Tere, head vaatajad ja suured sumisejate sõbrad  selle hooaja avasaates võtame ette paraja katsumuse  ja hakkame mesilasi pidama. Sööstame pea ees mesilaste suvisemasse maailma,  proovime mõista, kuidas nad toimetavad. Toetame nende elu, uurime nende muresid ja lõpuks loodame  saada ka väärt saak. Me alustame seda ettevõtmist maikuus ja kusjuures väga  oluline info ei mina ega Kristo pole varem mesindusega tegelenud,  aga õnneks on meil abis oma ala absoluutne spetsialist. Teda tuntakse ka kui metsamesiniku. Ülo Lipa. Vist tere Ülo, mis on see esimene asi, mida me peame teadma  enne kui me üldse mesilastele läheneme? Kõige olulisem on rahulik toimetamine. See välistab. Nõelamist. Et oleme rahulikud, nii, meil on siin näidis No proovime vaadata, mis siin toimub. Mis esimene asi siis maikuus on, mida, mida üldse mesinik teeb? Mesinik, maikuus vaatab, kuidas pere on arenenud. Hindab haudme hulka, ehk siis, kui palju on noormesilisi,  kuidas ema kvaliteet on. Ja üldine niisugune kontroll. Ülo sina oled siin paljaste jalgadega T-särgiga ilma maskita. Niimoodi käibki. Ja. Suve esimese otsa kindlasti. Ei karda. Ei mesilastel on oma tegevus, mina teen oma tegevusi. Aga praegu ongi ju mesilastel korje ja siis nad on tunduvalt rahulikumad. Kui neil tööd ei ole, siis nad tegelevad millegagi,  peab tegelema, eks ole. Kui mesilastel tööd ei ole, siis nad õmblevad mesiniku ristpistes. Räägi meile riskidest, mille eest me peame ennast hoidma  ja mesilasi ka muidugi. Kõige suurem risk on teha kogemata ema mesilasele viga,  tema on ainult üks. Ja kui me ema mesilasele viga teen, siis ma  selle avastan ju alles järgmise taru kontrolli ajale. See tähendab osa korjeaeg on juba raisku läinud. Osa noori mesilasi on mul saamata jäänud. Kõik liigutused on vaiksed. Sujuvad ilma kolistamata. Ja vaatan äärmist raami sellega ma saan teada kuidas  mesilased on korjanud, kas neil piisavalt sööta on. Nii see on kaunetatud mesi. Siin läigib kannupõhjas, siin on lahtine mesi  ja peame hakkama siin iseseisvalt ka tegutsema,  et kas, kas me prooviks ka ise võtta kumbki ühe kärje üles siia. Nonii, aga mina kangutasin juba lahti. Sinu ülesanne on võtta see kärg. Siin kohe need. Aga sina ajad natukene näpuga ta ära ikkagi vaikselt  niimoodi ja toimetada. Nad. Ei pahanda, kui oled rahulik, no näed, väga hästi tuleb sul  Kristo ga. Tõstad otse ilma järskude liigutusteta,  nii, ja mis kärg see on nüüd? See tundub, et on siin palju tegelasi tulemas,  aga suhteliselt hele meekärg või haudmekärg? Ei, sa ütlesid ju palju tegelasi, näed, see on kõik haue  mett on siin üleval natukene kaanetatud natukene siin servas. On lahti, tulevad värsked, tulevad noored,  kas siin võiks olla ka ema kuskil lähedal? Tõenäoliselt siin, mitte. Sellepärast, et tal ei ole siin midagi teha,  et ta on juba siin, kõik on täis munetud. Siin ei ole tal midagi peale hakata. Taru, kõige tähtsam tegelane ongi emamesilane  ehk kuninganna, kellest põlvneb kogu mesilaspere. Kõik töölised on samuti emased, kuid märgatavalt väiksemad. Lisaks leiab kevadest sügiseni tarus leski  ehk isasmesilasi, kelle ainus roll on leida paaritumiseks  mõni teine mesilasema. Proovin siis ka