Eesti on üks metsarikkamaid riike maailmas  ja mets katab üle poole Eesti maismaast. Eestlased ju armastavad metsa, meile meeldib siin seenel  ja marjul käia või niisama ringi uidata ja kui vaja,  oleme valmis ka metsa säilimise nimel võitluse astuma  või siis vähemalt kõva häält tegema. Tänases saates uurimegi, mis mõjutab metsa  ja mil moel panustavad Eesti metsa kestmajäämisse. Teadlased. Eestlaste üks lemmiktegevusi metsas on kahtlemata seenelkäik  ja lemmikseente edetabeli tipus võiks troonida puravikud,  kukeseened ja riisikad. Et meie metsades elutseb veel üks populaarne seen,  mida küll pannile panna, ei passi, et mille osas uskus juba vanarahvas,  et sellel on mitme haiguse vastu tervendav toime. Kui levinud nähtus must pässik on Eesti metsades? Kui sa ei ole võib-olla väga kogenud ja tihti metsas käia,  siis sa ilmselt teda nii tihti ei näe, aga reeglina on ta  ikkagi täiesti tavaline seen. Loomulikult ta ei ole nii tavaline, kui on võib-olla juurepess,  mis on Eesti metsade kõige suurem kahju tekitaja. Aga meie uuringu järgi, kus me siis üle Eesti analüüsisime,  800 kuud. Juhuslikult võttes võiks öelda,  et iga 80. puu, mis on temale sobilik peremees,  seal ta on olemas. Kuidas passik oma peremees, taime või konkreetset peremees  puud kohtleb, mida ta teeb näiteks kasega? Must vässik, üldiselt ta nakatab peremees puud  siis kas mingi haavandi või külma lõhe kaudu,  kus siis seene eos satub. Peremees puu sisse. Selline nigistik hakkab seal kasvama ja oma elutegevuse  käigus ta tegelikult mädandab seda kaske  või peremees puudu, olgu see siis kask või on ta leps,  ei oleks oluline viis ja see puu keskelt lõpus hästi  rahvakeeles öeldes. Muutub õõnsaks või hästi pehmeks, millest ei ole võimalik  siis valmistada, ei maju, ei toole, ei ole võimalik vineeri teha,  ehk tegelikult mäda koha peal on õhk ja sellega ei ole nagu  mitte midagi teha. Ehk ta on oluline metsa kahjustaja. Lehtpuumetsades. Pässik, justkui mõjub puule halvasti, aga teisalt juba vanad  eestlased ikkagi. Armastasid samal ajal musta pässikut, sest et väidetavalt  pässikul on tervendavad omadused. Mustas pässikus on siis bioaktiivsed ühendid,  mis on ikkagi olulised ja mida on suudetud  siis kuigi palju ka tõestada ja siiani see uurimustöö käib  selle kallal, et kui palju ta siis neid vähirakke hävitab,  kui palju. Kas see mõju on ikkagi olemas  ja nii edasi, et ühtset vastust sellele veel praegu hetkel  ei ole, aga töö selle kallal käib, aga temas kindlasti on  antijooksud ante, seetõttu tema jooke teed võiks ju ikkagi tarbida,  aga loomulikult mõistlikud koguses, et nagu iga asjaga on,  et üleliigne tarbimine ei pruugi alati olla hea. Ma saan aru, me saime loa siin metsa ülemalt,  et me võime ühe kase koos musta pässkuga maha saagida,  et näha siis täpsemalt, et mida pässik oma peremees puuga  teinud on. Ja nüüd meil on tõesti väga hea võimalus vaadata  siis puu sisse. Mida see must pässik ühe puuga täpsemalt teeb? Sina peal on näha, et see tume osa on siis pässiku poolt  põhjustatud mädanik, sest see oli ju täpselt siinsamas,  kohe selle ketta juures kasvas see eledam osa on  siis veel terve puit, mida see patogeen ei ole suutnud  nii-öelda ära süüa või ära lagundada oma elutegevuse käigus. Ja üleüldse must pässik on selline huvitav seen,  et teda peetakse päris parasiidiks. Ehk et ta saaks üldse tekitada omale viljakeha,  kus siis lenduvad tema sugulise arengu järgu eosed,  