200 eurost üksi elava pensionäri toetust maksab riik üks
kord aastas vanaduspensioniealisele üksi elavale pensionärile,
kelle sissetulek jääb näiteks käesoleval aastal alla 853 euro.
Erandina makstakse seesugust ühekordset toetust praegu ka
ööpäevaringset hooldusteenust saavale vanadus
pensioniealisele inimesele, kelle puhul üksi elamist ei kontrollita,
vaid pensionäri toetust makstakse, kui inimese
vanaduspensioni suurus on olla pensionäri toetuse maksmise määra. Riigieelarve kärbete valguses on valminud aga eelnõu
lõpetada järgmise aasta esimesest jaanuarist hooldekodus
elavatele inimestele üksi elava pensionäri toetuse maksmine.
Eelnõu järgi makstakse nii uuel aastal pensionäri toetust
võrreldes praegusega circa 6700-le inimesele vähem.
Eesti linnade ja valdade liit kooskõlastas seesuguse eelnõu märkustega.
Liidu tegevjuhi Jan Trei sõnul on küsitav,
kuivõrd toetusest ilma jääjad edaspidi ise toime tulevad,
sest elukallidus ja hinnatõus on püsiv. Eks see rahaline toetus on seni võimaldanud,
kata nendel isikutel ka isiklikke kulutusi,
mis tihtipeale võib ju ka hooldekodus tekkida,
noh, see võib pärssida ka ligipääsu nii-öelda
hoolekandeteenustele ja võib-olla sellest tulenevalt peavad
siis omavalitsused suurendama ka endapoolsed
hoolekandereformitasu osa, mis on üllatavalt suur
ja ta ennast võib juhtuda nii, et pensionärid võivad
pöörduda kohaliku omavalitsus küsida toimetulekutoetust
või muid erinevaid sotsiaaltoetusi ja millel on päris
kindlasti juba rahaline mõju linnade ja valdade eelarvetele. Eelnõu järgi tuleneb muudatus aga just eelmisel aastal
jõustunud hooldereformist, millega vähendati inimeste
omaosalust hooldekodu koha tasumisel ehk siis hooldereformi
tulemusena ei tasu hooldekodus elavad pensionärid enam täies
mahus hooldekodus elamise kulusid.
Trei ütleb, et riigi retoorika lõpuni siiski siin paika ei pea. Meie iga-aastased peame keskvalitsusega ka riigieelarve
läbirääkimisi ja, ja ütleme just see hoolekandereformi
lisaraha küsimus on olnud ka üks meie riigieelarve
läbirääkimiste prioriteetidest ja meie hinnangul
ja meie rehkenduse kohaselt, no meil on puudu kuskil üle välja,
ma arvan tsirka 37 miljonit eurot, mis on meil lootus,
et et riik eraldaks siis ka hoolekandereformi rakendamiseks
lisaraha järgmise aasta riigieelarvest. Nii et siis võib juhtuda, et tegelikult see pensionäridel
toetuse äravõtmine võib-olla sellist kokkuhoidu ei tagagi,
kui näiteks teiselt poolt omavalitsustele siis hooldereformi
jaoks lisaraha juurde antakse. See võib täpselt nii olla ja ma kardan, et see täpselt nii ongi.
