikult võib lõigata ju kuni sinnamaani,  kuni pung paisuma hakkab. Et aprilli algus on veel täitsa tiptop, lõikamise aeg. Ja nüüd keedame kiislat ehk kiiselit ette öeldes tunnistan ausalt,  et väljanägemiselt see setude paastutoit mind maitsma ei tõmmanud. Aga kui Maret soojad kausid lauale tõstis,  suhkrutoosi kõrvale sättis ja esimese lusikatäie suhu saime,  kinnitasime kogu võttegrupiga, et kiisel on tõesti maitsev toit. Proovige järgi. Kõigepealt on siis vaja selle tegemiseks kaerahelbeid  siis on vaja selleks Suhkrut soola, vähekene, sooja vett ja tuleb see kõik panna  paariks päevaks hapnema. Kaerahelbed peavad olema kaetud, et, et saada see kiisla  rutem kätte. Õpetati mulle nii, et panna oma koduleiba vähekene marli  sisse ja siis lisada sellele segule. Ja nüüd me paneme siis selle juuretisega tehtud  koduleivakese siia kaera helveste peale ja paneme paariks  päevaks hapnema kuhugi sooja kohta. Noh, siin on tal paras olla. Nii, aga me ju unustasin, ma unustasin natukene lisada ju  soola ja suhkrut ja selle me teeme ka ära. Ikka juhtub, et mõne asja lihtsalt unustan. Aga suhkur on vajalik selleks, et seda protsessi vähekene kiirendada. See on mul juba nüüd siis üleeile pandud. Ja ta on juba hapnenud natukene siin ja tal on mõnus. Hapukas. Magus maitse. Täitsa paras, et hakata sellest siis kiislat keetma. Nüüd need kaerahelbed tuleb siit välja kurnata. Ja. Nendega ei ole muud enam pärast teha, kui lihtsalt läheb  lauta kas kanadele või siis. Või siis läheb lehma joogi sisse. Et need me kurname välja ja Need kasutame  siis loomatoiduks, et ära midagi ära midagi ei viska. Talvel On ikka seda ülesöömist ja, ja vahest on vaja ikka puhastada. Organism tahab lahjemaid sööke ka saada. Ja kaeras on ju väga palju ju. Mineraalaineid, ja, ja, ja vitamiine, et see on väga  tervislik toit, mis söök see on, kus soola ei ole,  natukene ikka. Ja võib-olla suhkrut enam ei lisaks ki. Nii ja juba too läkski keema, nüüd on juba võib kaussi panna. Nii kogu see aeg tuli olla siis pliidi juures  ja segada. See on selline toit, mis väga armastab kohe minna kõrbema. Nüüd me valime, kas mingid portsjoni kausid,  kas me võtame siis emaileeritud kausid, võtame suuremad savikausid,  see on nüüd igaühel enda asi, aga kindlasti tuleb see nüüd  ära jagada. Et pärast kiisla. Natukene, kui ta jahtub hakkab. Läheb veel paksemaks ja ja muutub selliseks,  et, Seda tuleb ainult sealt kausist süüa. Kiisla on muidugi veel väga hea ka soojalt,  et sellel ajal, kui tema keeb, võib teda juba süüa  ja kes suhkruga nüüd ei taha süüa, võib teha suhkruvett  külma suhkruvett siia kõrvale. Või siis ma ei tea mingit moosi. Või äkki? Mõni tahab lisada veel mingeid maitseaineid. Vaniljet või? See on igaühe oma fantaasia, et retsept,  kui selline on aluseks, et sisse käib vesi,  kaerahelbed ja kui keegi tahab, siis paneb  ka sinna juuretise peal tehtud paar leivaviilu lisaks  mille pära pärast välja võtab. Aga kui palju ja mis maitsega need toidud saavad,  et see on juba iga perenaise enda. Fantaasia. Järgmises saates jätkame Peipsiveere kogukonna köögis Peipsi  kalade valmistamist. Uurime ka, milliseid töid märtsi lõpul kasvuhoones ette  võtma peaks. Lihavõttepühadeni on veel aega, nii et kes soovib,  võib oma toidusedelit kasinamaks muuta. Ärge unustage ka liikumist ja värsket õhku  ning päikest. Mõnusat päeva jätku teile, kohtume taas nädala pärast. Sõida maale.