millega ta siis paljuneb. Selleks peab ta tegelikult ennem oma peremees puu surmama,  ehk tema on selline, et kõigepealt tapab oma peremehe  ja alles siis ühe korra elu jooksul tekitab sinna sugulise  arengujärgu viljakeha. See, mida me teeks, tarvitame, see ei ole tema viljakehas,  et ei tule eoseid, see on lihtsalt selline seeneniitide kogum. Mükoloogilises mõistes öeldakse ka sklerootsium tema kohta. Aga eosed tekivad tema viljakehalt, mis siis tekivad pärast  puusurma alles. Kui kaugele see mädanik tegelikult levib,  et see tükk on ju võetud kohe siit selle mügariku juurest,  aga ilmselt see pole veel kõik. Otse loomulikult see muidugi oleneb puust varieerub aga  võib-olla ka kuni 80 protsenti siis puu pikkusest mädaniku  poolt kahjustatud. Aga lähme, vaatame, kui kaugele sellel puul mädanik levinud. Jah, meil on hea võimalus, eks ju, et siin saeti need kettad  välja iga meetri tagant, et see on siis nüüd meeter sellest  mügarikust ja jätkuvalt on tõesti näha see mädanik siin. Üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse meetrit. Vaatame, mis seitsme meetri peal toimub selle kasega  ja mädanik jälle näha. Seda mädanikku on siin vähem. Terve puidu osakaal on juba palju suurem  ehk enamuses kuid siiski see putt ei ole täies mahus kvaliteetne,  ehk teda ei kõlba kasutada saetööstuses palgiks  või lauaks saagimiseks. Kas passikust on võimalik kuidagi lahti ka saada  metsaomanikul või ei ole see võitlus, mida tasub pidada? On küll võimalik lahti saada, me praegu siin praktiseerisime üht,  et lõikasime puu maha, viime välja metsast  ja see on ka ainus võimalus, et otseselt ravi,  nagu inimestel nohu, köha või, või millegi muu vastu ei  praktiseerita ja ei ole vähemalt selle patogeeni vastu. Aga tema puhul on muidugi oluline see, et kui sa see pässik  ja kui ma just ennegi rääkisin, et sealt teoseid ei levi  ehk sellel hetkel ta veel ei levita ennast,  ta ei levi selles metsas. Aga kui ta selle puu surma tekitab sinna oma viljakeha,  kus teose tukel tulevad Siis hakkab ta ka metsas levima. Eesti metsast rääkides on aga jätkuvalt kõige emotsionaalsem  teema lageraie. Järgmiseks uurimegi lähemalt. Mismoodi mõjutab lageraie metsalinde? Uuringud näitavad, et lageraiete tõttu kaob metsadest aastas  umbes üks protsent linde. Enim kannatavad raiete tõttu maas pesitsevad linnud,  näiteks kanalised, kelle arvukus on kordades vähenenud. Õnneks ükski linnuliik metsaraie tõttu Eestis veel päriselt  välja surnud ei ole. Kuigi elutingimused muudetakse paljude jaoks väga keeruliseks. Väga sageli öeldakse küll, et mis linnuke sel viga tal on,  tiivad saab lennata lennaku kõrval metsa,  hakaku seal pesitsema, aga paraku teadusuuringud näitavad,  et linnud on territoriaalsed tihased näiteks väga tavalised linnud,  meil võiksid minna naaber metsa, seal pesitseda,  aga seal on teised mehed ees. Nende territooriumid on seal, nad ei luba sinna kedagi tulla ja,  ja on ka teada, kui võõrad tungivad sinna sisse üritavad  pesa teha, siis nende pesitsusedukus on seal üsna vilets. Ühesõnaga need linnud, kes on kohalikud,  neil on väga suur eelis ja ei ole sugugi minna lihtne  naabermetsa ja seal pesitsema hakata, et seal on omad  piirangud ees. Kui on tegu pikaajalise liigiga, siis võib loota,  et üks aasta jääb tal pesitsust vahele. Kohane saab järgmine aasta uuesti pesitseda,  halvemal juhul süüakse ta lihtsalt ära, mõni kiske tuleb  kuskilt pista ta nahka. Kisklus on ka