Aasta algusest hakkas üle Eesti kehtima nõue,  et kõigil avalikel üritustel peab kasutama üksnes kordus  kasutatavaid nõusid. Aga plats, sõbrad, plats on puhas ja see on ju see eesmärk. No käes Tuliuusliik tuliuus liik kindlasti on see rohelise konna kullas. Veekogud loovad linna elukvaliteedi. Kui on palju kiile, siis tõenäoliselt on piirkonnas seda  vähem sääski. Aasta algusest hakkas üle Eesti kehtima nõue,  et kõigil avalikel üritustel peab joogi ja toidu  serveerimisel kasutama üksnes korduskasutatavaid nõusid. Täna tulime Eesti suurimale toidufestivalile grillfestile uurima,  kuidas see reegel siin töötab. Ühekordsed nõud on ürituste korraldajate jaoks ajalugu. Korduskasutus on siin, et jääda, kui suur muutus,  see on. See muutus on põhimõtteline üritus, korraldajad peavad nüüd  hakkama läbi mõtlema seda, kuidas nad oma üritusele inimesi kutsuvad. Milliseid kauplejaid nad kaasavad ja omakorda  ka seda, milliseid teenuseid neil on selle ürituse  läbiviimiseks tarvis. Näiteks jäätmeveoteenuse kõrval on palju olulisemaks  muutumas nüüd korduskasutusnõude kokkukogumistaristu  ja tegelikult ka see, millised kulud millistele tegevustele  juurde lisada. Kui valmis on meie ürituskorraldajad selleks? Mulle tundub, et mõttes on paljud valmis,  aga tegevuses on veel kõvasti harjumist vaja,  iga üritusega saadakse targemaks, jagatakse kogemusi. Et me räägitud on teemast ammu, aga elluviimise käigus  saadakse aru, mida see päriselt tähendab. Kuigi üleriiklik kohustus rakendus alles sel aastal,  on mitmetel üritustel korduskasutusnõusid  ka varem katsetatud. Näiteks on panditopsi proovitud juba laulupeol  ja Viljandi folgil. Iland soundil tarvitatakse toidu serveerimiseks lausa  keraamilisi nõusid, mis tuleb külastajal tagastada. Festivali nõudepesupunkti. Miks ühekordsed nõud on väga halb keskkonnale  ja kui palju siis kordus kasutatud nõud seda keskkonnamõju vähendab? Materjalid, millest nõu toodetakse, on kauakestvad kvaliteeti. Aga kui nad on mõeldud kasutamiseks ainult väga lühikese aja jooksul,  siis sellega me oleme koormanud keskkonda juba sellel hetkel,  kui me seda tootsime võtnud kohutavalt väikest kasu sellest  väga kvaliteetsest materjalist, mis tahes see on,  olgu see klaas, plast, metall, see ei olegi küsimus,  aga see, et me seda nii lühikest aega kasutame  ja pärast oleme silmitsi selle käitlemisega prügi näol,  mis on meile alati ainult kulu, see on põhjus,  miks me oleme liikunud korduskasutusnõude juurde. See korduskasutus üldse tähendab, korduskasutus tähendab seda,  et need asjad, mis on tehtud pestavaks mitu korda  kasutatavaks on tegelikult meile ka süsteemi na võimaldatud  kordus kasutada sind kui kasutajad on motiveeritud  ja teavitatud sellest, kuhu tagastada. Et meil on see tagastusvõrgustik seotud väga selgete  pesuliinidega ja miinimumina. Me tegelikult näeme, et vähemalt 10 korda on vajadus,  et sa oleksid ühte nõud kasutanud selleks,  et teha tasa temaga kaasnev keskkonnakulu. Suures plaanis tähendab see tegelikult meeletut kokkuhoidu  nii kasvuhoonegaasides kui ka otseses reostuses,  mis loodusesse satub. Igal aastal toodetakse maailmas umbes 380 miljonit tonni plasti. On hinnatud, et sellest umbes pool on ühekordseks  kasutamiseks mõeldud tooted. Kuigi