sellepärast, et noh, suvi ootab ees  ja siis tuleb seda niikuinii teha. Kaunis raske. Mõlema käega ühtlaselt. Näpud katsu raami üla alla panna, mingid vabad näpud. Kui sa otsa peale toetud, siis tunnetad,  et keegi alla ei jäänud. Nii, ja kui sa tahad vaadata, tõstad kõrgemale noh,  umbes näo kõrgusele ja hoiad taru kohale. Emme, kus sa oled? Ei olegi emal sellist drooni, kus ta istub nagu kunagi  multikast võib vaadata, vaid ta võib igal pool kuskil siin  tarus olla. Või. Nii siit me leidsime, nüüd viis päeva tagasi pandud kärjepõhja. Ja leidsime ka ema mesilase. Mesilased annavad talle kõik teed. Ei roni tal seljas. Nii paneb tagumiku sisse ja nüüd ema muneb. 21 päeva pärast ronib kannust välja noor töömesilane. Kui ta on need kogunud, siis saab tema ülesandeks kannude puhastamine,  et mesilasema saaks neisse uuesti muneda. Seejärel tulevad juba vastutusrikkamad ülesanded,  nagu kärgede ehitamine, vaklade söötmine  ja taru sissepääsu valvamine. Korjele suundub ta umbes 20 päevasena. Töömesilane elab suvel neli kuni viis nädalat,  talvel kauem. Esialgu on meie tarus umbes 2500 mesilast kuid suve  tipphetkel võiks neid siin elada 50000. Peame jälgima, et neil jätkuks kärgi, sest kui ruumi jääb väheks,  on oht, et mesilased moodustavad sülemi ja suur hulk neist  lihtsalt lahkub. Pesaruum ei ole väga suur, võiks olla tugevam pere,  aga eks see saigi valitud teile nagu proovikiviks. Et kuidas see pere saada korje ajaks suureks  ja tugevaks. Niimoodi ja läheb üks põhi siia sisse. No igatahes nüüd paneme teki peale ja, ja  siis kaane ka. Ja siis tuleme suve jooksul siia tagasi vaatama seda. Kombes, aga alustame jõudu tööle. Jõudtöö. Teeme ära. Peale kodumesilaste on Eestis ka väga suur hulk looduslikke mesilasi,  kellel on kõigil väga tähtis roll meie loodusele. Kuid kas teate, mida mesilased söövad ja kui hästi on kaetud  nende toidulaud? Mesilasteks kutsutakse kiletiivaliste seltsi kuuluvaid astlalisi,  kes toituvad õistaimede nektarist ja õietolmust. Eestis on mesilasi kokku 286 liiki, kelle seas on  nii kimalasi kui erakmesilasi. Kodumesilane toodab meile mett, aga seda juba tarus,  aga mida need mesilased, nii kodumesilased kui  ka need looduslikud siin aasa peal teevad? Mida nad otsivad, millest seda mett teha? Nemad tegelikult söövad. Ja see, seda nad otsivad ki nad toituvad nektarist  ja õietolmust ja mett. Tegelikult ei tee nad sugugi mitte enamus mesilasi,  ei tee mett tegelikult neid erakmesilasi kimalased teevad  ja on ka teada üleskirjutusi ajaloolisi,  kus ka Eestis on nagu talurahvas on tegelikult osanud seda  kumalase me või kimalasemett korjata. Isegi jah. Aga peab ütlema, et need. Kimalases koloonias elab ju vähe isendeid,  need pesad on väikesed. See mesi olevat mõru, sihuke mõrkjas. Hoopis teistsugune ja tänapäeval muidugi meil on kimalased  liigid kaitse all, et palun mitte pesi lõhkuda,  kui te neid üldse leiate, seal raske leib,  aga aga teised mesilased ei tea üldse, et nad tahavad  lihtsalt süüa. Tegelikult mesilased on põhimõtteliselt veganiseerunud  erilased evolutsioonilises plaanis, et oli hulk erilasi,  kes otsustas hakata otsustas hakata taimetoitlust. Ja siis need õitest