teema, mida seostatakse raietega,  sest et raiete tõttu võib ka suureneda pisikiskjate arvukus,  nugiste arvukus, rebaste arvukus, sest lageraierankidel võib  suureneda näiteks pisinäriliste arvukus ja  ka langiservad on sellised kohad, kuhu paljud linnud kokku  kogunevad ja sealt on neid lihtne ära süüa. Kiskjad ja, ja seetõttu Öeldakse, et selleks, et raieprobleeme lahendada,  et küttige rohkem kiskjaid see on ühest küljest õige,  aga samas tuleb meeles pidada, et seesama lage raie on põhjus,  miks see kiskjate arvukus võib tõusta. Mis on linnukestele ohtlikum, kas lageraie  või needsamad kiskjad? Või siis isegi kliimamuutus, see on selline kuldne kolmik,  mille kohta mina olen pidanud kogu aeg vastust andma,  et mis siis siis on oluline. Kindlasti on kliimamuutustel oma roll ja kliimamuutuste  tõttu võivad mõned liigid meile siia jõuda,  kes muidu ei jõuaks, võib-olla. Aga kui me vaatame Soome uuringuid, mida viimasel ajal on  tulnud kuidagi väga palju metsadest ja nad näitavad kõik  enam-vähem ühtesugust tulemust, et ikkagi raie on see põhiline,  mis metsa linnustiku arvukust vähendab ja see kliimamuutuste  mõju seal kõrval on siiski marginaalne. Ja kiskjate arvukus ka selle kõrval ei ole märkimisväärne,  mis seda arvukust võiks mõjutada. Nii et lageraie kui selline, noh, see on  ka intuitiivselt tegelikult mõistetav, et kui ühes kohas on  ühel aastal elupaik olemas, nagu meil siin ümber metsa Praegu kui see paugu pealt paari päevaga maha võtta,  no siis on selge, et sellel linnul ei ole võimalik pesitseda  ja kui sellist selliseid kohti on palju metsas üleriigiliselt,  siis on selge, et metsalindude arvukus hakkab vähenema. Aga kuidas minna edasi nii et metsalindudel oleks hea Eesti  metsades jätkuvalt olla ja elada? Kui vaadata praegust seisu ja praegust andmestiku Eesti  andmestik ja tegelikult ka globaalne ja siin meie  lähipiirkondade metsade andmestik, siis hästi lihtne on öelda,  et Me ei tohiks sellises mahus raiuda või vähemasti mitte  nii suurte lageraielankidena. Raiet tuleb teha väiksemas mahus, siis on metsalindudel parem. Seda on väga lihtne öelda sellele kokkuleppele saada. Ühiskonnagruppide vahel on ääretu. Loodusfotograaf Remo Savisaar on linde pildistanud pea 20 aastat. Oma lemmikmodellideks peab ta kakulisi, aga loomulikult on  tema kaamerate eest läbi käinud sajad ja sajad teisedki linnud,  loomad. Linde suudab ta juba hääle järgi tuvastada. Üle paarisaja erineva liigi. No siin on praegu kulda metsvinti paremal,  teisel pool kallast on kuulda, laulab silksolk,  ehk siis väike lehelind. Mitut erinevat linnulaulu sa praegu kuuled? Oi, kui ma mõtlema hakkan, siis ma arvan,  kuus-seitse kaheksa, üheksa hakkab tulema aine niimoodi. Kas prooviks mõne linnu praegu pildi peale  ka saada või see konkreetne koht siin ei ole parim selleks,  et mõnda lindu tabada, on ikka parim. Tähendab, selles mõttes ei ole sellist halba kohta,  et linde siin on, aga see linnupildile püüdmine,  üks asi tuleks liikuda siin näiteks mida,  kui meil olen üksi, siis mul on suurem võimalus praegu mul  on siin lühike objektiiv kaasas aset linnu pildistamiseks,  ma kasutan pikemat. Vot nüüd hakkas käblika laulma, vasakul näiteks kui me  mõtleme linnupildile püüdmise peale, siis siin laulavad  linnud üleval. Ma ei saa head pilti, ma saan ta küll pildil,  aga ma ei saa head t pilt ja aga lik, kes see laulab,  ma tean, et tema laulab maapinnal kusagil maapinna