plastile proovitakse leida aina rohkem ringlussevõtuvõimalusi,  on ühekordsete nõude materjal selleks enamasti liiga kehva kvaliteeti. Grill festil on esimest aastat nüüd korduskasutus,  nõud kohustuslikud. Kuidas teil sellega läinud on? Ja mitte ainult grillfestil, vaid tegelikult,  eks ole, kogu Eestis esimene jaanuar 2024 pidulik hetk meile  kõigile maailm tahab päästmist plastikust  ja igasugusest muust sogast. Ja, ja tõepoolest siis ja Grillfest sel aastal minu silmad  ikka nüüd nägid selle ära, Grillfest tähistab oma 20  viiendat juubelit ja seekord täiesti korduskasutusnõude peal  ja meie siin Grillfestil oleme asja lahendanud niimoodi,  et meie kellelegi midagi peale ei suru meie toitlustajatest kauplejatest,  meil on täiesti vaba voli, kuidas toitlustajad seda riigis  kehtivat seadust täidavad, võivad kasutada enda nõusid  ja kui enda nõusid ei ole, siis meie partner siin festivalil  oringu ja see tulemus oli nüüd täna hommikul,  siis näha. Teise festivalipäeva hommik ütleme niimoodi,  et et on olnud siiani see hommik, varahommik on olnud päris õudne,  kui ma tulen kell seitse hommikul festivali platsile  ja ütleme, et neli tundi on teise päeva festivali alguseni  on aega, siis maad katab selline selline plastikukiht  siis täna hommikul, kui ma tulin, siis see plats oli täiesti  puhas ja koristajad ei olnud veel peale tulnud. Nii et ma julgen öelda esmamulje pealt, et jah,  see on kulukas. See on meile kõigile kulukas, on festivali korraldajatele kulukas,  see on toidukauplejatele kulukas, see on külastajatele kulukas,  kuna toote nii-öelda toodete ja kaupade hinnad lähevad läbi,  selle pandi ja käitlustasude, kes siis mida ise soovib kehtestada,  hinnad lähevad üles. Aga plats, sõbrad, plats on puhas ja see on ju päeva lõpuks  on ju see eesmärk ja kui meil siin Paikre on vedanud suurte  multilift konteineritega, no ma julgen öelda kümneid 10  korda ülisuuri konteinereid, siis hetkel on tehtud ainult  kaks vahetust. Ainult kaks vahetust, see on, see on täiesti noh,  heas mõttes ebanormaalselt vähe. Taara on ka siin jälle see on huvitav, et taarad on tekkinud. Üritus korraldaja, muutunud koos korduskasutusnõudega  ka oluliselt teadlikumaks, kuidas jäätmeliigiti koguda? See on väga positiivne. Kuidas teie nõude süsteem lahendatud on? Meil on selline tagastussüsteem, et anname klientidele oma  taldrikuga oma topsidega, joogid söögi ja  siis nad peavad need siia või noh, soovituslikult nad  võiksid siia need tagastada ja neil on pan  ka siis jah, jah, taldrikutel ei ole, aga topsidel on üks euro. Ja ilusti siis tagastatakse, süsteem töötab? No 99 protsenti tuuakse ikka tagasi ja kuidas inimesed  komenteerivad seda, kas nad on rahul selle süsteemiga  või või on mõni aga rahulolematu, väga paljud on rahul,  aga väga paljud on ka need, kes ütlevad,  et nad sooviksid tagastada Meie punkti kõikide teiste  punktide nõusid samuti. Aga nad peavad lihtsalt kõndima siis mujal,  et see natukene ärritab. Et tegelikult võiks kogu üritusel olla üks süsteem,  just see oleks nagu kliendisõbralikum. Praegu on selline. Katsetuste suvi, esimene aasta, milline see tulevik  tegelikult võiks välja näha, kuidas see süsteem peaks? Täna katsetavad neid nõusid, müüjad aga kui nad on  selle