Augusti viimasel nädalal küsis Eesti Energia kontserni
kuuluv Enefit power konkurentsiametilt luba arvasta Asso
ja hindu tõsta.
Kui taotlus sellisel kujul rahuldatakse,
kujuneks tarbijatele müüdava soojuse lõpphinnaks umbes 115
eurot megavatt-tunni eest veel paar aastat tagasimakseid
piirilinna elanikud olla 50 euro megavatt-tunni eest.
Konkurentsiameti peadirektori asetäitja Külli Haab ütleb,
et ettevõte taotlust alles vaadatakse läbi
ning päris oodatud hinda ei pruugi ettevõte saada. Küll aga andis Enefit poweri taotlus konkurentsiametile hoogu,
et käima lükates suuremad rattad ja nõuda Narva sooja
konkursi väljakuulutamist.
Samuti Eesti Energia kontserni kuuluv aktsiaselts Narva soojusvõrk.
Peab konkursist teada andma hiljemalt esimeseks oktoobriks.
Külli Haab. Tänaseks me oleme nagu ikkagi tuvastanud,
et ta ei ole enam tõhus kaugküte, tuleb seal ikkagi midagi ettevõttes,
et tulevikus oleksid olemas alternatiivid. Praegu toodetakse Narvas toasoojamaagaasist
ning sestap sõltub gaasi hinnast otseselt ka toasooja hind.
Ajalooliselt on linn saanud endale balti elektrijaama jääksoojuse,
kuid süsinikuheidete kallinedes muutus jaama käimas hoidmine
üha tarbetumaks ning tänavu mais balti elektrijaama 11.
plokk konserveerida.
See tähendab, et ees ootaval talvel on maagaasi põletamine
Narva kodude kütmiseks ainus võimalus. Narva abilinnaBeulee karbikov loodab, et soojakonkursi
tingimused saavad paika esimeseks jaanuariks
ning sealt edasi kulub võitja väljaselgitamiseks paar kuud.
Ta leiab, et lisaks sinisele soojatootjale Enefit Powerile
võiks konkursile teisigi huvilisi tulla. Nagu diilid, teised, võiksime spekuleerida,
aga ma tean, et nagu isegi Soomest praktiliselt ütles ettevõtjad,
tulla. Konkursi tingimustesse peaks kirja minema ka see,
kui palju antakse võitjale aega lubatud tootmisvõimsus välja ehitada.
Külli Haab ütleb, et varasemate taoliste konkursite puhul on
aega antud kuni viis aastat.
Olekarbikovi sõnul see Narva linna ei rahuldaks. Omavalitsuse jaoks nagu väga kurb, kõige rohkem,
kui me saame autode ikka kaks aastat mitte rohkem. Enefit power'i juht Andres Vainola ütleb,
et uute võimsuste loomiseks minevat aega on ilma konkursi
tingimusi nägemata raske ennustada. Mõnest aastast viie aastani, et see sõltub,
millist tehnoloogiat ja milliseid tingimusi konkurentsiamet aksepteerib. Ka see, missugust tehnoloogiat Eesti Energia pakuks,
sõltub Vainola sõnul konkursi tingimustest.
Küll aga rõhutab ta, et hea lahendus oleks võimalikult
väiksed CO2 jalajäljega ja kasutaks maksimaalselt
kohapealseid energiaallikaid. Kus me maailmaturuhindadest maagaasile sõltuksime vähem,
on see siis puidujäätmed biokatel on see soojuspump,
on see lisaks mingi akva, kes teab, et need,
need võimalused on olemas nii meil kui ka teistel
potentsiaalsetel sooja konkursil osalejatel?