lähedal,  et on, võib-olla ütleme selline meeter kaks maapinnast. Tema, ma saaksin juba ilusti pildile, üritame seda käblikut  ikkagi kinni nabida. No aga lähme piilu, Lähme, vaatame. Ta läks ära jälle. Mina vaata, kuna ma olen pikem, siis ma näen teda jätkuvalt,  aga ta on seal tulevaata siit praegu. Siis sa näed, aitäh, siin on üks augukene. Nüüd ta kukkus alla. See on nüüd üks meie väiksemaid linde, see on käblik,  kõige väiksem pöialpoiss, tema käblik kuidast ära tunneb,  ongi selline väga spetsiifiline laul. Ta on küll hästi väike, aga see laul kõlab hästi kaugele. Ja päris sageli. Ta hoiab oma saba püsti, et see on ka selline,  kui sa näed kasvõi silueti, tal on saba püsti ne  siis on teada, et see on käblik. Ja selle kahe kümnendi jooksul, kui sa oled metsas pildistanud,  siis milliseid muutusi sa oled oma silmaga täheldanud? Metsas? Kahjuks need muutused on olnud selles mõttes alad,  et kui ma metsas liigun ja mõnda piirkonda tundma õpin,  siis iga kord ma saan üllatusi. Ja need halvad üllatused on ikkagi seotud metsa metsa  kadumisega ja noh, metsa all, mina ei mõtle ainult puid. Et see on ka kohati naljakas, kus öeldakse,  et me lähme metsa, istu. Et siis tõesti tahaks näha, kuidas neid linde,  loomi sinna istutatakse ja kõike muud. Et puud on ju kõigest üks väike, selline osa metsast. Et see on, see on nagu peamine, mida, mida ma kahjuks märkan. Kas on mõnda lindu või looma, keda sa nüüd  siis viimastel aastatel lihtsalt polegi enam näinud,  et ta on täiesti ära kadunud kuhugi? Selles mõttes küll, et konkreetsest kohast,  kui ma läksin, nüüd see oli paar nädalat tagasi vaatama ühte  kohta see lind küll ei olnud veel sinna saabunud. Tegu on väike kärbsenäpiga, aga tal ei ole enam pesa kohta. Isegi kui ta sinna saabub, tal ei ole seal midagi teha,  sest kodu enam ei ole. Aga võib ju mõelda, et kui inimene on kolinud näiteks maale  elama tal on oma põllud, kasvuhoone kodu on olemas,  kodu on kaitse all, aga põllud, kasvuhoone,  kõik võetakse ära, toitu pole siis mis ta seal teha on. Aga sinu läbi aegade kõige lemmikum foto,  mis sa ise oled metsast teinud? Mul on neid pilte, on ikkagi. Noh, ütleme seal 50 60000 ja selliseid väga kõvasid,  millega ma olen ülimalt rahul no näitan seal võib-olla 1000  ja valida 1000-st välja võimatu, võimatu,  pigem võib mõelda, et mis on sinu viimase aja lemmikpilt  siis näiteks üheks selleks on kohtumine Mustvee põõsalinnuga,  kus mul õnnestus head pildid saada isasest linnust. Tartu observatooriumis ei vaadata vaid alt üles kosmose poole,  vaid ka vastupidi. Tartu Ülikooli metsade kaugseire kaasprofessor Mait Lang  teeb metsaseiret distantsilt ehk kaugelt ülevalt kosmoses. Mida kosmosest vaadates metsa kohta teada saab? Kõige olulisemad tunnused, mida alati on vaja,  on metsa kõrgus puude arv, pinnaühiku kohta  ehk metsatihedus ja ka liigiline koosseis,  et mis puuliigid seal konkreetselt kasvavad  ja sellest hakkavad siis lähtuda tuma näiteks  metsamajandajate huvid ja samamoodi ka metsaseire huvid,  sest kui me ajas siis metsa jälgime, on meil võimalus  tuvastada sealt muutusi ja siduda kosmoses mõõdetud signaali sellega,  mis maa peal võiks juhtuda. Praegu siis. Oleme siin proovitüki peal ja põhimõtteliselt,  kui me tahame kosmosest mõõdetud signaalist midagi maa peal. Oleva kohta otsustada. Me peame uurima võrastikku sellepärast et midagi üllatavat  siin ei ole. Võrastik jääb maa peal olevate puude ja tüvede  