juba ära õppinud, siis tegelikult hakkame vaatama  palju kliendi mugavust silmas, pidavamaid lahendusi,  rohkem et ma ei pea endale ilmtingimata meelde jätma,  millisest konkreetsest telgist ma oma selle toidu  või joogi ostsin ja võib-olla isegi vaadata asja natuke laiemalt,  et ka linnas. Seda tagastustaristut inimestele võimaldada. Mida võidakse siin valesti teha, et kas sa nägid  ka siin selliseid piiripealseid ja ja väga valesid lahendusi? Kõige segadust tekitavam ilmselt on inimese jaoks see,  kui see pakend, see nõu ei paista välja,  et oleks pestav, kui ta on väga ühekordse laadne  ja seal ei ole ka informatsiooni peal. Et see ei anna inimesele kindlust, et tegemist on pestava nõuga,  et ta seda tagastada saab. Kui klienditeenindaja ei ole ka mulle lisainfot andnud  ja jääb lootma, et ma olen seda mingit infotankrit näinud  siis see võib lõppeda sellega, et väga korralik nõu ei jõua  tegelikult tagasi pessu, vaid hoopis jõuab prügikasti. Ringo on üks teenuse pakkuja, kes pakub siin kordus  kasutatavaid nõusid. Kuidas teie süsteem töötab? Süsteem töötab lihtsalt, me tuleme telgiga siia. Võtame nõud kaasa, jagame need kõikidele kasutajate laiali. Toitlustajad joogimüüjad panevad oma tooted sinna sisse. Küsivad kliendi käest ühe Esi pakendi panti,  siit me korjame kõik kasutatud nõud kokku. Viime ringo pesulasse, peseme ära, kontrollime,  et kõik puhtus oleks okei. Jalad ustame ja siis läheb uuesti ringlusse. Grillfest on toiduürituse mõttes nagu laulupidu,  siin on tohutud mahud. Kui palju teil siin nõusid väljas on? No see on nõusid erinevates tüüpides koos söögiriistadega on  100000 tükki. Ta on suur üritus ja, ja meil on siin kogu väljaku peal on  62 partnerit erinevate suurustega, kes on  siis meie käest need nõud võtnud. Nii et praegu see kohustus on, eks ju, läinud avalikule  üritustele laiemalt, kas te suudate selle mahu,  mis vaja, tegelikult on ära lahendada? Ja suudame, sest et lisaks täna Grillfestile on täna  ka hansapäevad Viljandis, mis ei ole ka väga väike üritus,  seal oleme olemas ja veel väiksemates üritustes üle Eesti. Iseenesest on ringo süsteem lihtne. Kui ma olen oma joogi või toidu ära tarbinud,  siis vaatan siit seda R koodi. Klõpsan telefoniga, teen kasutaja ja saan raha tagasi oma pangakontole,  aga kui ma seda teha ei taha, otsin üles  selle telgi ja saan ringo inimestelt sularahas tagasi. Skeptikud ütlevad, et nõude pesemine veekulu on ju  ka kulu. Ei kulu on absoluutselt kulu ja kui on võimalik seda vältida,  siis muidugi kõige esimene keskkonnasäästlik tegu,  mida teha, on üleüldse igasugust jäätmeteket vältida. Aga kui meil ikkagi on seda nõud vaja, siis igal juhul on  korduskasutusnõu keskkonnasäästlikum kui ühekordne,  mille puhul me ei räägi enam ainult veekulust,  vaid me räägime pikkadest transpordimaadest,  nafta tootmisega kaasnevast skonna kahjust. Et see ei ole kuidagi võrreldav selle lähedal asuvate  pesuliinide kasutamisega, mis loob meile kohalikke töökohti,  mille tagajärjel me tegelikult väldime prügiteket. Söök oli väga maitsev. Siin on siis Said siia ja kaks eurot teile tagasi, noh,  suur aitäh, mis te nendega teete, nüüd paneme ilusti  kuttidesse kastidesse ja transpordime nad autoga oma ettevõttesse,  kus meil on väike