Tere naer on tõsine asi kohe nii tõsine,  et seda uurivad teadlased ja mitte ainult inimeste naeru,  vaid ka loomade naeru. Miks meil seda vaja on? Hakkame kohe rääkima. Tartu Ülikooli füsioloogia professori Sulev Kõksiko. Sulev, miks me siis üldse naerame, miks see evolutsioon on  meid selleni viinud? Naerame seda, et anda ajule tagasisidet,  et kõik on hästi ja kõik on turvaline. Nii nagu ka filmis räägiti, on naeru naerul,  on kahte, on kahte tüüpi naere osa, mis. On mõeldud teistele. Et teistele teadmiseks, et ma olen ohutu,  et ma ei ole ohtlik, et ma olen sõbralik. Aga teine, teine tüüp naeru on see, mis on puhtalt nagu  egoistlik naer. See on tõesti see, et, et ma tunnen ise ennast hästi. Mul on hea olla. Filmis näidatakse ka palju, kuidas uuritakse loomade  emotsioone ja loomade naeru. Kas on siis nii, et iga loom naerab ja mina näiteks saan  kodus oma kassi või koera naerma ajada? Kindlasti kassi ja koera saab kindlasti naerma ajada  ja saab naerma ajada ka hiired, kui näiteks liivahiired,  siis ka nemad naeravad ja nemad on eriti lõbujanulised  ja mängulustlikud loomad. Ma ise mõtlen seda, et huvitav, kuidas kalad küll naeraksid. Aga, aga, aga ma arvan, et eks ka nemad võib-olla naeravad,  et lihtsalt me probleem on pigem meie piiratuses meie,  meie vahendite, meie arusaamist piiratuses,  et miks me ei taha uskuda või aru saada,  et ka loomadel on emotsioonid. Et ka loomad tunnevad rõõmu, et kui loomad kurvastavad. Ja mina arvan, et nii see on. Ta on ühelt poolt Eks ikka teaduslikke probleeme uuritakse  selle esiteks sellepärast, et ta on võib-olla huvitav,  ta on uurimata ja me ei saa sellest aru,  ma arvan seda, et naeru ja naerufüsioloogiast aru saada aru  saades ja ka emotsioonide suus paremini aru saades me  mõistame ka rohkem inimhinge. Vundamenti, seda, mis meie endi sees toimub. No siin filmis Esineb ka üks Eesti päritolu teadlane Jaak Panksepp,  kes kõditab rotid naerma kui tuntud teadlane ta on maailma mastaabis. Jaak Panksepa kohta öeldi kunagi paar aastat tagasi,  et ta kõige enim tsiteeritud Eesti teadlane  ehk põhimõtteliselt, kui kui reastada teadlasi kuidagi  pedestali järgi, siis tema on kindlasti Eesti teadlaste see,  kes võiks seda number üks kohta hoida. Ta on tuntud eeskätt selles neurofüsioloogia või,  või psühholoogia vallas psühhobioloogia vallas ja,  ja aga, aga teda on kindlasti väga palju tsiteeritud  ja ta on väga palju selliseid uusi ja, ja noh,  esmaavasta väga palju asju esmakirjale ma avastanud  ja seetõttu on ta väga tuntud oma valdkonnas Ja, ja ka ta on Eestimaal hästi tuntud, ta käib väga tihti Eestimaal. Vähemalt kord aastas külastab ka Tartu Ülikooli,  kus tal on üks loengukursus lugeda. Nii et meie, meie teame teda päris hästi. Filmis me näeme lühidalt ka naerujooga naeruteraapiat. Aga kas te usute, et inimest on võimalik käsu peale naerma  panna et on võimalik naermist nii-öelda õppida ja,  ja mida selline käsu peale naermine meile annab? Ma arvan, et vast Käsu peale nagu hästi ei pane, naerma, aga aga,  aga naermisel. Mina arvan seda, et naer on terviseks ja ma arvan,  et see naeruteraapia kui selline on, on omal kohal,  ta on kindlasti palju parem kui igasugune soolapuhu. Ja, ja ta ei tegelikult mitte kellegi halba. Ja kui inimesi õpetada Natukene võib-olla rõõmsamalt enda peal ringi vaatama  ja ja teha seda kollektiivselt heas seltskonnas,  siis. Ma ei lähe siis mitte ega halba. Ma arvan, et see on kõik positiivne. Aitäh professor Sulev Kõks filmi sisse juhatamas  ja rõõmsat päeva. Väga. Öeldakse küll, et ilu päästab maailma, aga võib-olla on see  hoopis naer. Naer, mis meid kõiki omavahel läheb.