ja kosmoses oleva skanneri vahel. Siin on mul selleks poolsfääri kaamera. See on sellise huvitav objekt tiiviga. Mees. Enamikel juhtudel võimaldab inimestel teha  siis hästi naljakaid pilte aga siin on asi naljast kaugel,  sellepärast et selle objektiiviga on võimalik nüüd teha  võrastiku mõõtmisi ja uurida kui palju paistab võrastikust  valgust läbi ning see on satelliidipiltide tõlgendamisel üks  väga oluline suurus. Siin ta nüüd on väga ilus pilt ja, ja tegelikult see  selle ilu kõrval meid huvitab ka see numbrile sisu,  sest selle kaamera sees on valgustundlik sensor. Me kasutame seda kaamerat, mitte lihtsalt pildi tegemiseks. Aga valguse mõõtmiseks. Milliseid uusi võimalusi kosmosest metsade vaatamine veel avab? Kindlasti üks uus võimalus. On see, et me saame ülevaateid tihedamalt  ja terve ala kohta korraga. Nii et see, kui me suudame nüüd paremini õppida,  tõlgendama kosmosest tehtud mõõtmisi, mis on peegeldunud  päikesekiirguse mõõtmisel. Põhimõtteliselt on meil võimalik, siis lõpuks. Kombineerituna nii-öelda masina ja inimesega ehitada  selliseid seiresüsteeme, kus meil on metsade kasvust  ja ja häiringutest pidevalt ütleme kaks,  kaks korda aastas. Ülevaade Eestis. Ehkki viimasel ajal räägitakse enim just lageraiest kui  metsa tervise suurimast ohustajast, siis vähem tähelepanu on  saanud erinevad haiguse tekitajad, mis samuti metsi  laastavad uuematest haiguse tekiajatest ehk patogeenidest. Järgmiseks räägimegi. Rein, millised haigusetekitajad Eesti metsi ohustavad? Haiguse tekitajaid on palju, mis Eesti metsi ohustavad aga  nendest võib-olla olulisi, mis tasub märkida alati,  mis tuleb kõigile meelde, on juurepess. Aga juurepess on meil juba ammune liik ja levinud eelkõige  just noh, nendes metsades, kus on kuuseenamusega puistud  ja veel enamgi selliseid, mis on viljakad kuusikud,  aga seejärel tulevad meile invasiivsed patogini,  mis on meile täiesti uued, mitte kunagi varem neid Eestis ei  ole olnud. Ja selliseid haigusi meil tulnud viimase 20 aasta  jooksul üks tosinkond. Võib siis öelda, et viimastel aastakümnetel on kuidagi nende  invasiivsete liikide siiasattumine hoogustunud või,  või on see läbi aegade nii olnud, et neid uusi liike siia  ikka satub. Eks ikka neid on olnud, aga mis on viimasel ajal seda enam mõjutanud,  on kaks olulist asja. Esiteks kliimamuutused, kliimamuutuste lainel on ilmastik  ja tegelikult ka kliima muutunud soojemaks. Ja mõned liigid, mis seni meile ei suutnud siia levida on  nüüd see piir eest võetud. Ja ilm on soojem, nad saavad siin hakkama. Teine põhjus, mis, miks nad siia levivad  ja kuidas nad tulevad on inimtegevuse tulemusel  ehk globaalne kaubandus. Tuuakse igalt poolt igat põnevat kraami ja veel igasuguseid  põnevaid taimi ja seda minul veel aias ei ole,  ma tahaks tuua selle ka oma aeda, aga mitte keegi ei vaata seda,  missugune huvitav seltskond temaga kaasa tuleb. Alati ühe kuningaga tuleb kaasa kena saatjaskond. Mida siis hiljem alles märkama oma aias,  kui ta hüppab mõnele teisele liigile, mis meil seni on seal  väga ilusti kasvanud. Üks levinumatest männipatogeenidest on pruun,  vöötaud. Sümptomid on sellised, et kui kõige-kõige paremini märkama  seda mägimännil mägimänd on meil kõige tavapärasem  ja enamlevinud haljastuse liik. Ta on seni kasvanud, meil suurepäraselt ei ole mitte mingeid  muresid selle puu liigiga olnud, aga nüüd me näeme,  et see puu ei ole enam see. Ehk tal on okad, koledad