tööstus ja seal siis peseme pakendame  uuesti kasti ja järgmisena laadalal. Nii et süsteem töötab, toimib. Tööd on rohkem, aga toimib. Mis külastajad arvavad, kas nad on ka segaduses  või vihased või on kõik meeldiv? Minule on jäänud selline mulje, et külastaja tegelikult on  selle süsteemiga vaikselt vaikselt harjunud. Põhiline on see, et see klikk või see krõps peab ikkagi nagu  peas ära käima, et kui sa saad aru, miks seda tehakse,  siis ma arvan, et külastajad on tegelikult  selle selle süsteemiga rahul ja, ja see oma topsi oma  topsiga tulek on ju samuti lubatud, mida siit õppida,  mida järgmisel aastal muuta? Ja ma usun, et asi toimib täna tehniliselt,  aga kindlasti saab paremini, teeme kokkuvõtted järeldused  ja järgmisel aastal ma usun, et mingid muudatused tulevad,  aga meil on need teemad enam-vähem teada,  mis siin eile keskkonnakeskkonnaametiga,  mis me siin inspektoritega läbi veel arutasime,  kuna platsilt lahkusid nihverdajaid. Nihverdajaid on aga mitte liiga palju, aga,  aga üks teema on ka see, et meil on välismaised osalejad. Meil on Lätist ja Leedust päris palju osalejaid  ja siin tekivad nüüd kommunikatsiooniküsimused  ja kõik sellised asjad. Nii et siin on veel kindlasti tööpõld suur  ja lai. Korduskasutusnõude reegel on tulnud, et jääda kuid esimene suvi,  kui kauplejatel tuli üritustel uuenenud seaduse järgi toimetada,  näitas, et siin on veel palju arenguruumi. Mõnede valdkonnaga seotud ettevõtete jaoks tekitab küsitavusi,  et osad kauplejad võtavad pakendi eest lisaks pandile  ka kasutustasu mis pole tarbijasõbralik ja võimaldab neil  lihtsamini maksudest hoiduda. Teiseks on eksperdid osutanud vajadusele teostada  järelevalvet ka pakendite pesemisele sest praegu on  teenusepakkujatel liiga lihtne reegli täitmisest hoiduda  ja korduskasutatavatena näivad pakendid lõpetavad pärast  üritust ikkagi prügikastis. Ajal, mil erinevatele liikidele olulised elupaigad meid  ümbritsevas looduses üha vähenevad ja kaovad. Uurime, miks on olulised väiksed veekogud  ja seda ka linnakeskkonnas. Vaatan, et siit küljest võiks leida neid,  sest et hommiku ja päeva päike paistab selle poole peale,  et siis need kullesed ja noored isendid tulevad just siia äärde,  et siin on soojem vesi ja need arenevad kiiremini. Käes tundub. Et kust ta siia kadus, peaks olema üks tähnikäsiliku vastne siin. Nii. Liigutab natuke nagu kalapoja moodi natuke ja. Selline on siis tähnikvesiliku väikevastne  ja need sellised nagu juuksekesed, mis, mis siin pea juures  näha on, et need on lõpused. Et nemad hingavad lõpustega. Ja ja tal on näha need neli jalga ka, nagu just just  ja nemad on juba juba väiksena vastsetena röövtoidulised. Tähendab seda, et kõik, kellest jõud üle käib,  söövad nad ära. Et näiteks väga maiad on nad sääsevastete peale. Nii et kui ikkagi siin supilinnas ka inimestel kodus on,  koduaias on oma väiksed tiigikesed lombikesed  ja kui neil on seal vesilikud, siis neil on ilmselt vähem sääski. Kui me võtame need päris konnad, kes siis ringi hüppavad,  et kui nemad on juba moonda läbinud ja konnamõõtu,  et nemad söövad näiteks puuke, mida rohkem meil on eri tüüpi konnasid,  seda vähem on meil igasuguseid ebameeldivaid parasiite,  kes meid hammustavad ja igast haigusi levitavad. Oi, ja siis, mis meil veel, on siin tuliuus liik,  tuliuus liik, suure tõenäosusega tiigikonnakulles ta  kindlasti on see rohelise konna kullas aga,  aga rohelise konnakulleseid liigiti ja on keeruline  praktiliselt võimatu eristada, et kindel võib olla,  et see järvekonn ei ole ja ma usun, kuna siin kõvasti  tiigikonnad ka laulsid, et tegemist on, on tiigikonna kullesega. Eestis elab 11 liiki kahepaikseid. Neist umbes pooli võib kohata ka supilinnatiigis. 