korjavad nektarit ja õied õiekuna õite huvi,  taimede huvi ikkagi on saada seemneid toota,  et keegi nende õietolmu ringi kannaks erinevate isendite  vahel siis taimed kasutavad igasuguseid trikke,  et meelitada mesilasi ligi. Ei no näiteks see ristic siin Tema toodab sellist nektarit, hirmsasti meeldib. Maitseb see, et ristikud erinevad liigid on. Just kimalastel, on ühed lemmikud toidutaimed. Et liblikaõielisi tasub hoida, ärge niike oma muru seest  ristikuid maha sõitevad. Oluline on, nagu seda teadvustada, et nad on kõik olulised tolmeldajad,  nii need kimalased kui ka erakmesilased. Et on tehtud selliseid uuringuid, ülemaailmsed,  mis näitavad, et siis umbes pool sellest tolmeldajate tehtud põllumajandustoodangust,  mida inimene tarbib, et pool on, ehk siis teeb  selle kodumesilane ära, sest et teda peetakse väga palju  ja teise poole, siis teevad looduslikud mesilased. Suvi muudkui kulgeb oma soodu ja on aeg muidugi vaadata,  kuidas meie mesilaspere toimetab. Loodame, et nad on sõbralikud ja. Kena sellist taruvaigu lõhna on igatahes tunda. Kas meil õnnestub leida ka ema mesilane? Mesilasema, saame näha? Mesi on kenasti. Kärgedesse korjatud. Tulime siia nüüd teise põlluserva, mis noh. On hoopis teise pildiga, et siin ei ole õisi,  siin on kõik ühetaoline. Kui nüüd mõelda mesilaste peale, kas see sobiks neile? See on heinaseemned, seemet kasvatatakse siin  ja see ei paku väga head elupaika looduslike mesilastele. Et ainukesed, kes või noh, vähesed liigid võivad siin nagu  leida pesa, aga nagu te näete ise ka õisi,  on mõru, vähe on ju süüa neil siin eriti midagi ei ole. Et teraviljapõllud on isegi veel hullemad,  et need on nagu noh, sobimatud ikkagi, et kõik see,  kus maa harimine toimub, kus küntakse üles maa,  et seal nagu ei saa elada ikkagi putukakooslus nagu vaja,  puutumatut, taimekoosust. Üks on see siis suur monokultuur, kuidas veel inimene mõjutab,  kas näiteks ma ei tea, taimekaitsevahendid on ju  ka tegelikult mesilastele ju. Ja ohtlikud ja tolmeldajad Eestis ma arvan,  kõige suuremad ohutegurid ja tegelikult globaalselt  samamoodi on, mis on tolmeldajatele, sealhulgas  siis ka looduslike mesilastele kõige suuremaks ohuks Ongi  elupaikade kadumine, mis suures osas toimub just  põllumajandusliku maa rajamise tõttu ja siis eraldi tegurina  on siis veel agrokemikaalide kasutamine,  et taimekaitsevahenditest me oleme rohkem kuulnud,  et seal on herbitsiidid ja insektitsiidid,  mis mõlemad on mürgised. On näidatud, kuidas mesilased jäävad haigeks,  neil on kroonilised mürgistused, võivad olla  ka sellised kuudsed ägedad, eks ju, kui nad väga suure  kontsentratsiooniga vahetult kokku puutuvad. Aga ma näen siin ikkagi selliseid regulatiivseid,  et nii riiklikul tasandil kui ka Euroopa Liidu tasandil,  et mis vajavad eriti taimekaitsevahendite kasutamist,  mis puudutab, vajab tublisti reguleerimist,  et praegu see on ikkagi ei järgi ettevaatusprintsiipi,  et need kogused ja kokteilid, mis meil looduses iga aastasse valatakse. On hirmutavad. Mis on see must stsenaarium, et kui mesilastel liigirikkusel  läheb väga halvasti mesilased kaovad, mis tegelikult  siis juhtub? Hakkab kuulus bioloog