okad varisevad varem maha  ja hõra võra muutub hõredaks, nii nagu me siin ühe Mägimani  puhul tegelikult näeme. Ehk viimase aasta okka pintslid on küljes,  vanemaid ei ole, tavapäraselt peaks tal olema vähemalt siin seitse,  kaheksa aasta käikokka ja üks põhjustaja,  kes selle siis maha võtab, ongi seesama kuulus laul. Kui nakkav pruunvöötaud on, et kas siin kõrval olev männipuu  saab ka kindla peale sellesama taudi endale külge  või võib juhtuda, et mõni Tegelikult on nii, et eks see mägimänd ole selline võib-olla  kõige enam kahjustatud puuliik selle haiguse poolt  ja tema lähedal olevaid mände. Järelikult see haigus nakatab ka, sest kui on palju viljakehi,  siis on palju eoseid, eosed levivad laiali  selle nakkusega puu juurest ja levivad ka lähedal olevatele,  et me oleme leidnud ikkagi oma sadakond meetrit eemal  olevatel puude kanakas. Kus on tugeva kahjustusega puu? Veel üks uus Ida-Aasiast pärit pahalane,  kes meie metsi hävitab, on saare surm. Tekitab kõigepealt seda, et, Kahjustab lehti, lehed muutuvad nii-öelda tõmbavad krussi,  varisevad maha. Sellel tulemusel maha varisenud lehtele hakkab kasvama see  saare surma tekitaja lehe rootsudel siis suvest kusagil  jaanipäevast tekivad siia leherootsudele viljakehad. Ja need viljakehad on seal leherootsudel kuni septembrikuuni. Selle aja jooksul nendest viljakehadest lendavad eosed üles  saare lehtedele nakatavad lehti. Kui lehed on juba nakatanud, siis edasi liigub ta võrsesse  võrsetest edasi tüvesse. Ja niiviisi tuleb see haigus, et kõigepealt  siis on võra niiöelda tipmine, osa, võra tipus olevad oksad  kahjustatud ja tuleb järjest allapoole, senikaua kuni puu sureb. Ja edasi liigub siis tulega eosed ja järgmistele puudele  ja järgmistele ja korjab välja nõrgemaid puid. Kõiki loomulikult ei surma, tugevamad jäävad alles,  nõrgemad lähevad välja, aga saare surma saame tuvastada alati,  kui me võtame maas olevaid vanu leherootse,  vaatame neile peale, kui värvus on must,  siis me teame, et see haigus on seal kohal. Mis teie eesmärk on siin seoses nende erinevate patogeenide uurimisega,  et kuhu see kõik välja viia võiks? See viib välja selle, et me tahame kõigepealt teada,  kuidas nad on levinud, kuhu nad on levinud  ja kes nad üleüldse on, kui agressiivsed nad on,  kui agressiivsed nad suudavad puid kahjustada  ja milliseid liike. Kui me sellest oleme teada saanud pugenud nende hinge ellu,  siis me suudame paremini ka nende vastu tõrjet välja töötada. Ehk antud juhul siin seda lehe rootsugi vaadates,  siis me teame, kus ta on. Me oleme tema viinud puhaskultuuri, me teame,  kuidas ta seal kasvab. Ja siis me meid huvitab see, et millised seened temaga koos  kasvavad ja millised seened suudavad teda nii-öelda tõrjuda. Ehk tegelikult, mida me tahaksime välja töötada  või tahaksime tuvastada peopreparaat. Me tahame leida sellist organismi või teist seent,  kes suudaks saare surma tõrjuda. Ja kui me suudame selliseid leida, siis järelikult meil on,  meil on ka hiljem ja kunagi tulevikus võimalus  ka sellest haiguse tekitajast. Kas nüüd lausa jagu saada, aga igal juhul tema nii-öelda  jõudu ja hoogu pidurdada see on see, mida me tahaksime teha. Kliimamuutustega seoses sagenevad pikemad põuaperioodid  ja temperatuurid tõusevad mistõttu kasvab  ka meil siin Eestis metsapõlengute oht. Millist mõju avaldavad tulekahjud metsadele,  sellest räägime järgmiseks. Üldjuhul saavad metsatulekahjud alguse inimese