2023. aasta sügisel puhastati mudane ja kinni kasvanud tiik  ning selle ümbrus põhjalikult. Esimesi positiivseid ilminguid on juba näha. Kui on olemas konnakullesed ja vastsed, siis on olemas  ka väiksed juba moonde teinud konnad. Ja kes on täitsa tulnud maismaale, et, et kui nad  päriskonnad siis vees olles kullestena on taimtoidulised,  söövad vetikaid, kraabijaid, siis kui nad on moonda läbinud,  siis kogu nende seedesüsteem läbib ka moonded  taimtoidulistest saavad loomtoidulised röövtoidulised,  et siin need toituvad siis juba pisikestest putukatest,  selgrootutest, kellest jõud üle käib. Ja samas siin kohe on ka kõrgem taimestik,  kus nad saavad varjata ennast et, et linnud ei napsaks ära  neid näiteks. Et, et praeguseks tundub, et siin on moonde läbinud  nii harilikud kärnkonnad. Aga sa leidsid veel, kui ka rohukonnad. See, keda me nägime, oli väike harilik kärn  ja siin on vist teistsuguse ja teistsuguse näoga. Ma usun, et tegemist on täitsa rohukonnaga. Me oleme seda ikkagi täheldanud, et enam ei piisa päris  paljudele liikidele sellest, kui me lihtsalt veekogu korda teeme,  et neil on ikkagi seda ümbritsevat toitumisala liikumisala  talvitumisala ka vaja, et siin on, selles mõttes on väga hästi,  et et, et see kõik on lähedal olemas. Et teadupärast teadupäraselt linnakeskkonnas ikkagi  liikumist takistavad, teed majad, kõik on betooni asfaltid  täis aga siin on neil seda looduslikku ala,  kus nad saavad olla, et, et ma usun, et konnad on siin,  on päris õnnelikud. See Supilinna tiik on tartlastele ikkagi legendaarne koht. Aga kust ta tuleb, millal ta siia ilmus,  mille pärast? See on nüüd ehitustööde tagajärg, et siit On läbi aegade  võetud kruusa ehitustööde jaoks ja, ja seetõttu on see auk  siia tekkinud. Et millalgi möödunud sajandi teises pooles leiti,  et siit on hea mugav võtta ja, ja nii see auk siia tekkis,  vesi tuli sisse ja ja tuli ka elu. Ja nüüd on meil mõnus koht, kus vaadata seda,  mis vee elustikus toimub. Meil õnnestus tõesti näha siin lendamas tülle  ja ka nende lendamise põhjus on aru saada. Ja et ei juhtu iga päev, et satud väiketülli pesa peale,  aga siin on tõesti ilus näide sellest, kuidas lind tuleb kohta,  kus piltlikult öeldes maapind on segi keeratud,  aga tegu ongi liigiga, kellele meeldib väga selline äsja  häiritud piirkond, et nad on tavaliselt kruusakarjäärides,  kus on maapind ära kooritud ja kuna siin on  ka maapind puhtaks tehtud, siis siin on just väga hea neil pesitseda. Tõenäoliselt paari aasta pärast on nad siit kadunud  ja nad enam siia tagasi ei tule. Kellele selline veekogu ja veekogu ümbrus lindudest üldse meeldib? Ta meeldib kõikidele lindudele, sest seal,  kus on vett, seal on ka lindudel hea olla. Muidugi eelkõige meeldib see veelindudele,  siin on palju kajakaid