Edward Wilson on öelnud,  et putukad on need väikesed Little Things that und the world  selgrootute kohta. Ja mesilastel on ka seal nagu oma roll. Meie tolmeldajate kadumine oleks risk meie toidujulgeolekule,  sest võimalus saada vitamiinirikast mineraalainerikast toitu,  nagu see kahaneks. Nälga me ei sureks, eks ju. Siis kui me nüüd tuleme lokaalsel tasandil  siis ka, et need metsamarjad, millega me oleme harjunud  ja aiamarjad ja puuviljad, et nendega oleks  ka kehvasti, et saagikused langeksid tublisti,  kui mitte päris ära ei kaoks, osade puhul aga ikkagi nälga  mi sureks, kartul kasvapilmatumel teate väga hästi. Aga siis, kui me mõtleme looduslikele taimekooslustele,  et see lille ilu ega need lilled ei ole nagu ilmaasjata ilusad,  et nad on ikkagi ilusad selleks, et meelitada tolmeldajaid ligi. Ja sellest me jääksime küll pikemas perspektiivis ilma,  sellepärast et kui enam seemnelist uuenemist ei ole  taimekooslustes looduslikus või, või ka tihtilugu,  eks ju aedades, et siis seemne seemneid enam ei toodeta,  siis need liigid nagu vähenevad kuni lõpuks nagu kaovad  päris ära, maailm muutuks palju vähem värviliseks  ja igavamaks. Kui see on päris raske See on päris raske kärg. Vist ei saanud aru? Et ma siia tulen. No vaadake Töö käib siin. Uskumatu ikka, kuidas inimene, mesilased suudavad niimoodi  koostööd teha. Et inimene saab siit oma mee ja mesilased saavad elada. See on ikka äge. Meie mesilastel paistab üsna hästi minevat,  kuid mee mesilaste pidamine on keeruline töö,  sest aeg-ajalt kimbutavad neid mitmed ohud. Mesilaste elu ja tervist uurivad oma töös maaülikooli teadlased. Üldjuhul esimese asjana, kui mesilasse tulen,  panen suitsiku tööle. Et varasemalt arvati seda, et et see suitsiku põlema  panemine ja see tossu nii-öelda mesilasperre laskmine,  et see tekitab nagu mesilastele silguse mingi metsapõlengu efekti. Aga noh, täna on nagu, pigem räägitakse,  et see nii ei ole, aga see teeb neid nagu rahulikumaks,  et see nagu neid ikkagi tekitab sellise ohumomendi  ja siis nad nagu tõmbavad oma meepõied mett täis  ja noh, nagu analoogia inimestega jälle,  et kui kõht on täis, siis sa oled nii-öelda kõvasti rahulikum. Kes siis Eestis on need põhilised mee, mesilaste ohustajad,  kui me nüüd siia tarru vaatame, kes ja, ja  mida nad võivad teha. No vaenlane number üks on loomulikult varalest,  et kes siis kõige rohkem tapab ja temale  siis järgnevad, võib-olla ohtlikkuse tasemel on haigus  nosemoos ja siis järgmisena tuleb Ameerika haudne mädanik. Aga Varro lest on Eestis juba viimased 40  või isegi pea 50 aastat probleeme nii-öelda tekitanud. Mida see lest siis teeb? Sõna otseses mõttes ta nõrgestab mesilast. Ehk kui parasiit ise meemesilase peale jõuab,  siis ta toitub temast ja tegelikult veel suurem probleem on see,  et ta siirutab nii-öelda erinevaid haiguseid. Me võime ka proovida leida siin, kas me näeme varras sta  või mitte, siin nukupeal teda ei ole. Näiteks no see on mesinikule siiski hea uudis,  kui seda põhilist võime siis öelda pahalast mesilasi  kimbutamas ei ole. No just et kui see ongi, et kui ma vaatan mesinike silme läbi,  ma olen praegu väga õnnelik Mis ja kuidas siis mesilasi