hooletust  käitumisest vales kohas, lõkke tegemisest,  suitsukonide mahaviskamisest või muust sarnasest. Kuigi viimasel ajal on sagenenud ka metsa süttimine pikselöökidest,  on looduslike süttimiste arv siiski 10 korda väiksem kui  inimtekkeline metsapõleng. Põlengu tagajärjed on loodusele fataalsed. Kui on tegemist tugeva tulega või, või metsapõlenguga  siis sellesama metsa mulla orgaaniline kiht  või mullakiht nii-öelda põleb põleb ära. Samuti saavad kannatada puud ja taimestik,  kes hukkuvad, metsapõlengute arv järjest suureneb ja,  ja mis on väga oluline tähele panna, et metsapõlengud  muutuvad järjest tugevamaks ja intensiivsemaks,  et kliimamuutuste kontekstis, kui meil on kõrgemad õhutemperatuurid,  meil on vähem sademeid meil on kevaditi ja suviti pikemad põuaperioodid,  siis see tegelikult veelgi võimendab seda. Nii et, et kui kuskil ikkagi metsapõleng lahti läheb  siis on loodud kõik soodsad tingimused selle põlengu levimiseks. Aga teeme kohe ühe eksperimendi ja vaatame,  kui kergesti süttivad erinevad metsas leiduvad materjalid,  männiokad, samblikud ja kuivanud kõrrelised. Alustame okastest, vaatame, kui palju siis sekundeid  või minuteid läheb, et see. Siin heleda leegiga särisema hakkab, aga näete kohe. Nii et nalja pole üks suitsukoni või. Midagi muud ja ja ongi põleng lahti, eksole? Vaatame järgmiseks, mis juhtub samblikega,  et neid ju leidub ka alati metsa all. No ja jälle vaeva ei pidanud nägema. Süttis kohe. Ja nüüd me näeme, kui väike tuuleiilike tuleb,  et siis. Et tuule tuulega, eriti, kui on veel tugev t uul nagu täna,  siis siis tuli, kandub. Väga kergelt maastikuga. Kolmandaks, võtame ette kõrrelised, vaatame,  kuidas nemad süttivad meil ikka väga hästi. Nii nalja pole. Siit võib järeldada küll, et metsa tulekahju võib alguse  saada väga kiiresti, väga väikesest asjast. Kui kaua läheb metsal aega, et täielikult põlengust taastuda? Ütleme põlengu järgi taastumine Võtab aega aastakümneid. Et taimestiku osas pioneerliigid tulevad üsna kohe pärast põlengut,  et juba paari-kolme aasta möödades on, on juba väga palju  erinevaid pioneerliike, aga aja aja möödudes toimub liikide  vaheldus ja tuleb liike, mis on siis võimelised  ka teiste liikidega konkureerima. Marek Metslaid uurib oma töögrupiga Eesti põlengurohkeimas  piirkonnas Loode-Eestis metsatulekahjude mõju mullaelustikule. Uuringus kasutatakse uut põlenguala, kus tulil aastas  11 22 37 68 79 ja 182 aastat tagasi. Praegu olemegi nõgesndis, kus oli suur metsapõleng 2008. aastal. Et siin maastiku peal on näha osa puid, millel ladvas on  veel täitsa rohelised okkad, et, et puud on veel elus,  kuigi nende tüvi on täiesti söestunud, nad on põleng  põlengukäigus kannatada saanud, nüüd iseküsimus on,  kas see konkreetne puu ja tema naaber olevad eluspuud jäävad  lõplikult ellu. Et kui siin nüüd ka maha vaadata, siis väga palju puid,  mis varem ka elus olid, on põlengute käigus ikkagi  nii tugevalt saanud kahjustada nende juurekava ja,  ja juurekael, et nad on ikkagi tänaseks surnud. Ka need siin selja taga on ikkagi vist uued männijuba jah. Ja tõenäoliselt kohe kohe pärast põlengut on siia seemned  seeme langenud ja, ja sellest seemnest on need  siis alguse saanud. Eestlastena võime tunda suurt rõõmu selle üle,  et meil veel võrdlemisi palju metsa alles on,  aga selge on see, et meie enda tegudest või  tegematajätmistest sõltub tema tulevik. Nii et minge metsa. Aga lugupidamisega.