peatumas, olen näinud siin  ka just täna hommikul nägin hõbehaigrut esimest korda sõtkad,  sinikael pardid, sellised. Tavalised linna veelinnud on siin kõik olemas,  aga lisaks siin ümberringi on väga paljud väiksed värvulised,  siin on ka ööbik olemas. Veekogu servad on ju sellised kohad, kus on palju putukaid,  sääsed, parmud, kes iganes siin ringi askeldavad  ja see on lindudele väärtuslik toit, nii et sellepärast nad  siia koonduvad. Ja loomulikult need kahepaiksed, kes siin tiigis elavad,  on lindudele paraku toiduks, et olen ise näinud,  kuidas kajakad siin vesilikke söövad. Aga sellepärast ei pea väga muret tundma,  et see on nagu looduslik ja loomulik käik,  et mõned paratamatult langevad kellegi saagiks  ja ma hoian siin kahepaiksetele pöialt, et nad siiski vastu peaksid. Loodusuurijate ja linna koostöös süvendati Tartu suurima  ja rahvarohkeima linnaosa Annelinna servas veel teinegi veesilm. See hellitavalt konnalombiks kutsutav maapinna lohk kippus  kevadeti pärast konnapulmi kuivaks jääma  ning kahepaiksete uus põlvkond selles hukkuma. Esimesed uuringud näitavad aga, et õgvendustöö on läinud  asja ette. Konnalomp on vaevu detsembrist saati siin olnud  ja võiks öelda, et elu siin sees juba kihab. Sa oled natukene väikse sellise veeproovi siia kokku võtnud,  keda siin näha on? Jah, no kõige suurem on praegu näha siin selline lohe moodi  vesiliku poeg et kui me selle tegime seal konnalambi,  siis ta oligi eeskätt mõeldud kahepaiksetele  ja väga tore ongi tõdeda, et juba sellel aastal siin oli  vesilik ja pulm pähnikvesilikud, siis sellel aastal tulid  siia rohukonnad. Neid me ootasimegi. Ja siis siin on näha praegu kahte tiigikonna,  kes on kogu aeg siin, kui ma käin siin ja,  ja nende kudupalli on ka juba näha olnud,  aga kullesid veel ei ole näha. Aga siia on jõudnud ka korralikud jämedad puutüved,  mis teil siis järgmiseks plaanis on? Selle konnalombi loomisest peale on see mõte olnud,  et vesi ja kaldaala on üks toimiv terviklik süsteem. Ehk siis me ei tegele ainult selle veelombiga,  aga siin ümber on ka harva niidetav ala ja  siis need puutüved nüüd hiljuti tulid siia  ja me paigutame need niimoodi natuke risti-rästi sellest  lombist kuni sinna Anne Kanalini ja siis ta on niisugune  turvaline ühendus tee lombi ja kanali vahel. Aga no teistpidi on ka turnimiseks kohalikele lastele. Kui raske sellise idee läbiviimine siis ikkagi ühes linnas on,  et tekib mõte aitaks elus loodusele kaasa kahepaiksetele kaasa. Kas see idee läks lihtsasti läbi? See idee luua siia konnalamp ei olnud selles kohas,  et ülemäära raske just sellepärast, et kui siin ümberringi vaadata,  sest siin on suur roheala ja esiteks, siin on ruumi,  kuhu seda teha, ja teiseks, siin lähedal on  siis Anne kanal ja Emajõgi ehk see vesi on juba väga pinnase lähedal,  et kui me natukene siin kaevame Siis siis juba vesi tuleb siia sisse, et sellepärast oli lihtne. Ja linn oli ka üsna vastutulelik, siinkohas. Me ei saa mõnes mõttes eraldada linna muust maastikust,  et nagu vesi ja kaldaala käivad koos, siis võiks öelda ka,  et linn ja seda ümbritsev maastik on looduse jaoks ikkagi  üks suurem tervik. Ja mõnel juhul võib ju jääda linn mõne looma  või või muu elusolendi rändeteele. Ja mida rohkem meil