kõige paremini nende ohustajate eest? Sõna otseses mõttes tark pidaja ehk tark mesinik. Et kui mesinik nii-öelda loeb teadust või suhtleb teiste mesinikega,  teeb koostööd ja näiteks teeb ka tõuaretust  siis on suhteliselt hea võimalus, et sa nii-öelda aitad oma  mesilasi ja sul on tugevad mesilased ehk näiteks kõige  lihtsam asi, mida tavamesinik saab teha,  et näiteks kui ta ostab mesilasemasid mesilasemade  kasvatajate käest näiteks Eestis, siis tegelikult võiks küsida,  et millised on nii-öelda hügieenika tulemused,  sest teaduslikult on teada, et näiteks hea  hügieenikäitumisega mesilane on nii öelda. Võimeline paremini hakkama saama erinevate nii-öelda haigustekitajad. Selline asi ja niimoodi paksult mett täis. Kui ilus see näeb välja või üks hakkab üks. Üks mesilane vaatab miks, kes see on selline? Oleme vaikselt. Nii. -oo-o-o. Siin käib mingi mingi tegevus, siin käib,  mõni ikkagi, vaatab siin, et natuke see,  ma juba tunnen selle sumisemise pealt, et siin on natukene selline. Selline häiremoment. Risto, me just nägime, kuidas siin põdrakanepi õitel  toimetas üks meemesilane. Kas on selline oht vahel ka looduses, et kuidagi  meemesilased annavad oma haigusi, kui neil peaks olema  looduslike le putukaliikidele. Ja et meemesilased ja looduslikud tolmeldajad jagavad  teinekord üsna tihti, jagavad korjetaimi. Ja see meie taga olev tegelikult tatra põld on nüüd  siis ka üheks heaks näiteks, kus siis kohtuvad nii-öelda meemesilased,  kui ka looduslikud tolmeldajad ehk siis kimalased,  erakmesilased, sirelased ja nii edasi. Ja tegelikult seda on suhteliselt vähe uuritud,  aga meie, meie maaülikooli mesilaste töögrupi juht professor  Marika Mänd siis koostöös Euroopa kolleegidega on seda uurinud,  et kas ja kuidas meie mesilastelt siis erinevad haigused  ja viirused kanduvad üle looduslikele tolmeldajatele  ja mida haigem on meie mesilaspere, seda suurema  tõenäosusega saavad ka looduslikud tolmeldajad  siis õite pealt nüüd selle viiruse nakkuse  ja tõesti tõepoolest, et. Nii kimalaste kui erakmesilaste puhul neid  ka leiti, siis. Õnneks meil Eestis ei ole liiga palju mesilasi,  kimbutavaid, haigusi, siis kas me teame ka,  mis ohud veel varitsevad, või on äkki meie poole teel probleem,  millest, millele ka meie maaülikooli nii-öelda mesilaste  töögrupiga lõime häirekella juba nüüd, eelmise aasta  novembris avaldasime ka Eesti Ekspressis artikli sellest. On nüüd Aasia vapsik kes tuli Euroopasse 2004. aastal Kagu-Aasiast. Tõenäoliselt tuli ta siis bonsai lillepottide impordi teel  ehk siis kaubavahetusega. Ja tema siis nii-öelda suutis luua üllatavalt elujõulise  populatsiooni Euroopas. Ja tema ohtlikkus meie mesilastele seisneb selles,  et ta ongi spetsialiseerunud just suve teisel poolel. Kui ka vapsikute endi pereliikmete arv kasvab,  pere muutub suureks, siis nad spetsialiseeruvad meemesilaste küttimisele. Et meie oleme hoiatuse andnud ja me oleme tegelikult  selle üle päris tõsiselt mures. Tõstame raami välja. Ja voilaa. Kui kenasti on need mesilased mett korjanud? Kärg on täitsa raske. See tähendab ainult üht. Õige pea on aeg mett võtta. On olnud õiterohke suvi ja nüüd tahab mesinik saaki