on selliseid astmekivisid  või sidusaid rohealasid, seda parem on liikidel seal rännata. Ja ka ja ka linna elupaigad võivad olla väärtuslikud. Kuigi sa oled linnuökoloog, siis siin taastatud supilinna  tiigi juures ei olegi sinu peamine huviobjekt linnule. Ei ole tõesti linde, ma vaatan siin ainult silmanurgast  mööda minnes, aga minu põhiline tähelepanu on siin koondunud kiilidele. Sest et need on mul hakanud viimasel ajal huvi pakkuma ja,  ja nendega natukene põnev on ka, et neid tuleb ikkagi rohust  taga ajada ja ja määrata, on neid siis natukene raskem kui linde,  nii et see pakub põnevust. No keegi on sul igatahes siin nüüd käes ekstra  selle jaoks, et me saaks seda paremini vaadata,  oo ilusate siniste triipudega kiililaadne olev. Jah, vaatame, kas me sellest kätte ka saame,  et siit läbi võrgu vaadates tundub, et tegu on seen  liidrikuga kiilid on ju teadupärast meil putukad,  putukate riigis tippkiskjad ja püüavad kõiki sääski kihulasi. No võib öelda, et selliseid putukaid, kes inimestele tüli teevad,  et kui on palju kiile, siis tõenäoliselt on piirkonnas seda  vähem sääski. Kuidas see supiline tiik pärast neid hooldustöid kiilide  suhtes on? Ma olen natukene isegi üllatunud, et neid kiile on juba siin  nii palju, sest et kui see tiik siin tühjaks tehti,  siis põhimõtteliselt kõik kiilivastsed, kes siin olid,  kraabiti välja ja, ja nad noh, võib-olla kõik ei hukkunud,  aga suur osa siiski. Aga kuna siin on Emajõgi kohe külje all Siis see on siiski kiilidele oluline liikumisteie siin ümber  kaudu on veel väikeseid tiike, nii et kiilid on siia tagasi jõudnud. On siin see seen liidrik? Väga tavalised on sadu liidrikud, punasilmliidrik ole siin,  olen siin näinud ja lapik vesikiilid lendavad  ka siin suure hooga ringi. Kui me vaatame seda suuremat pilti kogu maailmas ju räägitakse,  et liikidele olulised elupaigad üha vähenevad inimtegevus  tungib peale, siis miks on sellised veesilmad  ka linna? Tekstis olulised. No kui me mõtleme sellele, et kui oluline vesi üldse  ökosüsteemides elustikule, siis täpselt samamoodi on väga  olulised meie väikesed veesilmad linnakeskkonnas. Ilmselt me ei tahaks mitte keegi elada sellises linnas,  kus üldse vett ei ole, mis on kivikõrbed  ja seepärast on sellised väikesed veesilmad,  kus elu saab õilmitseda rahulikult oma asja ajada. Väga olulisel kohal lisaks sellele, et elu siin saab olla,  on neil ka teatud esteetiline väärtus ja see ei ole sugugi  linnakeskkonnas väheoluline inimestele. Ja kui nüüd vaadata veel laiemat pilti seoses  kliimamuutustega näiteks üleujutuste või põudadega,  siis sellised väikesed veesilmad võivad väga olulised  puhverdajad olla. Kui on suur üleujutus, siis kindlasti sellised tiigid on  võimelised suurvett vastu võtma või vähemasti leevendama  seda üleujutuse mõju natukene. Ja samal ajal kui on põud, on selge, et sellised kohad on  elustikule väga head kohad, kus siis põud üle elada. Inimesed siin küll ujumas ei käi, aga aga konnadele  lindudele on abiks kindlasti. Veekogude seisundi parandamine või nende juurde rajamine ei  nõuagi alati tohutult tööd. Küll aga annavad sellised veesilmad ühe linnakeskkonna  loodusele palju juurde ja mis seal salata,  ka väga mitmetele liikidele neile väga olulisi elupaiku.