saada,  ehk me hakkame seda taru meest tühjaks tõstma. Ülo, mida mesilased arvavad sellest, et me nende meevaru  tühjaks teeme? Seda kohe paistab nii, kui me siit raami vahe paatame. Aga. Ega nad väga midagi muud arva, et mesinik on mesilase jaoks ikkagi. Röövel. Röövel võtab absoluutselt, no tuleb ja võtab saagi ära,  eks ole. Jahutab toa maha, tõstab mööblit ringi. Natuke pahaseks, nad saavad poolnaljaga,  võib siis nüüd röövimisega pihta hakata ja,  aga proovime, proovime. Peletame nüüd natuke allapoole, me ei anna väga palju suitsu. Ilusti lõpuni kaanetatud. Kuidas sa need mesilased maha siit saate nad ära lähevad,  tagasi torusse. Niimoodi. Aa, hea gravitatsiooni meetod ja väike veel paar tükki jäi. Subsi lihtsalt harjaga. Nüüd äkki juba mesilased usaldavad meid ja,  ja, aga ei kohe vaatame, õpetus nagu see oli. Siit ettevaatlikult. Nüüd peaks siis vaatama, kõik on olemas ja katsu siiasamasse  tarusse sisse raputada. Liigutus on natukene pehme, mesilasi tuli maha pähe. No nii, nüüd ma sain oma esimese nõela kätte siia käsi varde  ja siia laseme suitsu peale, see petab selle mürgilõhna ära. Et kui üks on juba nõelanud, siis kogu taru. Veel ei tea, aga üsna paljud juba teavad,  kuidas nad peavad lõhna järgi. Mürgilõhn on neile signaaliks, et tuleb asuda kaitsele. Peame tegutsema kiiresti. Igatahes kristo sportlastelt küsitakse, mis tunne on. Mesinikult, kuidas tunne on, mis tunne röövlil on,  kuidas teda avastatakse, kehv tunne, koristatakse,  karistatakse. Kuidas siis kõike arvesse võttes, see 2024. aasta korje suvi  on olnud sinu vaatest? Esimene ots oli täitsa hämmastavalt hea. Mul ei ole nii ägedat kevadist korjet veel olnud kui tänavu,  nüüd mais ja juuni algus. Aga kahjuks selle esimese otsaga piirduski,  et. Nüüd ei ole ilmad ja taimest kuitsemine midagi. Väga roosilist pakkunud mesilastele, et sa ise oled ikkagi  oma mesilastega ümbritsevast loodusest väga palju sõltuv  ja sellest ilmast ja kõigest, mis, mis see suvi sulle pakub,  eks jah, kindlasti. Nii läheme sinnapoole. Kered on ikka maru rasked, järelikult on palju mett. No sul on 14 kilo mets, seal. Väga mõnus tahaks juba maitsta. Nüüd on siis maitsmise aeg, vaatame siis,  millise maitsega see metsamesi seal on. Ilus kuldne küll. Mis maitsed ja toonid siit küll läbi kõlavad. Kus õitelt need linnud kõik läbi lennanud on? Saan, arvate ka? Nii? Ilus ja osake meie tööd on ka seal sees. Kuigi mesilased tegid enamuses, tegid suurema töö ära. Ma panen sulle ka juba siis. Ja peab ütlema siis mesilastele suure tänu  ja sinule ka, et sa lasid meid oma mesilaste juurde. Aga tore, et tulite ja heatahtlikud külalised on alati  metsamesiniku juurde oodatud. Maitseme siis suur, head isu, aitäh, head isu. No mis siin on terake põdrakanepit. Ma pakuks pigem Õunapuud ja viljapõõsaid. Metsade lähedust. Ma kujutan niimoodi ette. Ega sa ju regi metsast väga kaugele vaata selja taha. No igatahes väga hea on tõesti hea, kui mõelda vaid,  et 12 mesilase töö läheb selleks, et koguda  siis kuskil teelusikatäis mett. Suurepärane töö, terve elutöö. Jääbki siis üle soovida vaid mesimagusaid  ja põnevaid looduskogemusi. Loomulikult teile kõigile. Raske hea mõista.
